Seoses magistriõppega Eesti Mereakadeemias on tekkinud mitmeid küsimusi.
- Kas õppekava on akrediteeritud?
Ei ole ja ei saa ollagi enne vähemalt aasta õppetööd möödumist, sest akrediteeritakse mitte õppekava kui dokumenti, vaid toimivat õppetöö protsessi. Õppekava on registreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumis, Vabarigi Valitsuse otsusega on antud luba korraldada magistriõpet selle alusel. Muide, selle üks tingimusi on, et magistriõppe õppekava on täisakrediteeringu saanud rakenduskõrgharidusõppe õppekavade jätk. Kõik neli õppekava, mille jätk magistriõppe õppekava on, on täisakrediteeritud.
- Kas on võimalik õppida kaugõppes ja üldse, milline on õppetöö vorm?
Kaugõpet selle klassikalises mõistes (kõik õpivad terve semestri jooksul täiesti iseseisvalt ja tulevad kõrgkooli kokku vaid sessioonideks 1-2 nädalaks) ei saa olema. Küll aga on kindel, et ainuvõimalik on õhtune, õigemini öelda tööajaväline vorm, sest kõik ju käivad tööl. Ka sellel võib olla variante, mille kohta Te leiate infot allpool lisatud presentatsioonis. Infotunnis, mille korraldasime juuni lõpus, palusime kohalviibijaid täita väike küsimustik, kus oli muu hulgas küsimus, kuidas on nende arvates parem õppetööd korraldada. 80 % eeldasid käia koolis õhtuti kolmel tööpäeval nädalas ja viibida seal 5-6 ak.tunnil. 20 % valiksid pigem variandi, kus kontaktunnid (loengud, seminarid) toimuvad täispikal reede õhtul ja terve laupäeva. Mitte keegi ei soovinud käia loengutel iga argipäeva õhtul 5 korda nädalas ja õppida 3-4 ak. tundi. Palume kindlasti ka kõiki, kes tulevad oma dokumente sisse andma, vastata mõnedele küsimustele, sealhulgas õppetöökorralduse kohta. Kuid tundub, et selline “kolm õhtut nädalas” variant ongi kõige tõenäolisem. Ei tule muidugi unustada, et osa õppeaineid võetakse TTÜ-s ja me peame arvestama nende tunniplaanidega. Õnneks on suurem osa TTÜ õppeaineid ka õhtuses õppes, ainult mõned (vist 2 või 3) on võimalik võtta vaid päevases õppes. Kuid selle täpsustame hiljem koostöös TTÜ-ga.
Sellega haakuvad küsimused, et kuidas olla, kui töö nõuab pidevalt regulaarseid äraolekuid (nt. mereleminekut), isegi mitme nädala kaupa? Kas on siis üldse võimalik õppida? Vastan kindlalt, et on ikka! Pidagem meeles, et õhtune vorm ei annagi võimalust eriti palju kontakttunde läbi viia. Nii või teisiti saab olema kõige suuremaks õppetöö osaks iseseisev töö. Ja ainult Teie tublidusest ja soovist edukalt õppetööga hakkama saada oleneb Teie edukus. Õppejõud peavad omakorda olema piisavalt paindlikud ja võimaldama ka neile, kes mõnedel loengutel ja seminaridel mõjuval põhjusel viibida ei saa, konsultatsioone ja muud abi.
- Mis tähendab taotlus õppekavale vastava valdkonna töökogemuse ja varasemate õpingute sisseastumisnõuetele vastavuse hindamiseks?
Sellise taotluse esitamine ei ole kohustuslik kõigile ja dokumentide sisseandmisel ei ole üldjuhul vajalik eeldusainete nõuetele vastava õppekava lõpetanutel (nende õppekavade loetelu on toodud vastuvõtutingimustes). Küll aga võib see olla vajalik inimestele, kes on õppinud muudel erialadel ja töötanud merendusalases valdkonnas või kelle erialased õpingud jäävad kaugetesse aegadesse või on läbitud välismaa õppeasutustes. Rakenduskõrgkooli seaduse par 121 lg (2) sätestab:
“Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti. Rakenduskõrgkool võib arvestada üliõpilase eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust tervise õppesuunal või eelnevaid õpitulemusi samas rakenduskõrgkoolis enam kui 50 protsendi ulatuses rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras”.
Inimene, kes näiteks lõpetas ülikooli majanduserialal ja on pikka aega töötanud merenduses (nt sadamas või mereagentuuris jne.) võib esitada taotluse ja tõendi oma erialaste töökogemuste kohta ning vastuvõtukomisjon võib võtta neid arvesse nt. vaheploki määramisel. Või kunagised õpingud merekoolis, või täiendõpe vastaval erialal. Ei ole ka välistatud, et vastavaid töökogemusi ja varasemaid õpinguid võetakse arvesse ka õppekava läbimisel. Nt. seesama majandusharidusega inimene võib kindlasti saada arvestatud vastavad õppeained, mida ta kunagi on läbinud bakalaureuse õppes. Nii et igaüks, kes tunneb, et tal on töökogemusi või ta on õppinud kuskil midagi, mis võib positiivselt mõjutada vastuvõtukomisjoni ja hiljem õppekavanõukogu otsusi, esitagu taotlus ja lisagu vastavaid töökogemusi ja haridust tõendavad dokumendid. Seadus annab selle võimaluse ja õiguse.
- Mida endast kujutab magistritöö esialgne kava?
Ennekõike tähendab see seda, et Te peate juba sisseastumisel mõtlema, millisel teemal Te oma magistritöö kirjutate. Kellel on see enam-vähem selge (nt. oma rakenduskõrgharidus- või bakalaureusõppe lõputöö arendus või tuleneb otseselt praeguse töö ülesannetest), see võib esitada lühikese kirjelduse, mis sisaldaks: töö teema esialgset sõnastust, selle teema valiku põhjendust, eesmärki, milleni tahetakse jõuda e. tulemusi, milliseid soovitakse saavutada, uurimismeetodeid, mida töö täitmiseks kasutatakse. Oleks hea, kui oleks ka töö esialgne struktuur (ülesehitus) ja ajakava. Magistritöö esialgne kava esitatakse vabas vormis ja see võib olla 1-2 lk pikk. Kellel see selge veel praegu ei ole, ka ei heitku meelt, tuleb pidada nõu vastuvõtukomisjoniga ja oletatava juhendajaga (kas EMA või TTÜ õppejõudude hulgast – olenevalt teema suunitlusest). Tegelikult peaks Teil olema ettekujutus oma tulevasest lõputööst mitte dokumentide sisseandmiseks, vaid vestluseks, mis toimub 28.08 ja 29.08 k. 9-12 (täpne aeg ja koht äeldakse Teile dokumentide vastuvõtmisel). Vestluse peamiseks teemaks saabki olema magistritöö teema, juhendaja ja sellega seonduv.
- Kahjuks ei ole sel õppeaastal magistriõppes eelarvelisi kohti, kõik kohad on tasulised.
Õppetasu suurus ei ole veel EMA nõukogus kinnitatud, kuid eelarvestus näitab, et EMA-s õpetavate õppeainete ühe AP maksumus võib olla min 650 EEK (TTÜ-s on need maksumused differentseeritud ja kõiguvad 900 ja 500 EEK vahel ühe AP eest). Sel juhul võib õppeaasta õppetasu (koos regisreerimistasudega) olla 28. ja 30. tuh vahel (olenevalt sellest, millised valikained TTÜ-s võetakse). Muidugi oleneb palju ka sellest, kui palju inimesi õppima tuleb, kui alla teatud piiri, siis AP maksumus võib tõusta. Iga indiviidi jaoks aga hakkab mängima rolli see, kui palju AP semestris ta deklareerib – kui alla 15 AP, siis tõenäoliselt läheb talle 1 AP rohkem maksma kui see oleks juhul, kui ta deklareeriks aineid täies mahus (kuni 20 AP/semester).
Magistriõpe Eesti Mereakadeemias
Magistritöö esialgse kava ligikaudne sisu – selles failis leiate lisainfot, mida endast kujutab magistritöö esialgne kava, mille peavad esitama sisseastujad, mis on taotlus töökogemuste ja varasemate õpingute arvesse võtmise kohta ja milleks see on.
TTÜ AP hind – siin leiate tabeli TTÜ õppejõudude poolt läbiviidavate õppeainete ühe AP hinna kohta. EMA’s õpetatavate õppeainete ühe AP hind on praegusel seisuga 650 EEK.
Õppejõudude nimekiri – siit leiate täiendavat infot õppejõudude kohta, kes hakkavad magistriõpet läbi viima. Need õppejõud sellest nimekirjast, kellel on teaduste kandidaadi, PhD või doktori kraadid (mis on tegelikult kõik omavahel võrdsustatud), võivad olla ka Teie magistritööde juhendajateks e. nende hulgast tuleb endale juhendajat valida vastavalt oma spetsialiseerumisele ja lõputöö teemale. Teoreetiliselt võib olla juhendajaks ka keegi, keda selles nimekirjas ei ole, kui tal on vastav teaduslik kvalifikatsioon.
Magistritöö esialgse kava võib esitada ka hiljem (mitte koos sisseastumisdokumentidega), kuid hiljemalt 25.08 peab ta olema esitatud (võib saata ka e-postiga). 28. ja 29. augustil toimuvatel vestlustel peavad nad juba olemas olema, kus toimub ka arutelu valitud teemade üle.
Vestlused sisseastujatega toimuvad 28.08, 29.08 k. 9.00-12.00 (määratakse igale sisseastujatele individuaalne aeg vastavalt soovile ja võimalustele).
Dokumentide puudumine või puudulikkus, nagu magistritöö esialgne kava ning taotlus varasemate õpingute ja töökogemuste arvessevõtu kohta, ei ole takistuseks dokumentide sisseandmiseks. Kohustuslikud on taotlus, fotod, haridust tõendav dokument ja tööstaaži tõendav dokument. Magistritöö esialgse kava arutamine või vähemalt esialgse teema ja orienreeruva juhendaja kindlaksmääramine on vestluse põhisisu ehk vestluse eesmärk on aidata magistrante kohe algusest tõhusamalt tööle hakata.
Lisainfo saamiseks võtta ühendust hr Alopiga telefonil 5145135 või e-kirja teel: alop@neti.ee.