Toomas Peek: Küdema laht on mereparaadiks ainus sobiv paik kogu Eestis

Võidupühal Saaremaal toimuva mereparaadi staabiülema vanemleitnant Toomas Peegi sõnul on Küdema laht üks väheseid kohti, kui mitte ainus paik Eestis, kus mereparaadi saab korraldada.

“Analüüsides Eesti rannikuvete kaarti, tuleb hämmastusega tõdeda, et hoolimata 3780 kilomeetri pikkusest rannajoonest on Saaremaa uus süvasadam Küdema lahes üks väheseid kohti, kui mitte ainus, mis vastab paraadi läbiviimiseks vajalikele nõuetele,” ütles Peek Kaitseliidu ajakirjale Kaitse Kodu.

Paraad on kaldalt lähedalt jälgitav, on olemas vajaliku sügavusega akvatoorium, paraad ei häiri laevaliiklust ja kaldal on paraadi läbiviimist toetav infrastruktuur.

Peegi hinnangul on mereparaadi korraldamine Tallinnas laevaliikluse intensiivsuse tõttu välistatud. Ainuüksi reisisadamasse sisenevate ja sealt väljuvate laevade intervall jääb 15–20 minuti piiresse. Samuti ei ole Tallinnas täidetud vaadeldavuse tingimused, sest ohutuks navigatsiooniks vajaliku sügavusega faarvaater paikneb kaldast kaugel lahe keskel.

Projekt “Paraad 2006” koosneb ligi 80 alamprojektist. Alamprojektide kulgu ning seoseid juhib ja täitmist valvab koordinatsiooniohvitser tarkvara Project Standard 2003 abil.

Peegi sõnul tagatakse sel moel kõigile juurdepääs ja reaalajas ülevaade projekti kulgemisest tingimustel, kus iga staabiohvitser tegeleb oma vastutusalas olevaga.

“Selline staabi ülesehitus ja töökorraldus välistab nn võtmeisikute tekke ehk oskusteabe koondumise üksikute inimeste kätte ning annab kõrgemale juhtkonnale võimaluse projekti kulgu oluliselt kahjustamata mõni staabiohvitser vajaduse korral tagasi kutsuda,” põhjendas Peek.

Kalenderplaani järgi peab mereparaadi plaan ehk programmi esimene tööversioon valmima 15. märtsiks, mil see tuleb arutusele staabi ja partnerite laiendatud töökoosolekul. Pärast seal tehtud täienduste ja paranduste sisseviimist väljastatakse plaani esimene versioon kõigile paraadiga seotud osapooltele. Mai teiseks pooleks peab mereparaadi plaan olema sellises järgus, et sinna ei saa enam muudatusi teha.

Lisaks mereväele osalevad paraadil piirivalve ja veeteede ameti alused ning toetavad õhuväe kopterid. Rahvusvahelise tava kohaselt kutsutakse mereväeparaadile jahtklubidest purjede all liikuvaid lõbusõidulaevu. Paraadil osalemise kutse on saadetud 14 NATO ja Skandinaavia riigi mereväeülemale.

Eestis kui iseseisvas riigis ei ole seni oma merejõudude ja sõjalaevastikuga mereväeparaadi korraldatud, küll aga on Tallinnas aset leidnud suurejoonelised laevastiku ülevaatused. Need aga jäävad aega, mil Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu ja selle üks Balti laevastiku põhibaasidest oli Tallinn (Reval), kuhu igal aastal enne meresõiduhooaja algust koondati laevastiku põhijõud ja laevastiku ülema saatel vaatas isevalitseja oma jahtlaeva pardalt merejõud üle.

Ülimalt pateetilises meeleolus kulges ülevaatus 1904. aastal, kui Balti mere laevastiku 2. eskaader eesotsas võimsate lahingulaevadega saadeti võitma Kaug-Idas Jaapanit. Võiduparaad jäi olemata, sest Tsushima lahingus hävitati peaaegu kogu Vene laevastik. 

Ahto Jakson Meie Maa 22-02-2006

Mairold

meremees ja sulesepp

2 thoughts to “Toomas Peek: Küdema laht on mereparaadiks ainus sobiv paik kogu Eestis”

  1. Võidupüha paraadist võtab osa kakskümmend sõjalaeva

    Tänavu võidupühal Saaremaal Küdema lahel korraldatavast Eesti esimesest mereväeparaadist võtavad osa üheksa riigi sõjalaevad, ütles ajakirjanikele võiduparaadi staabiülem vanemleitnant Toomas Peek.

    Paraadist võtavad osa Ameerika Ühendriikide, Eesti, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani laevad. Välisriikidest saabub paraadile 11 sõjalaeva. Ülejäänud laevad on Eestist.

    Vanemleitnant Peek lisas, et kõnelused käivad veel näiteks Saksamaaga. “Arvan, et mõne laeva ikka saame juurde,” lausus ta.

    Paraadil osalemiseks on saadetud kutsed 14 NATO ja Skandinaavia riigi mereväeülematele. Peek märkis, et mereväeoperatsioonide planeerimine on pikaajaline protsess ning seetõttu ei saanud paraadist osa võtta mitu riiki, kellele tänavu jaanuaris kutse saadeti.

    141-meetrine laev

    Praeguse seisuga on teada kaheksa välisriikidest tulevat laeva. Suurim neist on Suurbritannia laev Edinburgh, mille pikkus on 141,1 meetrit ning veeväljasurve 4600 tonni. Laeva meeskonnas on 287 meremeest.

    Paraadist võtavad osa veel Prantsusmaa laev L’Aigle, Taani laevad Soeleoven, Enoe, Hjortoe ja Lyone, Soome laev Tornio ning Läti laev Zibens. Teiste välisriikidest saabuvate laevade nimed pole veel teada.

    Paraadi hea jälgida

    Paraadi võtab vastu paraadi lipulaev Admiral Pitka.

    Paraadi korraldamisse on kavas kaasata ka eralaevastik. Peek kinnitas, et huvilistel on rannalt paraadi hea jälgida. Samuti on võimalik külastada osalevaid sõjalaevu.

    Paraadi trassi valikusse kaasati mereteadlased. Samuti modelleerisid teadlased võimalikku naftareostust. Kokku on tänaseks paraadi ettevalmistamisega seotud ligi 200 inimest.

    Peek märkis, et suurimad piirangud paraadi korraldamisele on keskkonnaalased ning julgeolekuga seotud riskid.

    MM / BNS Meie Maa 06-04-2006
    http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25494&kat=1&y=0

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.