Kui sind tabab infarkt ja sa oled üksinda…

Hea sõber Taanist, vana merekaru ja õppejõud Leif, saatis ühe huvitava presentatsiooni.

Kui sind tabab infarkt ja sa juhtud sellel ajal üksinda olema – kuidas siis käituda? Tänapäeva elu on läinud kiireks. Kiiremaks kui see oli u 10 aastat tagasi või rohkem. Infarkt ei ole enam mitte ainult vanemate inimeste mure, vaid see on saanud ka noorte meeste või ka naiste probleemiks. Suurimaks põhjuseks loetakse noorte inimeste puhul stressi. Kõrgenenud vererõhk ja stress tööl või kodus suurendavad infarktiohtu.

Esmaabi kolhoosist leidsin õpetuse, kuidas anda esmaabi infarkti saanud inimesele:

INFARKT annab endast märku sellega, et inimene tunneb rinnus pigistavat, ängistavat, põletavat valu, mis võib kiirguda ka vasakusse kätte ja abaluu taha ning mao piirkonda. Õhku ei jätku ja inimene on hirmul.

Haige tuleb asetada temale mugavasse asendisse.

Infarktiga ei taha inimene pikutada, ta eelistab poolistuvas asendis olla. Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi. Abistaja võiks hoolitseda, et ruumis oleks värske õhk, ja pakkuda haigele kiirabi tulekuni rahustavat seltsi, sest see valu ja seisund on väga hirmutavad.

Tasuks küsida, kas haige kasutab mingeid ravimeid, kas ta on neid täna võtnud, kui tal on nitroglütseriin taskus, siis on soovitav see keele alla panna. Kui viie minuti pärast ikka valutab, siis anda järgmine nitroglütseriin. Kui kannatanu kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, tuleb teda kiirabi tulekuni elustada.

Inimene.ee lehelt leidsin veel huvitavat lugemist stressi ja kõrge vererõhu kohta.

Kuidas tekib kõrge vererõhk?

Kõrge vererõhk tekib siis, kui organismi hapnikurikka verega varustavate veresoonte – arterite, nende peenemate harude arterioolide ja kapillaaride – toonus on tõusnud. Sellistes tingimustes peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja hoida kudede hapnikuga varustatust endisel tasemel.

Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida põhjustavad:

  • liigne kehakaal
  • stress ja vaimne pinge
  • vähene kehaline koormus
  • liigne alkoholitarvitamine
  • suitsetamine
  • valed toitumisharjumused

Kõrgvererõhktõbi on sageli pärilik, seetõttu peavad päriliku eelsoodumusega inimesed eriti hoolega riskitegureid vältima. Päriliku eelsoodumuse korral tekib küll kõrgvererõhktõbi kergemini, kuid seda on siiski võimalik ka ära hoida.
Harvemini võivad kõrgvererõhktõve põhjusteks olla muud haigused: neeruhaigused, hormonaalsed häired jm.

Millist kahju teeb kõrgenenud vererõhk ja kuidas seda vältida, sellest loe siit – Stress ja kõrge vererõhk .

Siit leiad lõpuks dokumendi, mille pärast see postitus sündis (klikka allajoonitud tekstil). Kui Sa jääd inglise keelega jänni, siis anna teada (dan@mereblog.com). Teeme tõlke ära ja paneme siia üles.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.