OlyBet toetab olümpiapurjetamise tulevikulootusi, vendi Roihusid 40 000 euroga

Tallinna Jahtklubi ja Olympic Entertainment Group ASi pressiteade – 17.05.2016

Spordiennustusportaal OlyBet sõlmis täna 40-tuhande eurose suurpartnerlepingu Eesti kahepaadipurjetamise tulevikulootuste, vendade Juuso ja Henri Roihuga, kelle eesmärk on pääseda 49er klassis 2020. aastal Tokyo olümpiamängudele ning võita 2024. aastal Eestile olümpiamedal.

Roihud, Karu ja Lugtmeijer

17-aastane Juuso Roihu ja 19-aastane Henri Roihu on ühed esimestest olümpiapotentsiaaliga noortest, kes on välja kasvanud Eesti Jahtklubide Liidu poolt 2011. aastal käima lükatud kahepaadipurjetamise järelkasvuprogrammist. Tänavune hooaeg on äsja noortepaadist välja astunud Roihude jaoks 49er olümpiaklassis esimene, kuid sihikindlad vennad on võtnud eesmärgiks juba kahe olümpiatsükli jooksul asuda kordama vendade Tõnistete medalisaavutusi.

Eesmärkideni jõudmiseks paneb Roihudele õla alla spordiennustusportaal OlyBet, kellest saab vendade suurpartner Tokyo olümpiani ning tõenäoliselt ka 2024. aasta olümpiani. Eesti noortespordis ühe läbi aegade suuremahulisema, 40 000 eurose partnerlepingu allkirjastas OlyBeti nimel Olympic Entertainment Group AS-i nõukogu esimees Armin Karu. “Ma olen alati olnud seisukohal, et edu jaoks on tarvis kolme komponenti: ambitsioonikaid eesmärke, tugevat meeskonda ja kõva töötahet. Me Olympicus usume, et nendel noortel meestel on kõik need kolm olemas,” rõhutas Karu lepingut allkirjastades.

Vennad Roihud rõõmustasid suurpartnerlepingu sõlmimise üle tuliselt. „See on midagi erakordset ja absoluutselt suurepärast. Saada keegi nägema asja meie vaatevinklist ja panna uskuma meisse sama palju kui me ise – see tõstis ka meie lootusi ja andis võimaluse alustada olümpiatsüklit,“ ütlesid Tallinna Jahtklubi Purjetamiskoolis treenivad Roihud.

Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas avaldas heameelt, et viis aastat kestnud kahepaadipurjetamise järelkasvuprojekt on andmas esimesi tulemusi. „Eesti ühepaadipurjetamine on täna tugev ja selle nimel on kõvasti tööd tehtud. Pärast vendi Tõnisteid pole meil aga tõsiseltvõetavat kahepaadipurjetamist pikka aega sisuliselt olnud. Viie aasta eest õnnestus alustada järelkasvuprojekti ka kahepaadipurjetamise varjusurmast äratamiseks. Koostöös Vopak E.O.S.-iga purjetamiskoolidele hangitud suured laevastikud – 18 RS Feva paati ja kaheksa 29er skiff-paati – on andnud noorte kahepaadipurjetamisele uue hingamise ning loodame siit edasisteks kümnenditeks tugevat järelkasvu. On tõsiselt hea meel, et esile on astunud ka sellised ettevõtted nagu OlyBet, kes on valmis silmapaistvamatesse talentidesse niivõrd suurel määral panustama,“ rääkis Kallas.

Esimese „tormihoiatuse“ andsid Roihud Zoom8 noorteklassis, kui Juuso võitis MM-ilt hõbemedali ja Henri tuli viiendaks. 29er-il, mis on ettevalmistav paadiklass 49er-ile, saavutasid nad häid kohti tiitlivõistlustelt ning poodiumikoha Euroopa Karika etapilt. Tallinna Jahtklubi Purjetamiskooli treener Maria Veessaar märkis, et Roihude talent ja töökus on nii silmapaistvad, et noorteklassist olümpiaklassi üleminekul sai vendadele tugeva toetaja leidmine ülioluliseks. „Juuso ja Henri on tõsiselt töökad, sihikindlad ja põhjalikud. Kui trennis öelda, et aitab, siis poisid teevad kaks kordust ikka veel peale. See, et nad vennad on, paistab vee peal palju juurde andvat – nad leiavad paadis ühise keele nii, et ei pea sõnu kasutamagi. Roihudel on väga suur potentsiaal tippu jõuda,“ ütles Veessaar.

Eesti-soome perest pärit Juuso ja Henri Roihu on Tallinna Jahtklubi Purjetamiskooli kasvandikud ning võistlevad Eesti lipu all. Poisid sattusid sõbra kutsel purjetamistrenni 2006. aastal. „Meile hakkas purjetamine koheselt meeldima. Kui tuli aeg valida, siis kahepaat oli lihtne otsus – koos vennaga sõitma hakata tundus kuidagi loomulik ning tahtsime mõlemad sõita kiiremate ja ekstreemsemate paatidega,“ meenutasid Roihud. Roolimeheks sai kergema kehakaalu tõttu Juuso ning soodimeheks kallutama ja jõusooritusi tegema 2,5 aastat vanem Henri.

Poisid purjetasid ühe aasta RS Feva noortepaadil ning neli aastat 29er-il. Kui viimaselt mullu välja kasvati, tuli valida olümpiaklass. „Valik oli 470 või 49er klassi vahel, kuid otsus sündis hetkega – olime eelmisel suvel saanud nädal aega proovida toona veel tiibadega hiiglasena tundunud 49eriga sõitmist, mis tundus konkurentsitult ülikiire ja fun,“ rääkisid Roihud.

Juuso ja Henri leiavad mõlemad, et vennaga purjetada on oluliselt kergem kui mõne sõbraga. „Mõtleme sarnaselt, lisaks pingutame ühise eesmärgi saavutamise nimel koos iga päev 24/7. Kui me ei treeni koos merel, teeme seda koos jõusaalis, ratta seljas või mõne õpiku äärel. Koos mitmete asjade tegemine ei oleks kindlasti võimalik, kui me poleks vennad. Võistlustel suudame alati töötada kui üks inimene kahes kehas. Meeskond on meil suurepärane.“

Roihude eesmärk esimesel hooajal uues klassis on saada selgeks olümpiapaadi tehnika ning teha maksimaalselt palju veetunde. Kevadel ootab ees kaks välislaagrit, lisaks on vennad alustamas tihedamat koostööd Soome 49er klassi purjetajatega, kellega korraldatakse ühislaagreid ning võisteldakse Eesti-Soome ühistel võistlustel. Suve lõpus osalevad Roihud Hollandis juunioride MM-il. Kaugem eesmärk on võita olümpiakuld aastal 2024. „Loomulikult on meil plaan juba 2020 Tokyosse saada, kuid nii vara ei ole veel reaalne suurepärast tulemust välja sõita. Loodame sealt saada olümpiakogemuse ja sõita muidugi välja oma taseme kohta parim võimalik koht ning näha peale seda väga palju vaeva, et unistus medalist aastal 2024 täita,“ rääkisid Roihud.

Read More

Kandideeri Veeteede Ameti osakonnajuhatajaks!

Veeteede Ametis kuulutati välja konkurss laevade järelevalve osakonna juhataja ametikoha täitmiseks.

Peamised teenistusülesanded:

  • tehniline järelevalve Eesti riigilippu kandvate laevade üle ning meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamine ja arvestuse koordineerimine;

  • Eesti sadamaid külastavate välisriigi laevade ja Eesti riigilippu kandvate laevade kontrollimise tagamine;

  • laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehituse, laeva veealuse osa tuukriülevaatuse ja veealuse remontimise, laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ja katsetamise ning nendega seonduvate protsesside korraldamine;

  • järelevalve ettevõtja tegevuse üle kõigis tegevusloa saanud tegevusvaldkondades ning tegevuslubade üle arvestuse pidamise organiseerimine;

  • järelevalve Eesti lipu alla ehitatava laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle ning projektide kooskõlastamise organiseerimine;

  • järelevalve meresõitu reguleerivate õigusaktide (sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud), koodeksite, resolutsioonide ja ringkirjade täitmise üle Eesti riigilippu kandvatel laevadel;

  • koostöö korraldamine klassifikatsiooniühingutega laevade ülevaatamisel ja laevadokumentide väljastamisel ning järelevalve nende tegevuse üle;

  • koostöö korraldamine The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU-ga;

  • osalemine Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös kooskõlastatult Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajaga.

Töökoht Tallinnas. Loe lisa VA kodulehelt.

Read More

Lõppes jää murdmine Pärnu lahel

Veeteede Ameti pressiteade, 29.03.2016

Veeteede vapp väike1Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas otsustas, et alates tänasest, 29.03.2016, lõpetatakse jäämurdetööd Pärnu lahel. Sellega seoses lõpetati Pärnu sadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele jääklassi ja peamasina võimsuse nõuded. Seega on jää murdmine Eesti vetes selleks hooajaks lõppenud.

Alates 9.01.2016 kuni 28.03.2016 teenindas Veeteede Ameti jäämurdja EVA-316 Pärnu sadamasse suunduvaid ja sealt väljuvaid laevu 163 korral. Kokku teenindati sellel ajavahemikul 93 laeva – jaanuaris 24 laeva, veebruaris 46 ja märtsis 23 laeva. Kokku on praeguse hetkeni kulutatud sel hooajal jäämurdetööde korraldamisele 5,32 miljonit eurot. Soome lahel sel hooajal jäämurdetöid teha polnud vaja, sest meri ei jäätunud.

Read More

Veeteede Ameti ametnikud manitsevad Meremessil inimesi vetel ohutult käituma

Veeteede Ameti pressiteade, 17. märtsil 2016

Reedel algab Eesti Näituste messikeskuses kogu nädalavahetuse kestev Meremess, kus Veeteede Ameti ametnikud jagavad vajalikku infot laevateedest ja navigatsioonimärgistusest Eesti vetes ning kõigest väikelaevandusega seonduvast.

Lisaks toimub reedel, 18. märtsil kell 15 D-halli auditooriumis Veeteede Ameti infotund, kus küsimustele vastavad laevateede osakonna juhataja Kaidi Katus ja väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd.

Veeteede Ameti roll Meremessil on olla ennekõike nõustaja ja veeliiklusohtudest teavitaja ning sellega ennetada õnnetusi ja võimalikke inimelude kaotusi. Õige varsti on uus navigatsioonihooaeg algamas ning on õige hetk korrata üle baastarkused. Kuigi järjest rohkem veeliiklejaid on omandanud teadmised väikelaevajuhtide kursustel, ei ole kunagi liiast enne hooaega mantrana põhitõed üle korrata ja veeliiklejaid manitseda.

Veeteede Ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd paneb kõigile südamele, et veeliikluse ohutuse tagamiseks peab alati veenduma veeliiklusvahendi ja varustuse korrasolekus, jälgima ilmaolusid ning hindama realistlikult oma oskusi ja teadmisi. „Meri ja purjus pea ei käi absoluutselt kokku,“ rõhutab Kõnd.

„Meri ei andesta, seetõttu tuleb alati hinnata oma oskusi ja kogemusi adekvaatselt ning tagada iseenda ja oma kaassõitjate ohutus,“ ütles Andres Kõnd. Veel toonitas ta, et alati tuleb kanda päästevesti, arvestada teiste veeliiklejatega, suhtuda hoolivalt keskkonda ning kanda kaasas kasutamisvalmis sidevahendit.

Meremessil saab endale soetada ka värske Veeteede Ameti kaadriatlase „Eesti merekaardid. 3. osa. Saaremaast Ruhnuni“. Messil ostes on selle hind 40 eurot. Tasuda saab sularahas. Lisaks müüakse kohapeal ka teisi trükiseid.

18. – 20. märtsini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses aadressil Pirita tee 28 toimuv meremess on rahvarohke üritus, kui külastajate hulgas on palju nii professionaalseid kui harrastusveeliiklejaid ning seetõttu on see ka sobiv paik riigiasutusel kohal olla ning vajalikku infot inimestele silmast-silma jagada.

Veeteede Ameti põhiülesandeks on kõigi tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.

Vaata lisaks www.facebook.com/veeteedeamet

Read More

Aita St. Iv-ile uus esipuri soetada

Palume Teie abi purjeõppejahile St. Iv uue esipurje soetamiseks.

st. iv
St. Iv vajab uut genoa 1, mis on kõige suurem esipuri ja mõeldud tuulevaiksema ilmaga purjetamiseks.
Hooandja purjeprojekti toetajad saavad tänutäheks vinged meened ja autasud. Teie toetus on olenemata selle suurusest väga oodatud.

Oleme otsustanud, et St. Ivi missiooni toetajate hea tahe väärib erilist tunnustust ja nii purjetavad St. Ivile hoogu andnud inimeste nimed uuele purjele trükituna juba sel suvel ümber Euroopa.

Palume jagada Hooandja purjeprojekti infot sõprade, tuttavate, koolikaaslaste ja kolleegidega, et jutt sellest, kuidas saab oma nime Euroopasse seilama saata, jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

Purjeõppeselts osaleb ka sellel aastal Meremessil, mis toimub 18 – 20. märtsini Eesti Näituste messikeskuses.
Olete väga oodatud meie boksi, kus tutvustame erinevaid purjeõppesõite, räägime sellest, kuidas Vesta taastamine edeneb ja kindlasti ka edaspidistest plaanidest.

Kapten Margus Zahharov räägib Meremessil 19. märtsil, kell 14.00 meeskonnatööst avamerejahi pardal ja oma pikaajalisest meresõidukogemusest.

Read More

Reyktal AS toetab merekultuuriaastal Eesti mereharidust 55 000€ ulatuses

TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade, 07.03.2016

_MG_9333s

 

Eesti suurim kaugpüügiettevõte Reyktal AS on merekultuuriaastal otsustanud investeerida 55 000€ TTÜ Eesti Mereakadeemia kalanduse- ja laevanduse erialade arengusse. 7. märtsil toimus ka Reyktal ASi ning Mereakadeemia vahelise toetuslepingu pidulik allkirjastamine.

Ettevõtte tegvjuhi Mati Sareveti sõnul soovitakse panustakse sellega nii õppekavade arendusse, traalpüügi ja meresõidualase simulaatorikeskuse uuendamisse ning kalandusalaste täiendusõppe kursuste väljatöötamisse.

„Meie laevade püügitegevus toimub aastaringselt ning töö intensiivsus tagab meremeestele pideva töökoormuse. Meie kaugpüügilaevad on tehaslaevad, mille pardal on ka toidukäitlemise tehased, mis toodavad valmistoodangut. Reyktali põhiturg on Skandinaavias, Islandil ja Hiinas ning Venemaa sanktsioonid meid niipalju pole mõjutanud. Ettevõttena peame aga arvestama sellega, et meie tubli personali keskmine vanus läheneb järgmise 10ne aasta jooksul pensionieale ning sellest tulenevalt on meil jätkuvalt vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ kommenteerib Sarevet otsuse tagamaid. „Laevandus ja eriti kalalaevandus on viimaste aastakümnete jooksul läbi teinud suured tehnoloogilised muudatused. Uue põlvkonna töötajaskond peab väga hästi tundma nii ITd ja elektroonikat kui oskama kasutada kõrgtehnoloogilisi tootmisseadmeid, lisaks muudele vajalikele mehaanika ja navigatsioonialastele teadmistele. Kalalaevadel töötavatel ohvitseridel peavad olema väga spetsiifilised teadmised ning oskused. Sellepärast on meil juba täna vaja panustada tulevase tööjõu koolitamisse ning sealhulgas ka kalandusvaldkonna populariseerimisse Eesti noorte seas. Olen ise ka merekultuuriaasta haridusprogrammi külalisõpetaja ning hea meelega räägin Eesti noortele kalamajandusest ning ookeanipüügist.“

Reyktali kaugpüügilaevad seilavad Eesti lipu all, mistõttu panustab ettevõte nii otseselt kui kaudselt Eesti kalamajanduse arengusse. „Meie tegevus annab tööd nii Eesti meremeestele kui erinevatele ametnikele ministeeriumitest. Samamoodi on meiega seotud Tartu Ülikooli Mereinstituut, Tehnilise Järelevalve Amet, Veeteede Amet. Osa meie toodangust jõuab ka Eesti toidukäitlemise ettevõttetesse. Oluline on lisada, et meie maksuraha laekub Eesti riigikassaase ning need summad ei ole mitte väiksed,“ kirjeldab Sarevet. „Panustades täna merehariduse arengusse, koolitame nii meie tulevast tööjõudu kui toetame Eesti merehariduse jätkusuutlikku arengut.“

Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on Mereakadeemia viimase kahe aasta jooksul koostöös Maaeluministeeriumiga teinud olulisi muudatusi ja pingutusi kalandusalases õppes, alates mahukatest õppekava muudatusest kuni laboribaasi loomiseni.

“Euroopa Kalandusfondist on toetatud kalandustehnoloogiaalase kompleksi loomist Eesti Mereakadeemiasse summas 434 600€. Kompleks koosneb kolmest uuest ja kaasaegselt varustatud laborist: kalakvaliteedi, ihtüoloogia ja ökoloogia labor; kalatehnoloogia labor; kalapüüniste labor ning kalatraali simulaatorist,“ kommenteerib Leiger. „Samas tööandjad nagu näiteks Reyktal ootavad meilt ka väga spetsiifiliste oskustega kalalaevaohvitseride (täiend) koolitamist. Sellise märkimisväärse toetuse abil on meil võimalik sellesse suunda üha rohkem panustada.“

Nii suure summa väärtuses pole eraettevõte Mereakadeemiat varem toetanud.

Read More

Uno Laur pälvis olulise tunnustuse!

Kapten Uno Laur on üks väheseid, kelle elutöö on kestnud rohkem kui pool tema elust. Mereblogi meeskond õnnitleb Uno Lauri tunnustuse eest!

Uudis Haridus- ja Teadusministeeriumi lehelt:

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna kapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

Loe lisa: HTM veebist

Read More