Riigikogus oli eile arutusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud Eesti merenduspoliitika 2011 – 2020 (145 TK). Ettekandega esines majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
ERR-i veebilehel kokkuvõtvalt siin
Riigikogu.ee: Juhan Parts tutvustas arengukava valmimise protsessi ning rääkis merenduspoliitika vajadusest. Parts tõi välja kolm põhilist eesmärki: merendus kui oluline majandusharu, Läänemere keskkonna seisundi parandamine ning merendusalase koostöö parandamine erinevate ministeeriumide ja ametite vahel.
Juhan Parts: “…täna selle majandusharu võimalused ei ole kindlasti kaugeltki ammendunud, vaid vastupidi, pigem on jätkuvalt alakasutatud.”
Minister rääkis merenduspoliitika viiest peamisest tegevussuunast. Esiteks merendussektori ettevõtluskeskkond, mis peaks kujunema ettevõttesõbralikuks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Teiseks on merenduse ohutuse, turvalisuse tõstmine ja merekeskkonna puhtuseparandamine. Kolmas tegevussuund puudutab avaliku sektori tegevusi, mis on suunatud merenduse arengule mitte ainult riigisiseselt, vaid arvestades ka rahvusvahelist dimensiooni. Neljanda tegevussuunana nimetas minister Eesti mereharidust ja –teadust ning viiendana rannaäärse elu ja külastuskeskuste parendamist.
Juhan Parts: “Kaubalaevandusest. Kui teistes riikides on kaubalaevandus üks oluline merendusklastri arenduse alustala, siis Eestis see paraku nii ei ole. Seetõttu me näeme, et perspektiivis võiks ikkagi toimuda põhimõtteline muutus ning me tagaksime Eesti laevandusele Euroopa Liidu riikidega võrdsed konkurentsitingimused. Jah, see tähendaks ühe variandina laevandustoetusi, kuid siin tuleb arvestada, et laevandus on globaalne äri ning kui me tahame edukalt kaasa lüüa selles äris teiste reeglite järgi kui ülejäänud maailm, ei ole seda võimalik teha. Merenduspoliitikas pole ära toodud konkreetselt, millised peaksid olema need toetused või see toetusskeem, et saavutada laevade naasmine Eesti lipu alla või loomulikult ka nii-öelda Eesti ettevõtete või ettevõtjate investeerimine kaubalaevandusse, seda taotluslikult. Arengudokumendiga me soovime seada sihi, kuhu minna, millised aga on vahendid, sõltub keskkonnast ning täpsemalt ka veel töös olevatest analüüsidest. Keskkonna all pean ma silmas hetkel Euroopa Liidu tasandil läbivaatamisel olevaid laevandusele kehtivaid riigiabi juhiseid. Selle protsessi tulemusena määratakse ära esiteks, mida liikmesriigid üldse teha võivad, ning teiseks, näeme me, mida teised riigid teevad. Oma otsused peame me tegema lähtuvalt sellest kontekstist. Igal juhul näitavad meie praegused arvutused, et on võimalik välja töötada konkurentsivõimeline süsteem selliselt, et laevandustoetusteks vajaminev summa laekuks täielikult nendest maksudest, mida makstakse registrisse tulevate laevade pealt. Kaudsed kulud, mis tekivad hiljem läbi meremeeste tervishoiukulude ning pensionide, peaks olema kompenseeritud aga uute töökohtade ning merendussektori tõusnud lisandväärtuse läbi.”
Ettekandega esines ka Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo ja sõnavõttudega Riigikogu liikmed Tõnis Lukas, Toomas Tõniste, Kalev Kallo ja Kalev Kotkas.
Loe lisa istungi stenogrammist
One thought to “Merenduspoliitika arengukava jõudis riigikokku”