Selle seaduseelnõuga täpsustatakse mereteenistuse seaduses sätestatud Tööinspektsiooni järelevalvepädevust ja Eesti reederite kohustusi, sätestatakse Tervisekaitseinspektsiooni järelevalvepädevus ning Tööinspektsiooni, Tervisekaitseinspektsiooni ja Veeteede ameti laevade kontrollimisel tehtava koostöö alused ning laeva kapteni kohustus võimaldada valveaja kestel edasilükkamatute töödega hõivatud laevapere liikmele tööde tegemiseks kulunud ajaga võrdse pikkusega lisapuhkeaeg. Lisaks soovitakse ühtlustada töö- ja puhkeaja seaduse ja mereteenistuse seaduse terminoloogiat, võttes mõlemas kasutusele termini “lisapuhkeaeg”.
Seaduse peamised mõjud kaasnevad Tööinspektsiooni ja Tervisekaitseinspektsiooni kontrollipiirkonna laiendamisega järelevalvetoimingutele laevadel. Meretöölepingute nõuetekohasuse kontrollimine aitab kaasa võimalike illegaalsete töösuhete vähenemisele ning laevapere liikme kui töösuhte nõrgema poole õiguste kaitse tugevdamisele. Töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete senisest tõhusam kontroll aitab kaasa töökeskkonna ohutuse paranemisele ning aitab vältida tööõnnetuste arvu laevadel. Koostöö süvenemine laevu kontrollivate järelevalveasutuste vahel (Veeteede amet, Tööinspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon) aitab laevade järelevalve tõhusamaks muuta.
Õiguskantsler on sotsiaalministrile saadetud kirjas juhtinud tähelepanu sellele, et raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamise halduslepingu sõlmimiseks on vajalik seaduses sisalduv volitusnorm. Eelnõuga tekib sotsiaalministril kohustus sõlmida raadiokonsultatsiooni teenuse osutamiseks uus haldusleping tervishoiuteenuse osutajaga.
Lisapuhkeaja võimaldamine laevapere liikmele juhul, kui ta on teinud edasilükkamatuid töid oma valvesoleku vältel, aitab vältida laevapere liikme üleväsimust ja sellega kaasneda võivaid tööõnnetusi. Eelnõu rakendamine eeldab vähesel määral muudatusi laevade töökorralduses.
Seadus jõustub kava kohaselt 1. jaanuaril 2006. a.