Septembris toimunud merenduskonverentsil “Vaateid vesikaarest” esines ka riigikogulane Kaja Kallas.
Üha enam Euroopa sadamaid teevad omavahel koostööd teenuste koopereerumise osas seda eelkõige tolliprotseduuride ja muude ühildatavate sadamateenuste osas. Eesmärgiks on kulude kokkuhoid ja sellest tulenev konkurentsieelis. Esialgu on see peamiselt oma riigi sadamate koostöö, näiteks Saksamaa on ühendamas oma sadamaid ühtse kaubamärgi „Saksa sadamad“ alla, sama on toimumas Soomes ja Itaalias. Aga on ka riike, kus sadamad võistlevad omavahel olulisima sadama tiitli pärast ja seetõttu koostöö tundub võimatu.
Mida on Eesti sadamatel sellest kõigest võita? Arvestades eeltoodut, siis ükski Eesti sadam ei ole hetkel sellise mahuga, et suudaks ära teenindada hiigelkonteinerlaevu. Samuti on probleemiks maismaaühendus, millele loodetavasti eile valitsuse poolt heakskiidetud Rail Balticu kava toob leevendust. Kindlasti tasub kaaluda koostööd erinevate Eesti sadamate vahel, kes eraldiseisvalt on kõik väga väikesed, kuid kogumis võiksid olla võimelised suuremaid mahte vastu võtma. Vähem oluline pole ka ühtne mainekujundus ja turundus kaubaomanikele, kes võiksid Eesti sadamate kasuks otsustada. Mõelda võiks ka oma nišši leidmise peale, mis eristaks Eesti sadamaid suurtest Euroopa sadamatest. Positiivne on see, et sadamaaladega ei ole meil veel selline kitsas käes nagu on Euroopas, kus areneda ei ole tõesti enam mitte kuhugile.
Kaja Kallase kogu ettekannet saab lugeda SIIT.