Fr.C49: Viinaralli jätkub

02. juuli, 1996, kell 2000, teisipäev

Olin täna hommikul 4-8 vahis. Sillas vanemtüüriga ikka vaikus. Me justkui kaks kanget, kes ei taha teist märkama teha.

Ukrainlaste kalalaevad asusid Fryderyk Chopinile kala tooma. Heldus, millised roostepannid meie juurde sildusid. Ja juba reelingu ääres mehed käed õieli nurusid viina. Viinamüüjatel on pidu. Ühe laeva ukrainlased olid juba üheksa kuud jutti ookeanil olnud, maad nägid viimati poolteist kuud tagasi, selge see, et omad varud otsas.
Madruste ja kokkade vahel läks meil sõjaks. Kokad müüvat viina liiga odavalt ja madruste hinnale olla naaberlaevalt sülitatud. Kokkadel käive missugune, aga madrused hinda alla ei lase. Isegi mitte ise ei joo. Tundub uskumatu.

Pootsman vististi ei jõudnudki oma kraami müüma hakata, jõi kõik ise ära. Kui viimati deliiriumis olles kajutitest odekolonnid pihta pani, siis oli ka oma teenitud palga kõik viinamüüjatele andnud. Nüüd pole tal ei raha ega midagi. Käib mööda kajuteid viina nurumas, meilgi istus pool tundi ja soigus, et tal otshen ploho, andke midagi. Jube.
Vanemtüürimees hommikuti vaid noomib pootsmani, aga tundub, et mitte liiga karmilt. Teab vist, et varsti mehel tuurid möödas ja hakkab taas mehemoodi tööd rügama. Aastaid juba koos töötanud. Üks vahmiil. Eduard vaid otsib madrustele paaniliselt tööd, et neid tegevuses hoida. See tal vist õnnestunud, sest neil näikse viinad veel alles olevat.

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.