Katsusin leida Peipsi Kalurite Päeva kohta infot ja sattusin muudegi ürituste otsa. Selgub, et Peipsi ääreski suvi möllab täiel rinnal.
8.juuli 2006 Mustvee linnapäevale!
9.00 algab kesklinnas SUVELAAT
13.00 VEEPIDU MUSTVEE RANNAS
* Omavalmistatud veesõidukite konkurss ja vesiralli!!!
*skuutrid * veetaksod * tantsutüdrukud
reg.konkursile telef.5115068Päeval laevasõidud Peipsil, avatud näitused Kultuurikeskuses, võimalus külastada meie linna kirikuid ja muuseume.
Lastele ATV, BATUUDID, HOBUSED
Rannas võimalik nautida Peipsi vee mõnusid.
Ja järgmisel nädalavahetusel:
Lohusuu Rannakultuuri Seltsil on hea meel oodata 15. juulil 2006 kõiki laadalisi Peipsi järve äärde Lohusuu alevikku, kus toimub järjekordne üritus Lohusuu Kalalaat 2006. Üritus jaguneb kahte ossa: päevane laadaüritus ja õhtune kontsertkava.
Kalalaada eesmärgiks on võimalikult palju propageerida kalatoite, samuti muid mereande,ning laadal on võimlik kohapeal proovida ja kaasa võtta väga erinevaid kalaroogasid.
Terve päeva vältel toimub laada territooriumil erinevaid üritusi ja ülesastumisi ning kõik peaksid leidma endale huvipakkuvat tegevust. Olete kõik oodatud!
Täiendus kl 1720: Niipalju sain infot, et Peipsiääre vallas toimub kohalik rannapidu (vene jaanipäev), Varnja külas sel reedel (07.07.06) kell 2000. Mul sõbrad sinna minemas, äkki läheks ka? Kohaliku vene rahvaga võiks jämmida küll. Hakkajad inimesed seal külaseltsisid moodustanud ja päris aktiivsed.
Kalurite Päev see päris pole, kuigi NL ajal millalgi ju seda päeva tähistati. Oli vist juuli alguses.
Kalurite Päev on 14. juulil. Vanema põlvkonna kalurid tähistavad seda siiamaani. See nende jaoks isegi pidulikum päev, kui jaanipäev :)
Tartus ja Põlvas sai nädalavahetusel käidud. Vardja külla ei jõudnud, aga Vardja kiriku torni nägin kaugelt :)
Sõbrad olid hoopistükkis Mehikoormas. Nendeni ei jõudnudki…
Loe tänast Tiina Jõgeda artiklit EE-st. Hea positiivne lugu.
Vaateid vee-Eestile
http://www.ekspress.ee/viewdoc/F610C72BB8EBBCD9C22571AE0065653D
“Eesti on uskumatult multikultuurne. Millal te viimati käisite Peipsi-äärsetes vanausuliste külades? Kui te seda kunagi teinud pole, siis jääb üle teile ainult kaasa tunda. Ma ei mõtle seda Tartu maantee äärde eurorahadega ehitatud n-ö kala-ja sibularestorani, see pole halb, aga ta ongi euro. Kui te selle vahele jätate, ei ole teie elu kuigi palju vaesem.
Aga kui te pole sisse astunud Varnja jahedasse palvemajja, kui te pole koduloo muusemis söönud sealsete naiste küpsetatud sibula-munapirukaid ja peale joonud samovarist teed (uurige nendelt, kuidas nad suhkrut keedavad!), kui te pole imetlenud Peipsi kaldal kilomeetrite kaupa ühest külast teise kulgeva külatänava rõõmsaid värve ja hiiglaslikke sibulapeenraid, siis tõesti – süüdistage oma õnnetus elus iseennast.
Kolmesaja aasta jooksul ei ole vanausulised peaaegu üldse segunenud eestlasega – ega ka õigeusklike venelastega. Nad hoiavad omaette, säilitades oma keelt, kombeid ja uskumusi. Näiteks hoitakse eraldi omad ja külalistele mõeldud toidunõud – sama komme mitte kunagi süüa teiseusulisega samadelt nõudelt on ortodoksi juutidel. Ka on nende usk neil karmilt keelanud joomise, suitsetamise, varastamise, mis on sealsete külade mehed teinud alati hinnatud töömeesteks.”
Ämbriga naine rikub kaluri päeva: http://tartu.postimees.ee/270706/tartu_postimees/uudised/210637.php?r
Kui peipsiääre rahvast juba juttu tuli, siis see artikkel sobib siia viitamiseks.