Muinastulede öö traditsioon sai alguse Hiiumaal ja Kemiös

1992. aastal kaks sõpra, üks Eestist ja teine Soomest, leppisid kokku, et süütavad Turumaa kultuurinõukogu kutsel rannas koos lõkked. Kahe lõkke vahel oli siis 100 kilomeetrit. Ajaloolise täpsustuse, et esimesed lõkked süüdati lisaks Soomele ka Eestis, tegi Hiiu Leht.

Muinastulede öö lõkete kaardistajatele saatis ajakirjanik Kadi Laid reprod 1992. a ajalehest Hiiumaa, neist üks on ilmunud 25. ja teine 29. augustil 1992. See on tõestuseks, et Eestis süüdati esimene lõke juba 1992. aastal, mitte hiljem nagu varem väidetud. Ja seda Hiiumaal, Tahkuna rannas.

Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992
Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992

Väljavõtted eelmise aasta artiklist (26. august 2011):

Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992 - 25. august
Ajalehe HIIUMAA repro aastast 1992 – 25. august

Soomlaste algatatud esimesel muinastulede ööl (muinastulien yö, forneldarnas natt) süüdati lõke ka Hiiumaal. Komme juurdus kindlamalt alles koos ülejäänud Eestiga 2009. aastal.

Tänavusel muinastulede ööl süütavad Hiiumaa rannikul lõkked nii äriühingud, külaseltsid kui sõpruskonnad. Näiteks Käina vallas Orjaku sadamas tähistatakse muinastulede ööd kolmandat aastat, Kõrgessaare vallas Ninametsa rannas aga esmakordselt.

Augusti viimasel laupäeval randes lõkete süütamise kommet ei võtnud hiidlased omaks sugugi kergekäeliselt. “Eks ta oli poolvägisi toodud,” tõdes Toivo Saue, kelle vahendusel jõudis muinastulede süütamise tava Hiiumaale samal aastal kui see Soomes algatati ehk 1992.

Saue teada on muinastulede öö idee autor Kemiö maamõõtja Kristian Lindroos, kes oli tegev Turu saarestiku arendusprogrammi viikingite idatee projektis. Lõkete süütamine oli projekti propageerimiseks ja seitsmendal aastasajal Tulirannikuks nimetatud saarestiku elu virgutamiseks.

Hiiumaal Tahkunas süüdati esimene muinastuli tänu Saue ja Lindroosi tutvusele “sümboliseerimaks Eesti pürgimusi Põhjamaade sekka ning Kemiö ja Hiiumaa sidemeid”. Samuti kutsus Saue toona maakonnalehe veergudel inimesi üles süütama omi lõkkeid.

“Algne idee erines praegu levitatavast — siis oli põhieesmärgiks tuua saarestikku tagasi, suve lõpetama, kooliaasta algusega seoses saarestikust lahkunud, tuhandete suvekodude omanikud Mandri-Soomest,” meenutas Saue.

Muinastulede öö süütamise idee autor on ühe teise allika alusel soomerootslane Birgitta Bröckl, kes ilmselt oli samuti seotud Turu saarestiku arendusprogrammiga.
Loe lisa: Muinastulede öö teema Mereblogis

Mairold

meremees ja sulesepp

One thought on “Muinastulede öö traditsioon sai alguse Hiiumaal ja Kemiös

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *