Fotopank vanadest kalalaevadest

Tänu Automoto foorumi meremeestest kirjutajatele leidsin vanadest laevadest koosneva fotode kogu. Keegi, oletan, et kunagine kohalik rannavalvur, on eelmise sajandi viimastel kümnenditel hoolega pildistanud saarte ümber asetsevaid laevu. Ja on suure osa skänneri abil netti üles pannud.

Fooruminimega Denis23 on omad põhjalikud tekstid juurde pannud. Loe siit: Laevad, mida pole enam olemas. Denis ise seilas laevaga RTMS-7552 Aicinājums.

Kunagi millalgi väga ammu, mil olin veel väga noor, sain maitsta natukene meremehe kutset, mis jättis unustamatu jälje minu südamesse. Mulle see elu ei maitsnud, kuid mälestus sellest jäi kogu eluks.
Too oli raske ning segane aeg. N Liit oli kokku varisenud ning sellega koos oli varisenud tohutu monster: nõukogude kalalaevastik, mille koosseisus oli 4000 suurt ookeanilaeva. Minule jäi pilt selle kolossumi viimastest hetkedest.

1992. aasta septembris astusin esimest korda Läti traaleri tekile. Elasime laeval sadamas mitu nädalat, ning lõpuks oli imelik tunne, et see vist ei saagi kunagi merele minna. Juba visati nalju selle kohta, et laeval vist on betoonist alus. Oli raske üleminekuaeg ning kõike oli puudu: toit, kütus, mootoriõli. Seda viimast ootasime õige kaua.  Kuid lõpuks sõitsid kai äärde kaks suurt veoautot – kastides olid vaadid sildiga “Castrol” ning järgmisel päeval meie traaler võttis kursi Riia sadamast Senegali ranniku poole. Mõni tund hiljem saime teada, et laeva sihtpunkt muutus – pidime minema Shetlandi saarte rannikule.  Ma seisin komandosillal ning vaatasin, kuidas pimeduses hajuvad Läti rannakülade tuled. Järgmine hommik oli üks värvikamaid minu elust… Ärkasin imelikust tundest – nagu mingi narkoos. Tulin tekile ning jäin sõnatuks: see oli unustamatu tunne… Tuul, lained, diislite mürin ning see, kuidas tekk käib üles-alla ning vasakule-paremale. Ja ümberringi vesi. Tumehallid Balti mere lained. Ei ole mingit kahtlust, et järgnenud nelja kuud ei unusta ma kunagiSmile

Kuue päeva pärast: läksin magama raske tundega – oli kolmas päev järjest torm ning see oli juba masendav.
Ärkasin kell neli hommikul ning läksin kambüüsi tööle. Olin seal kuni kella kaheksani ning siis tõusin ülesse tekile. Avanenud pilt oli kõige hiilgavam vist kogu mu elus: meie laev seisis imeilusas lahes: ümberringi rohelise muruga mäed, paistis päike ning ümberringi seisid samasugused traalerid. Palju. Kümned ja kümned. Kõik, kogu horisont kuhu silm ulatus, kõik hommikupäikese säras.
Juhtus nii, et fotokat mul kaasas polnud ning peale 14 aastat jäid minu mällu ainult ähmased pildid… Koos meiega oli tol ajal Shetlandi Saarte ranniku piirkonnas umbes 200 endise N Liidu ookeanilaeva. Enamust neist enam ei ole. Nii et sellist pilti enam ei näe. Kuna ei ole just selline teema, mis kõiki huvitaks, ei ole eriti palju säilinud pilte nendest laevadest.

Aga juhtus nii, et ma sain netis juhtumisi sellesama Shetlandi saarte meremuuseumi saidile ning sattusin pildigaleeriile. Ja tundsin, et olen 14 aastat nooremaks muutunud.

Lappasin osa pilte galeriist läbi, aga kahjuks Fryderyk Chopini sealt ei leidnud. Leidsin küll mitmeid teisi baaslaevu, mis FC-ga sarnased.

Factory vessel SEVRYBA in Lerwick harbour

Baaslaev SEVRYBA Lerwicki sadamaalal.

Mereblogis varem kirjutatud u/b Pionerski hukust on samuti muljetavaldav fotogalerii. 70 fotot. Samuti kirjutasime kunagi ujuvbaasist Vostok, galeriis on sellestki foto.

PIONERSK wrecked on Ness of Trebister Ukranian factory vessel VOSTOK in Lerwick harbour. Coastguard helicopter above it.

Müts maha meeste ees, kes kunagistest laevadest pilte talletanud. Pangas on ajaloolisi fotosid ligi 50 tuhat. Aitäh ka Denisile, tänu kellele ma Shetlandi muuseumi pildigaleriist teada sain.

Kui Eestis juhtub kellelgi kodus olema fotosid kunagistest laevadest, siis laenaksin heameelega ja riputaksin netti üles. Andke endast teada: mairold@mereblog.com  

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.