1996. aastal andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja merendusalase entsüklopeedia "Mereleksikon" e MerLe nagu seda rahva seas kutsutakse. 10-aastase perioodi jooksul lõi selles "projektis" kaasa väga palju inimesi – algatajad Uno Laur, Reet Naber ja Bruno Pao, keeleteadlane Rein Kull ja paljud teised, kelle seas oli ka mitmeid väliseestlasi.
Ja ikkagi – kuigi aega läks, on MerLe nüüd valmis ja ootab esimese eestikeelse merendusalase entsüklopeedilise teatmeteosena heatahtlikku lugejat. Kui ta aitab natukenegi kaasa, et Eesti saaks jälle eestikeelseks mereriigiks, nagu ta oli enne II maailmasõda, et Eesti merendusasutustes ja Eesti lipu all sõitvates laevades kõlaks jälle eesti keel ning eesti noored hoomaksid taas kaugete merede kutset ja valiksid raske, kuid huvitava meremeheelukutse, on see raamat oma põhieesmärgi täitnud ja oma tegemise vaeva väärt.
Internetist otsitakse tihti tähendust sõnale "parklaev". Ka Mereblog'ist on see laevatüüp läbi jooksnud mitmel korral – parklaev Kruzenshtern ja parklaev Sedov . MerLe annab väga hea selgituse sellele sõnale:
parklaev, ka bark (holl), 3- või enamamastiline purjekas, mille viimases mastis on pikipurjestus ja eesmistes mastides täispurjestus. Mastide vahel paiknevad harilikult 3, mõnikord 4 taakslit ülestikku ja fokkmasti ees pukspriidi ning kliiverpoomi peal 3-4 eespurje. 19. saj keskpaiku muutus parklaev levinuimaks ookeanipurjekatüübiks (väiksem meeskond sama suure täislaevaga võrreldes). 5-mastilisi parklaevu on olnud 6: France, Maria Rickmers, Potosi, R.C.Rickmers, France II ja Kobenhavn). 19. saj lõpul ja 20. saj algaastail ehitati Hamburg Laeiszi laevandusfirmale kiireid parklaevu, mille nimed algasid kõik P-tähega (sh Padua, praegu Kruzenshtern). Inglise meremehed andsid neile nimetuse "Flying P-Liners". Ka eestlastele kuulus parklaevu, nt Linda Morgenroden (e 1878) ja Vanja (1891). Vanjat kasutati metsaveol veel 1930. aastail. Nüüdisajal on parklaevu kasutusel õppelaevadena: 4-mastilised Sedov ja Kruzenshtern ning Nippon Maru (e 1930, Jaapanis), 3-mastilised Tovarištš (e 1933, Venemaal), Eagle (USA-s), Gorch Fock (1958, Saksamaal), Sagres II (Portugal), Mircea (Rumeenias) ja Gloria (Kolumbias)
Pilt: http://www.ekstreem.ee/
Eelnevalt nimetatud parklaeva FRANCE II järgi kavandatakse ehitada maailma suurimat, 5-mastilist parklaeva.
Parklaeva tõlge mitmes erinevas keeles – Lexsee Multilingual translator .
Foto: http://www.kolumbus.fi
Huvitav. Loole on lisatud link ajakirjas Tehnikamaailm ilmunud kirjutisele parklaeva Pamir kohta. Seal omakorda ka foto ühest laevast, mis ei vasta kuidagi parklaeva iseloomustusele. Nimelt fotol oleval laeval on kolmes mastis pikipurjestus. Milles võib olla asi?
Tundub, et Sander Kingsepp on Pamiri jutu kõrvale pannud mõne 4-mastilise kahvelkuunari pildi (parandage, kui eksin). Tegeliku Pamiri pilt on siin: Pamir.
Tegemist on tõepoolest vale pildiga Pamir’i artikli juures. Ruumipuudusel tuli veebimasteril valida ainult üks pilt online-versiooni jaoks ning õnnetuseks sattus see olema vale.