Lennusadama pressiteade, 30.08.2013
Eesti Meremuuseumi üks tähteksponaate – aurik-jäämurdja Suur Tõll – on seoses renoveerimistöödega külastajatele alates 9. septembrist suletud. Lahtioleku viimasel nädalal 2.-8. septembrini toimub laeva pardal värvikas eriprogramm nii lastele kui täiskasvanutele. 9.septembril kell 10.00 algab Lennusadama kail Suure Tõllu dokkiviimise tseremoonia, külastajatele avatakse jäämurdja taas järgmise aasta suvel, mil laev tähistab oma 100. juubelit.
Suure Tõllu nädala „Viimane kutsung ehk pane käed külge!“ raames saab iga külastaja renoveerimistöödes kaas aidata ja lisaks osaleda mitmesugustes katsetes. Otse 1920. aastatest saabuvad tänapäeva Suure Tõllu vanemtüürimees, katlakütja, mehhaanik ja meeskonnaliige, et juhendada vabatahtlikke abilisi, vesta lugusid oma tööst ja korraldada katsetusi. Toimuvad ka eriekskursioonid eesti, vene, soome ja inglise keeles, samuti on üles seatud fotonäitus Suure Tõllu kirevast ajaloost. Jäämurdja kambüüsis valmib ehtne laevasupp.
Lisaks toimub teisipäeval, 3. septembril koostöös Linnalaboriga Merefoorum „Kuidas Suur Tõll avas Tallinna merele!“, kus üles astuvad Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja arhitekt Toomas Paaver.
7. ja 8. septembril toimub väike ajareis aastasse 1918 ja Soome iseseisvuslased võtavad laeva üle.
Pühapäeval tähistatakse Suure Tõllu pardal Eesti 95 programmi raames vanavanemate päeva, samal päeval kell 14.00 süttib vöörikatlas tuli ja jäämurdja korstnast tõuseb suitsu. See haruldane vaatepilt kestab umbes tunni.
Jäämurdja Suur Tõll on tükk ehtsat Eesti mereajalugu. Laev valmis 1914. aastal Saksamaal Stettinis ja oli siis kõige moodsam ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas. Ta on teeninud nii Eesti, Vene kui ka Soome riiki ja kandnud nimesid Tsaar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Tänapäeval on Suur Tõll ainus selle ajastu aurulaev kogu Baltikumis ja suurim algsel kujul säilinud aurik-jäämurdja kogu maailmas.
Täpsem info kogu programmi kohta: http://www.lennusadam.eu/et/kulasta-muuseumit/viimane-kutsung
Miks on Suur Tõll väärtuslik ja unikaalne?
- Suurim algupäraselt säilinud aurik-jäämurdja maailmas;
- Ainus sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis;
- Valmimisel oli laev moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas, mis toimis ka päästelaevana: alus lasti Stettinis vette 29.03.1913, lõplik valmimine ehk käigukatsete algus oli 15.03.1914;
- Eesti Vabadussõja raskel algperioodil hoidis laev meie peamist ühendust välisilmaga (Eesti lipp heisati laeval esmakordselt Helsingis 29.11.1922 ning laev oli sinimustvalges Tallinnas 7.12.1922);
- Eesti suurima jäämurdjana tagas iseseisvusaja katkemiseni talvise mereühenduse, olles enne sõjasündmusi Eesti lipu all 18 talve;
- Töötas jäämurdjana 65 aastat;
- Ekspluatatsioonis 1914-1979 jäämurdjana, 1979-1988 sadama abilaevana.