Sattusime Mairoldiga looduskaunisse Jõesuu sadamakohta, mis asub Võrtsjärve põhjaosas Emajõe suudmes.
Kuigi sadama hiigelajad on minevik – kala on kadunud, paate ei hoita enam sadamas, ainult lähielanike paadid on kaldal ja mõni pikkade säärsaabastega kalamees tegutsemas – on siiski tegemist läbisõitjate jaoks ilusa peatumiskohaga – suur parkla on juures.
Sadam on tasapisi külastamissõbralikumaks muudetud. Grillinurk koos laudade ja pinkidega millega sünkroonis liitsihi alumine märk. Ka on suitsuahjud, kuhu võimalik värske kala pista. Sadamas olemas ka slipikoht, mis on looduslikust pinnasest. Sadamasse peaksid lähiajal kerkima kämpingud ja sadamamaja.
Oma silm on kuningas:
Kuna on tegemist laevatatava siseveeteega, siis on Veeteede Amet ka laevatee toodritega tähistanud.
Kohalik mees Vello kurtis, et järv on jäänud madalaks ja kalavaeseks. Vanad kalamehed müüvad oma paadid maha või ei toogi enam vette, noored käivad vaid hobikorras kalastamas. Peale muu paar nädalat tagasi külas oli mitmel paadil päramootorid ära varastatud, Vello oma sealhulgas.
Aga tõdes, et naabrimees asjalik mees, ehitab vaikselt sadamat üles, et vähemalt turistide näol hakkab külaelu taas elavnema.