Veeteede Ameti pressiteade 23.01.2018
Kolmapäeval, 24. jaanuaril möödub 45 aastat Eesti merekeele süstemaatilise arendamise ja talletamise algusest. Sel puhul koguneb merekeele nõukoda koosolekule Tallinki parvlaeva „Megastar“ pardal, kus arutatakse merendusterminoloogia arendamise küsimusi ja hetkeseisu Eestis. Lisaks peab merekeele nõukoja liige, allveearheoloog Vello Mäss ettekande vrakkidest Tallinna-Helsingi laevateel. Samuti täpsustatakse väljasõidukoosolekul termini „prahtimine“ etümoloogiat ja kasutamist.
1973. aastal Eesti Meremuuseumi juures kapten Uno Lauri algatatud komisjoni töö on jätkunud Veeteede Ameti juures 2005. aastast. Merekeele nõukoda on vabaühendus, mille liikmeteks on keele- ja merenduseksperdid. Nõukoja koosolekud toimuvad enamasti kord kuus, need protokollitakse ning protokollid on kättesaadavad kõigile Veeteede Ameti kodulehelhttp://www.vta.ee/public/teokirjad/Teokirjad_2005-2018.pdf. Koosolekute vahelisel ajal antakse keelenõu e-posti ja telefoni teel.
2007. aastast on nõustatud Euroopa Komisjoni tõlkijaid eeskätt merealaste määruste ja seaduste tõlkimisel. Euroopa Liidu mitmekeelsesse terminibaasi IATEhttp://iate.europa.euon talletatud üle 500 merekeele nõukoja loodud ja uuritud termini. Aastate jooksul on ilmunud kaks suuremat käsiraamatut: „Mereleksikon“ 1996. aastal ja „Inglise-eesti meresõnaraamat“ 2008. aastal. Sõnaraamatust on ka veebiversioon aadressil http://www.eki.ee/dict/meri/.
„Mereleksikoni“ kaasajastamiseks loodi 2009. a Mereviki ehk mereentsüklopeedia veebis http://mereviki.vta.ee, mida pidevalt täiendatakse. Merevikist leiab mereteemaliste terminite, sündmuste, objektide ja isikute kohta kontrollitud teavet ning hulgaliselt pilte ja pikemaid selgitusi. Üle 3,5 miljoni külastuse näitab, et Merevikit kasutatakse aktiivselt.