Kui uurida kaardilt asukohta, kus 13. reedel jäi ühele suurele laevale – Costa Concordia – meri kitsaks, siis oletan siinkohal küll, et enne saare lähedale manööverdamist võis tegu olla hulljulge otsusega.
Muidugi võib kõike lihtsalt oletada enne uurimise lõppu, aga praeguse info põhjal pole muudmoodi seletatav asjaolu, miks saarele niivõrd lähedale mindi. Ei leia ühtki piisavat argumenti, miks niivõrd laias väilas (7-8 miili) oli tarvis kaldale nii lähedale hoida… Lihtsalt hulljulge manööver.
Üks võimalus, et lihtsalt sõu pärast mindi kaldale nii lähedale. Seda tunnistab ka tõik, et mitmetel kruiisilaevadel pidigi komme olema niivõrd lähedal rannikule eputada. Costa Concordia’l isegi polevat esimene kord selle saare lähedalt läbi sõita ja nii saareelanikke tervitada ja reisijaid ahhetama panna.
Marinetraffic.com kaart näitab laeva asukohti ja sõidetud rada vahetult enne madalalesõitu. Giglio saar pole kunagi olnud nii kuulus:
Ja veel üks hea pilt asukohast ja laeva teest (klikates avaneb interaktiivne skeem):
- Screenshot: Costa Concordia’s route – interactive
Kui kaptenil oligi plaan laeva saare lähedalt ja madala juurest läbi viia, siis ilmselt kogenematusest ei arvestanud ta kiirusvaje-efektiga, mil kiiresti sõitval laeval madala kohal kiilualune vesi väheneb järsult. Kaardi järgi vaadates võis ta tõesti veenduda, et kiilu alla jääb piisavalt vett, aga midagi jättis nii tema kui ta abilised arvestamata.
Peale põhjapuudet tekkis laeval kreen, peale seda kapten ilmselt soovis laeva sadama lähedale manööverdada, aga kreenis laeva ei ole nii lihtne juhtida. Lambist tuletornile otsasõitu ei toimunud, nagu ekslikult paljud arvasid peale esimeste fotode avaldamist.
Aga eks seda selgitab uurimine, milles võis asi olla.
Veebilehelt Cargolaw.com saab peagi põhjaliku ülevaate uurimise käigust. Uurimine ise võib kesta terve aasta.
VAATA GALERIID: The Guardian
Lisalugemist emakeeles: Delfi.ee
“…kiirusvaje-efektiga, mil kiiresti sõitval laeval madala kohal süvis väheneb järsult.”
Süvise vähenemine ei ole päris korrektne nimetus selle nähtuse kohta. Ega ka süvise suurenemine. Väheneb kiilu alla jääv sügavus, kuna üle madala sõitev laev vajub allapoole koos veepinna alanemisega.
http://en.wikipedia.org/wiki/Squat_effect
Mnjah, Pärtlil on õigus, laeva süvis ise ei vähene mitte. Lisan juurde veel, et kiirusvaje ei pruugi tekkida suurel kiirusel, mida iganes see suur kiirus ka tähendama peaks. Puhtalt oma erialast: sügavuste mõõdistamisel on oluline mõõdistava laeva asukoht “ruumis” (x, y, z) ning igasugused asendimuutused nagu kurss, heave-roll-pitch ning lisaks see samune squat. Kui ohtu eeldatavat pole, siis liigub mõõdistusalus 8-10 sõlmega. Seda pole ju liiast. Nagu termin isegi ütleb, sõltub vaje ka kiirusest sõltuvalt.
Ja ega ma usu, et makaronist kapten seal kivide vahel väga “talda andis” (AIS-andmetes on matsu hetkel just lünk sees). Lisaks, ega Sina Mairold laevajuhina läheks ju 10-meetrise süvisega laevaga “11 meetri” sügavusse vette, kus kiirusvajega arvestamine sind päästma peaks.
Tõsi, mehed. Näpuviga tuli teksti sisse, korrigeerisin. Lisaksin, et kolleegidega sai veel vaieldud, et mis see squat-effect täpsemalt on (ja 100% eestikeelset vastet pagana raske tuletada), ei ole vaid kiilualuse vee vähenemine, sinna hulka kuulub ka pöörderaadiuse suurenemine jm manööverduselementide muutused. 8-meetrise süvise juures on umbes 3-meetrist kiilualust ohutut vett vaja, aga ega jah piire kompama ei läheks küll.
Tänud märkamast!
Ja näib, et makaronidel on ka varem sama laevaga äpardusi juhtunud
http://www.youtube.com/watch?v=TjNVu2LopEM&feature=related
Ma tahaks vastu vaielda ka sellele, et squat või “kükk” või kiirusvaje on lisaks vajumisele ka pöörderaadiuse suurenemine jpm. Squat on üks paljudest madala vee mõjudest laevale, mille hulka kuulub squati kõrval ka pöörderaadiuse suurenemine jpm. Üldmõiste on shallow water effects ja squat on üks neist paljudest.
http://www.oocities.org/mpaoral/ch5/ShallowWaterEffect.htm
http://www.ship-squat.com/shallow_water_signs.htm (See lehekülg on võtnud küll kõige lühemalt ja löövamalt kõlava madala vee mõju omale pealkirjaks, aga sisust võib siiski lugeda, et squat on üks paljudest madala vee mõjudest.
Tänud täpsustamast, endalgi jäi kriipima, et kuidas nende mõistetega täpselt nüüd oligi…
Et räägitu on Õige ja kehtib ainult suurte laevade puhul ja suuremate laevade puhul.
Klisseerivad ja pool klisseerivad laevukesed ja paadid…
Nende puhul tekkib madalamas vees sõites märgatav ülesse lükke jõud, rolli mängivad siin pindala … mass ja vee fiskoosus.
Suured vajuvad… tillukesed tõusevad…