05. juuli, 1996, kell 2109, reede
BMRT Rudolf Sirge sildus me juurde ja kella 12-16ni saime trümmis tööd teha. Kalajahu. 40-kilosed kotid, mahv oli kõva, sai naha üsna märjaks. Tööstiil oli huvitav, ei ole sellisega harjunud. Vene madrused aina tegid perekur’e (suitsupausid), iga tunni sees oli neid vähemalt 2 veerandtunnist juppi. Üks eriti aktiivne kadett võttis pauside algatamise teemal üsna tihti sõna. Saan aru, kui vanad madrused tahavad viilida (tööd ei saa korraga ja ruttu ka ära teha, muidu õhtuni äkki ei jagu ja peab uue tööotsa leidma), aga et üks kadettidest viilimises initsiatiivi näitab, tundus ehtsa pugemisena. See Vasja tahtvat juba nädala pärast täismadruse paberit saada. Eks siis peabki esinema. Kuigi natuke naljakas viis seda teha. Kuid ega ma sellisest mentaliteedist eriti aru ei saagi. Hais oli kohutav. Pärast oli otsetee duši alla. Ei läinud kajutistki läbi. Aga sai teenitud raha. Minu esimesed 50 krooni siin laeval.