Täna valitsuse istungil heaks kiidetud Sadamaseaduse muudatuste eelnõu lihtsustab avaliku veekogu põhja kasutamist sadamaehitiste rajamiseks ning vähendab asjaajamist sadama registrisse kandmisel.
Sadamaehitiste vette ehitamise regulatsiooni puudumine on seniajani aeglustanud sadamate arengut – uues Sadamaseaduse eelnõus on määratud tingimused avalike veekogude põhja kasutamiseks, kui ettevõtja soovib rajada sadamaehitist või olemasolevat ehitist uuendada.
Võrreldes kehtiva Sadamaseadusega on täpsustatud mõisteid, sadamale akvatooriumi määramist, keskkonnakaitset tõhustavaid nõudeid ja lasti käitlemist, uue kohustusena lisandub sadamateenuse osutajale turvalisuse tagamise nõue, mis sõltub sadamat teenindavate laevade kogumahutavusest. Seadus täpsustab ka sadamate registreerimist loodavas elektroonilises sadamaregistris, millega paraneb ülevaade tegutsevatest sadamatest. Muudatused viivad meie sadamatele esitatavad nõuded kooskõlla Euroopa Liidu omadega.
Lisaks täpsustab eelnõu nõudeid väikesadamatele, näiteks ei pea uue eelnõu järgi väikesadamad sadamakaptenit atesteerima ja sadamapassi kaotamisega lihtsustub oluliselt sadamate sadamaregistrisse kandmine. Väheneb laevaheitmete üle arvestuse pidamisega seotud asjaajamine väikesadamate jaoks ning luuakse võimalus mitmel sama piirkonna sadamal koostada üks laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava.
Seadus loob senisest paremad eeldused investeeringuteks Eesti sadamatesse ja tõstab nende konkurentsivõimet.