19. juuli, 1996, kell 2309, reede
Taas algas meie grupil trümmitöövahetus, aga mida ei ole, see on träni, mida trümmi tassida. Kalalaevu meie juures lihtsalt ei ole…
Rainer õpetas bridži mängima. Vahelduseks üsna põnev. Parem, kui tümmitöö. Natuke reeglite meeldejätmisega on tegemist, aga soov seda mängu selgeks saada on suur.
Radist lendas meie kajutisse. Ütles, et meil on nooremad kõrvad, tulgu me kuulaku, kas on Eesti raadiot kuulda. Läksime radisti ruumi ja ta pani raadiovastuvõtja tööle. Ruum täitus kahinaga, mille seest oli vaevu-vaevu mingit juttu kuulda. Radist väitis, et lühilainevastuvõtjaga ta saanud mingi eestikeelse kanali kätte, ilmselt atmosfääri praeguse seisundi tõttu levi hea. Mina kuulasin ja kuulasin, aga sõnu ei eristanud. Mingil määral võis “tunda”, et tegemist on emakeelega, aga aru ei saanud mitte midagi.
Laiutasime käsi ja ütlesime, et meie kõrvad on samamoodi viletsad, et eristada kahinast uudiseid. Radist istus nina vastu kõlarit ja püüdis mingitki sõna tabada. Meist ta enam välja ei teinud. Kummaline tunne valdas teda vaadates. Huvitav, kaua ta selle laeva peal olnud on juba?
Kui pöördusime minekule, siis ta hõikas, et sai aru sõnast “muusika”.
One thought to “Fr.C66: Bridž on parem kui trümmitöö”