Veeteede Amet registreeris eelmisel aastal kuus laevaõnnetust

Veeteede Ameti pressiteade, 2.02.2017

Veeteede Amet registreeris eelmisel aastal kuus laevaõnnetust

Möödunud aastal registreeriti 9 juhtumit laevadega, millest laevaõnnetusi oli kokku kuus. Kõik õnnetused olid kvalifitseeritavad ohtlike juhtumite või kergete laevaõnnetustena. Raskeid ja väga raskeid laevaõnnetusi 2016. aastal ei registreeritud. See statistika ei puuduta õnnetusi väikelaevadega. Laevaõnnetuste arv on aastatega pidevalt vähenenud.

„See, et raskeid õnnetusi ja ka inimohvritega lõppenud õnnetusi suurtel laevadel ei ole, näitab, et professionaalse meresõidu ohutus on Eestis kõrge,“ ütles Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juht Marek Rauk. Ta kinnitas, et üha ohutumaks muutuva keskkonna laevaliikluseks on taganud hästi märgistatud laevateed, täpse navigatsiooniteabe olemasolu, mis on hüdrograafide ning kartograafide professionaalse töö tulemus. „Samuti on ohutuse tagamisele oluliselt panustatud pideva järelevalvega Eesti lipu all sõitvate ja meie sadamaid külastavate laevade üle,“ ütles Marek Rauk.

Eelmise aasta 24. jaanuaril purunes parvlaeval Wrangö (lipuriik Eesti) generaatori diiselmootor, mis kvalifitseerus ohtliku juhtumina. Juurdluse viis läbi Veeteede Amet. 17. juulil toimus Ventspilsi sadama reidil punkerdamise ajal kontakt MT Ristna (lipuriik Eesti) ja ML Coral Ivory (lipuriik Holland) vahel, tegemist oli samuti ohtliku juhtumiga, mitte laevaõnnetusega. 25. augustil toimus ML Star (lipuriik Eesti) Tallinna Vanasadamas sildumise ajal kokkupuude reisijate ülekäigusillaga, seegi liigitus ohtliku juhtumi alla.

15. oktoobril toimus reisikatamaraan Runö (lipuriik Eesti) Ringsu sadamast väljumisel põhjapuude. See oli kerge laevaõnnetus, mille ohutusjuurdluse viis läbi Veeteede Amet. 27. oktoobril toimus hüdrograafialaeval EVA-301 (lipuriik Eesti) Peipsi järvel Vilusi lähedal mõõdistustööde ajal põhjapuude. Ka see oli kerge laevaõnnetus. 28. novembril kandus ML Dornedalen (lipuriik Mani saar) Kunda sadamas kai äärde sildumise ajal madalale. Madalalt vabanes laev omal jõul, vigastusi ei tuvastatud. Dornedaleni madalalesõit oli ohtlik juhtum ning menetluse viis läbi Veeteede Amet.

Veeteede Ameti inspektorid kontrollisid 2016. aastal Eesti riigilippu kandvaid laevu 218 korral, neist 204 olid tehnilised ülevaatused ja 14 pistelised kontrollid. Kokku tehti Eesti riigilippu kandvatele laevadele 804 ettekirjutust, ettekirjutuseta lõppes 75 kontrolli. Enim puudusi esines navigatsiooni- ja päästevarustuse valdkonnas. Meresõiduohutuse alal viidi läbi 31 auditeerimist.

Välissadamates (rahvusvahelise laevakontrolliorganisatsiooni Paris MOU regioonis) kontrolliti Eesti riigilippu kandvaid laevu 32 korral. Laevu kinni ei peetud. Kokku tehti 23 ettekirjutust ja ilma ettekirjutusteta läbiti kontroll 25 korral.

Eesti on Paris MOU valges nimekirjas, mis näitab Eesti riigilipu all sõitvate laevade kõrget meresõiduohutuse taset, reederite pühendumist selle tõhustamisele ja Veeteede Ameti edukat tööd tagamaks laevade vastavust kõikidele rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele.

Eesti sadamaid külastanud välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliti mullu vastavalt 2009/16/EÜ direktiivile 200 korral. Kinni peeti 2 laeva. Kokku tehti välisriigi lippu kandvatele laevadele 129 ettekirjutust, ettekirjutusteta lõppes 144 kontrolli. Enim puudusi esines navigatsiooni- ja päästevahendite valdkonnas.

Täpsemat infot laevakontrollide kohta leiab Paris MoU andmebaasist internetis aadressil
www.parismou.org/inspection-search/inspection-search

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.