Seda jah, et kui too oleks kaugel merel, siis keegi kaldal seda ju ei näeks. Arvestades sisustust, ei ole laev tormidega rindapistmiseks. [youtube]http://www.youtube.com/watch?v=dPAiVyC5zoA[/youtube] Minul tekkis küsimus, et vöör on küll olemas, aga kus on ülejäänud laev? Julge visioon siiski. Vaata lisa: http://www.why-yachts.com/
Author: Mairold
meremees ja sulesepp
Mis radarisüsteem on Eesti õhuväel?
Selline küsimus tekkis tänast Postimeest lugedes. Kuidas saavad tuulikud segada õhuväe radarijaama pilti? Veebimaterjalidega pisut tutvununa jõudsin järeldusele, et siis, kui tuulik(ud) on radarile lähedal ja teiseks kui on vaid üksainuke radar. Mitu radarit erinevates asukohtades ja omavahel võrgus selekteeriks esinevad kõrvalekalded. Merel peaks aga ruumi küll olema. Foto: windstop.org
Aeg luubis: Eesti lipu all sõidab üha vähem laevu
Merenduskonverentsi järelkajana Eesti merendusest ETV 11. oktoobri saates Aeg Luubis. Teatavasti konverentsil tekitas suurt huvi ettekanne BLRT tegemistest, sellest põgusalt ka saates. Merenduspoliitika vajalikkusest on seletatud väga lihtsalt ja veenvalt. Vaata saadet ERR.ee veebilehelt: 11.10.2009 Saatejuht Indrek Treufeldt, loo toimetas Merili Nael. Vaata ka 23. septembri Hommikutelevisioonist: Meremehed ootavad poliitikutelt merenduse tähtsustamist. Loe lisa Mereblogist.
Harry Veide – 100
Mereväeohvitser Harry Michael Veide sai 3. oktoobril saja aastaseks. Mereblog soovib sajandivanusele Harryle ka omalt poolt kõike head ja avaldab tema loo, mille kirjutas Reet Naber. Harry Veide lugu See meremehe elu vormib inimese. Reet Naber: Eesti Mereväelaste Kogu esimees kaptenleitnant (kpt-ltn) Enn Võidula tuletas septembris meelde, et kogu liikmel, mereväeohvitser Harry Michael Veide saab […]
Tugevama õigusega
Ja silmaklappidega. [youtube]http://www.youtube.com/watch?v=EBwNwoDVT8E[/youtube]
Segased merel
Kommenteerin vaid nii palju, et võttis ikka kõhedaks küll. [youtube]http://www.youtube.com/watch?v=yNCTNuX6aSg[/youtube]
Raudtee lõpeb mere ääres või metsas
Hiljutises Eesti Ekspressis üks hea pilt Koidula piiriraudteejaama ehitusest. Foto autor Jarek Jõepera. Oma piirivärav on, oma raudtee on, oma mereväravad on, aga ei ole oma kaubalaevu ega laevaliine. Tallinki parvlaevadele lisaks tuleb kauba vedamiseks kutsuda teiste riikide laevu. Raudteejaam hakkab tulevikus läbi laskma kuni 40 rongi päevas. Kas laevad suudavad tempot hoida?