WISSA 2016 Day 4 Võrtsjärv, Estonia - 12022016 - PS

Eesti talisurfaritele Võrtsjärvel toimunud MMilt kuld, kolm hõbedat ja kaks pronksi

Eesti Purjelaualiidu pressiteade, 13.02.2016

Ilmataat lõpetas Võrtsjärvel tänaseni toimuma pidanud talisurfi maailmameistrivõistlused WISSA 2016 plaanitust päeva varem ja 2016.a maailmameistrid kuulutati välja reede õhtul Järveveere Puhkekeskuses. Eesti talisurfarid jätsid koju kuus MMi medalit, nende hulgas Tõnis Salong kuldse medali koos maailmameistritiitliga lumelauakelkude GPS kiirussõidus.

Reedel jätkusid Võrtsjärvel talisurfi maailmameistrivõistlused, millest võttis osa üheksakümmend võistlejat kolmeteistkümnest riigist, nende hulgas kaugemad tulijad Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Eestis enam kui nelikümmend aastat tagasi  konstrueeritud purisuusk on kasvanud, ala on arenenud ning täna osaleb talisurfi MMil sportlasi kolmes klassis – purjelauakelgud (kelgu külge on kardaaniga kinnitatud purjelaua puri), tiivad (uiskudel olevaid surfareid viib edasi käes hoitav puri) ning lohed, (suuskadel, uiskudel või lumelaudadel). Võimed ja oskused pannakse proovile kolmes distsipliinis – rajasõit (Course Race) kõikidele klassidele, lühiraja slaalom (Short Track Slalom) purjelauakelkudele ning GPS kiirussõit (GPS Speed Race) kõikidele klassidele.

WISSA 2016 Day 4 Võrtsjärv, Estonia - 12022016 - PS
WISSA 2016 Day 4 Võrtsjärv, Estonia – 12022016 – PS

Võrtsjärvel toimunud talisurfi MMil WISSA 2016 õnnestus vaatamata kevadistele ilmaoludele läbi viia maksimumilähedane võistlussõitude arv. Reedese neljanda võistluspäeva katkestas pärast paari tundi kestnud võistlussõite järvejääle tekkinud suur mitme meetri laiune jäälõhe purjelauakelkude võistlusalal. Ohutuse tagamiseks lõpetati  kogu võistlus, kuid peavõistlusjuht Madis Ausman ja lohede võistlusraja peavõistlusjuht Olga Shcherbakova Novosibirskist olid vaatamata sellele võistlusega väga rahul.

Purjelauakelkude klassi edukaim oli leedukas, 2013.a WISSA MMi slaalomisõidu hõbe Paulius Voverys (Surfhouse), kes tuli seekord slaalomi distsipliini maailmameistriks ja sai lühirajasõidus hõbeda. Slaalomi distsipliinis sai hõbeda 2014.a talisurfi Euroopa meister Janis Preiss Lätist (Ridzene) ja pronksi Giedrius Liutkus Leedust (Jaunas Sportas). Parima eestlasena lõpetas Tõnis Salong MMi 42 sportlase hulgas seitsmeteistkümnendana. Eestisse tõi MMi hõbeda naiste arvestuses Annika Valkna (Surfhouse) ja pronksi  slaalomisõidu distsipliinis veteranide arvestuses Valeri Filippov.

Lühirajasõidu kulla võttis ülekaalukalt lätlane Aleksandrs Leontjevs (Surfline) ja kolmanda koha sai leedukas Paulius Voveryse järel poolakas Janmarek Maszkiewicz (YKP Warssava). Parima eestlasena tuli 53 sportlase hulgas rajasõidu kuuendaks Artur Gross. Veteranide arvestuses sai rajasõidus MMi hõbeda Rein Raud (Puri).

GPS kiirussõidu distsipliinis tõi purjelauaklassi arvestuse maailmameistritiitli Eestisse Tõnis Salong, kelle maksimumkiiruseks mõõdeti 72,7 km/h ning hõbeda sai Annika Valkna (Surfhouse), kes jäi Tõnisest vaid napilt aeglasemaks – tema sai parima kiirusena kirja 72,13 km/h.

Tiibade klassis, kus osalejaid 12, tuli slaalomi distsipliinis ülekaalukalt maailmameistriks rootslane Carl James (ÖKF), hõbeda sai James’i kaasmaalane Johan Sjöstrand (Blackens Isseglare) ja pronksi tšehh Miroslav Pacold. Kursisõidus vahetasid kaks parimat kohad – maailmameistriks tuli Sjöstrand ja hõbeda sai James ning pronksile tuli Rainer Salo (RPS, TSW).

GPS kiirussõidu maailmameistriks tiibade klassis tuli tšehh Miroslav Pacold (70,9 km/h) ja hõbeda sai kaasmaalane Jan Vales (60,52 km/h).

Suuskadel/uiskudel lohede klassis saadi kokku pidada 14 võistlussõitu ja tulemustest läks kaks halvimat tulemust mahaarvamisele. Siin tuli 18 võistleja hulgas maailmameistriks ülekaalukalt Šveitsi talisurfar Ronny Bollhalder (KesslerSki /Ozone /STS/Activsports.ch), hõbeda sai Robin Larsson  Rootsist (Stockholm kiteboard) ja pronksi Jonas Lengwiler Šveitsist (Stöckli, Ozone, Kitetracker). Ainus eestlane selles klassis, Madis Kallas lõpetas MMi 13ndana.

GPS kiirussõidu maailmameistriks lohede klassis tuli kogu MMi jooksul suurimat kiirust näidanud sakslane Felix Kersten – 93,81 km/h, hõbeda sai soomlane Kai Schröder (PWR)  – 88,86 km/h ja pronksi sai eestlane Madis Kallas (Kite Team Estonia) – 84,74 km/h.
Kõik tulemused WISSA 2016 veebilehel http://wissa.purjelaualiit.ee/ ?page_id=15

Maailmameistritiitleid jagati klasside mitmetes divisjonides nii vanuse kui soo järgi.

Loetelu kõikide klasside ja divisjonide võitjate kohta leiab siit http://wissa.purjelaualiit.ee/ ?p=462
Kõige vanem osaleja talisurfi MMil oli 72-aastane Klaus Faisst Kanadast.

Võistluse korraldajad olid reedel 66ndat sünnipäeva tähistanud Kalev Allikveer koostöös Eesti Purjelaualiidu ja WISSA’ga (World Ice and Snow Sailing Association – Maailma Jää- ja Lumepurjetamise Assotsiatsioon). WISSA 2016 MM-i toetasid Eleon, Palmse Mehaanikakoda, Baltic Hotel Promenaadi, Haapsalu Linn ja Eesti Purjelaualiit, koostööpartnerid olid Eesti Kultuurkapital, Talvisurf.fi, Hiberna Iceboards, Spa Hotel Laine, Extreme Sport, Surf House, Pärnu Jahtklubi ja Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ning meediapartner on World of Windsurf.

Videokokkuvõte viimasest võistluspäevast

WISSA 2016 MMi koduleht: wissa2016.ee

WISSA 2016 MMi koduleht  Facebookis: https://www. facebook.com/events/ 822719857826662/

Read More

Ilmus Veeteede Ameti Teataja 2015. aastat kokkuvõttev number

Veeteede Ameti pressiteade, 09.02.2016

Graphic1Seekordses Veeteede Ameti Teatajas, järjekorranumbriga 102, kirjutab peadirektor Rene Arikas, et meresõit Eestis on märkimisväärselt ohutu. “Eelmisel aastal oli kaheksa registreeritud mereohutuse intsidendi puhul tegemist juhtumitega, milles ei saanud kannatada ükski inimene. Samas tehti Eesti lippu kandvatele laevadele mullu kokku 492 ettekirjutust. Enim puudusi esines navigatsiooni ja päästevarustuse valdkonnas. See näitab, et meil on teha veel oluline töö, et luua veeteel liiklejale selge arusaam, et õnnetuste kõige kindlamaks ärahoidmiseks on vaja neid ikkagi ennetada ja kõiki reegleid järgida,” ütleb Arikas juhtkirjas.

Seekordses numbris leiab usutluse Nele Saviga, kes on juba teine kõrgelt kvalifitseeritud kartograaf Veeteede Ametis. Sõna võtab ka merekultuuriaasta eestvedaja, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

Kuna ilmunud teataja näol on tegemist 2015. aasta viimase ja ühtlasi aastast ülevaadet andva numbriga, leiab lehest kokkuvõtte laevakontrolli, õnnestuste uurimise, sadamate järelevalve, meremeeste diplomeerimise, meremõõdistamise ja kartograafia töömailt. Teatajast ei puudu ka ülevaade muudatustest õigusaktides, kokkuvõtted viimase paari kuu olulisematest uudistest, viited saabunud IMO ringkirjadest ning Eesti laevaregistrite ülevaade.

Loe ja trüki teataja välja pdf formaadis siit: Veeteede Ameti Teataja nr 4/4 (102) 2015 http://www.vta.ee/public/ VATeataja2015-4.pdf

või loe digitaalselt lehitsemisplatvormilt ISSUU siit: Veeteede Ameti Teataja nr 4/4 (102) 2015 http://issuu.com/veeteedeamet/ docs/vateataja2015-4

Read More

Kolk&Kolk Euroopa meistrid2016

Ott ja Juhan Kolk tulid jääpurjetamises Euroopa meistriteks

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 11.02.2016

Rootsis Hudiksvallis peetud kahemehe jääpurjekaklassi Monotüüp-XV Euroopa meistrivõistlustel saavutas võidu Eesti meeskond Ott Kolk – Juhan Kolk.

Neljast võistlussõidust olid Ott ja Juhan Kolk (SMS) parimad kahes, üks sõit lõppes neile 2. ja üks 5. kohaga. Kokkuvõttes tõi tubli sooritus neile EM-i kuldmedalid.

Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi (SMS) lõpetasid tiitlivõistlused 5. ning Indrek Aavik ja Olev Oolup (HJK) 6. kohaga. Vello Jürjo ja Andrus Padu (JK Dago) olid sunnitud regati kokkupõrke tõttu katkestama juba esimeses sõidus.

Hõbemedalid said venelased Vadim Bikler ja Alex Vostronosov ning pronksile tulid nende kaasmaalased Oleg Vasilev ja Igor Kovalenko.

Tulemused: https://www.dropbox.com

Võistluse kodulehekülg: http://www.monotype-xv.org/ ec2016/index.htm

Eesti Jahtklubide Liitu toetavad Vopak E.O.S., Liviko, Tallinna Sadam, Marinepool, NG Investeeringud, LTT, Matek, Eesti Loots ja Planestar.

Lisatud fotol: Ott ja Juhan Kolk
Foto autor: Eesti Jääpurjetamise Monotüüp XV Liit

Read More

VeneBåt16_520x400_ee

Kutsume Eesti laevaehitajaid, müüjaid, sadamaid ja alaga seotud teenusepakkujaid külastama Helsingi Messikeskuses

Vene 16 Båt on Põhja-Euroopa suurima näitusepinnaga paadimess.

VeneBåt16_995x200_ee

Messi toimumisaeg on 12.-21.2.2016.

See mess näitab 2016. aastal taas oma tugevust, kui osalema tuleb rekordarv eksponente – üle 400. Messi pinda on lisandunud +1000 m². Mess on säilitanud oma tõmbejõu raskest majandusolukorrast hoolimata.

Paadimess on Helsingis üks suurima külastajate arvuga messe. Üle 70 tuhande huvilise oodatakse ka sel aastal. Selle arvu poolest on Helsingi messil külastajaid rohkem kui kõigil teistel Soomes aasta jooksul toimunud paadimessidel kokku. Lisaks on külastajaid naabermaadest Venemaalt, Rootsist ja Eestist.

Messile on oodatud ka kõik „mereäärne“ tegevus ehk mitte ainult ujuvalused. Külastajate huvi nii tegevuste (kalastus, surf, jms) kui ka sadamate vastu näitab tõusu.

Eesti firmad Vene 16 Båt messil

Eestist on messile registreerunud 11 eksponenti: Alunaut OÜ, ARCTIC Boats OÜ, BeneNavis OÜ, EAS turismiarenduskeskus (Eesti sadamad), Harju Kalandusühing MTÜ, Haven Kakumäe OÜ, Kasse Paadid OÜ, Maral Pro OÜ, Sundreamer OÜ, Top Marine OÜ, Villawool OÜ.

Osalevate firmade ning programmiga saab tutvuda korraldaja kodulehel www.messukeskus.com.

Messi lahtiolekuajad:

Reede, 12.2. – Trade Day – sissepääs kutsetega, mess on avatud kell 10-18

Kõigile soovijatele on paadimess avatud:

  • tööpäevadel kell 11-20
  • L-P  kell 10-18
  • P 21.2. kell 10-17

Pääsmete hinnad Helsingis:

  • täiskasvanud 18 EUR lapsed (7-15 a)
  • pensionärid, õpilased 11 EUR
  • perepääse (kuni 2 täiskasvanut ja alla 16 a lapsed) 39 EUR.
  • Alla 7-aastased tasuta.

Sooduspääsmed

Profexpo OÜ, Messukeskus Helsinki esindaja Eestis, pakub soodsaid messipääsmeid kõigiks päevadeks 12 EUR eest. Samuti pakume messikülastusreisiks laevapileteid ja hotelle. Sõita soovijatelt ootame nime, sünnikuupäeva, arve tasuja kontaktandmeid ja millisel kuupäeval soovitakse sõita.

Lisainfo leiate kodulehelt www.profexpo.ee/messukeskus/ paadimess.

Read More

Veeteede Amet: Laevaliiklus jääteede rajamiseks mõeldud merealadel on taastatud

Veeteede Ameti teade, 10.02.2016

Veeteede Amet otsustas taastada laevaliikluse nendel merealadel, kuhu olid planeeritud talvised jääteed. See tähendab, et jääteid saarte ja mandri vahele sel talvel ei tule, sest jääolud seda ei võimalda. Kui jaanuaris valitsesid tugevad miinuskraadid, peatati laevaliiklus Maanteeameti taotluse alusel, sest ilmaprognoos lubas oletada, et jääteid hakatakse rajama.

Laevaliiklus taastatakse Veeteede Ameti otsusel Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal. Samuti taastatakse laevaliiklus Haapsalust läänes asuva Pinukse nuki ja Vormsi kagurannikul oleva Obholmenit ühendava joone ning Rohuküla-Sviby laevatee vahelisel merealal ja ka Kihnu väinas Munalaiu–Kihnu laevateest lääne poole jääval merealal.

Laevaliikluse taastamise otsuse aluseks Veeteede Ametile oli Maanteeameti sellekohane teade.

Veeteede Amet tegi otsuse tuginedes meresõiduohutuse seaduse § 45 lõikele 5.

Read More

Purilaua stiilinäide

Homme algavad Võrtsjärvel talisurfi maailmameistrivõistlused WISSA 2016

Eesti Purjelaualiidu pressiteade, 08.02.2016

Eestist alguse saanud spordiala tähistab tänavu 40. sünnipäeva  ning 8.-13. veebruaril  Võrtsjärvel toimuvaid ala maailmameistrivõistlusi korraldab Eesti juba viiendat korda. Võistlusele on registreerinud 114 võistlejat 15 riigist, kes võistlevad kolmes klassis – kelgud, lohed ja tiivad.

Kolme osaleva klassi võistlejad selgitavad parimad kahe kuni kolme distsipliini sõitude järel – rajasõit, lühiraja slaalom ja kiirussõit. Eesti parimatest talisurfaritest on stardis slaalomi spetsialist ja 2015.a Eesti meister Lehar Jürimäe. Kindlasti on kohal kiiruse- ja kursisõidu guru, ala üks leiutajaid Kalev Allikveer. Vanameistril on kahekümne viie maailmameistrivõistluse kogemus. Eesti lohesurfareid esindab ka 2014.aasta Eesti meister Madis Kallas. Osalejate nimekirjas on võistlejad Valgevenest, Kanadast, Tšehhi Vabariigist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Rootsist, Šveitsist, Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist. Osalejate nimekiri on leitav siin.

Esmalt Haapsallu planeeritud võistluse olid korraldajad sunnitud eelmisel nädalal üle viima.

Võrtsjärvele, kuna jää merel muutus ohtlikuks ning võistluse läbiviimine Haapsalu Eeslahel seetõttu ka võimatuks. Võistluse peakorraldaja Kalev Allikveer koos Eesti Purjelaualiidu peasekretäri Tõnis Kasega käisid läbi võimalikud lahesopid ja järved ning sobivaimateks osutusid jääolud Võrtsjärvel, kus jääl paksust 25-28 cm. Selline võistluste ühest kohast teise viimine on nii talisurfi kui ka jääpurjetamise võistluste korraldamisel küllalt tavapärane tegevus, kuigi lihtsaks ei tee see elu ei korraldajate ega võistlejate jaoks. Harvad ei ole ka juhused võistluse „ümberkolimine“ teise riiki, kus leiduvad sobivad jääolud .

Võrtsjärvel on võistluse keskus Valmas ja Järveääre Puhkekeskuses, kus jääd testiti juba möödunud nädalavahetusel Talisurfi Eesti Meistrivõistlustekäigus. Võisteldi kahes klassis – kelgud ja lohed. Eesti meistritiitlid koju  ei jäänud. Kelkudel olid esikolmikuks Andrius Sliuburys Leedust 15,5 punktiga, teise koha sai Aleksandrs Ljontjevs Lätist 18,8 punktiga ning kolmanda koha Paulius Voverys 20,5 punktiga Leedust. Eesti parimana oli Lehar Jürimäe  kaheteistkümnes. Kelkude Eesti MV tulemused.

Lohede kolm parimat tulid Venemaalt. Esikoha võttis Andrei Balyakin 8,2 punktiga, teise koha sai Nikita Kodanev 17,4 punktiga ning kolmandaks tuli Max Feudoroff 21,7 punktiga. Eesti parimana oli Madis Kallas kaheksas. Lohede Eesti MV tulemused.

Talisurfi Eesti Meistrivõistluste pildigaleriid – Eesti Purjelaualiit – 1. päev  ;  2. päev.

Talisurfi Maailmameistrivõistluste – WISSA Worlds 2016 avamine on täna õhtul, võistlussõidud on planeeritud toimuma 9.-13. veebruaril, teisipäevast laupäevani. Ilmaolud on kõike muud kui jääspordivõistlust soosivad, kuid korraldajad on optimistlikud ja loodavad võistluse siiski peetud saada.

Talisurfi spordiala on sündinud Eestis. 1973 ilmusid Ain Vilde kaudu Nõukogude Eestisse esimesed purjelaua joonised. Paari aastaga käivitus tõsine purjelauaspordi harrastamine. Uus ala oli väga köitev ning tekkis vajadus sellega aastaringselt tegeleda. Mõte panna puri peale suusale tuli väidetavalt Eesti Energia purjespordientusiastilt Jüri Plisnikult. 1976 konstrueerisidki „Eesti Energia“ purjespordientusiast Jüri Plisnik koos Jaak Kaldjärve ja Tõnu Toomaraga omale talvised sõiduriistad ja hakkasid omavahel võistlema. Nii sündis talisurfi esimene võistlusklass – purisuusk. Purisuusa ajalooga saab lühidalt tutvuda SIIN  või SIIN (Eng). Möödunud neljakümne aastaga on purisuusk ise ja kogu ala palju muutunud. Lisandunud on tiiva ja lohe võistlusklass ning purisuusa kõrvale on tekkinud erinevad kelgud, vastavalt siis kursisõidu või slaalomi distsipliini tarbeks. Rahvusvahelisi talisurfi tiitlivõistlusi peetakse alates 1980. aastast.

Võistluse korraldajad on Kalev Allikveer koostöös Eesti Purjelaualiidu ja WISSA’ga (World Ice and Snow Sailing Association – Maailma Jää- ja Lumepurjetamise Assotsiatsioon). WISSA 2016 MM-i toetavad Eleon, Palmse Mehaanikakoda, Baltic Hotel Promenaadi, Haapsalu Linn ja Eesti Purjelaualiit, koostööpartnerid on Eesti Kultuurkapital, Talvisurf.fi, Hiberna Iceboards, Eesti Kultuurkapital ning meediapartner on World of Windsurf.

WISSA 2016 MMi koduleht: wissa2016.ee

WISSA 2016 MMi koduleht  Facebookis: https://www. facebook.com/events/ 822719857826662/

Read More

Parvlaeva Soela kütusetanki seinale kinnitatud graveeringuga tahvel, mis meenutab kiilupaneku tseremooniat 5. veebruaril 2015.

Saaremaa ja Hiiumaa vahel sõitma hakkav parvlaev Soela sai Riias kiilu

Veeteede Ameti pressiteade, 05.02.2016

Reedel, 5. veebruaril toimus Riias Sõru-Triigi liinil sõitma hakkavale parvlaevale Soela kiilupaneku tseremoonia. Kui majale pannakse nurgakivi, siis laeva ehitamisel on kiilupanek samasuguse tähendusega traditsiooniline üritus.

Riias kinnitasid Saare maavanem Kaido Kaasik, Hiiu maavanem Riho Rahuoja, Veeteede Ameti peadirektori asetäitja Taivo Kivimäe ja laeva ehitaja ASi Baltic Workboats juhatuse liige Jüri Taal kiilupanemist meenutava mälestustahvli laeva kütusetanki ruumi seina külge.

Parvlaeva Soela külge kruvivad kiilupanekut meenutavat tahvlit ASi Baltic Workboats juhatuse liige Jüri Taal ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja.
Parvlaeva Soela külge kruvivad kiilupanekut meenutavat tahvlit ASi Baltic Workboats juhatuse liige Jüri Taal ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja.

Uue parvlaeva teraskere valmistati Riias. Veebruari lõpus lastakse alus juba vette ja märtsi alguses pukseeritakse see Saaremaale, Nasval asuvasse laevatehasesse, kus paigaldatakse laevale alumiiniumist pealisehitis ning kus ta lõplikult varustatakse ja seadistatakse.

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja AS Baltic Workboats sõlmisid veebruaris 2015. aastal lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab teenindama hiidlasi ja saarlasi vastastikuse mereühenduse pidamiseks. Lepingu järgi valmib parvlaev 2017. aasta aprillis ja läheb kokku maksma 9,4 miljonit eurot. Laeva ehitust rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest.

Laevale on nimi pandud konkursi tulemusena, mille korraldasid Hiiu ja Saare maavalitsused, kus omavahel sõbralikult kokku lepiti, et laev hakkab kandma saari eraldava väina nime.

Soela sõsarlaevadeks on Kihnu Virve ja Ormsö, mis on ehitatud sama riigihanke raames samas laevatehases. Riigihanke laevade ehitamiseks kuulutas Veeteede Amet välja juba 2012. aastal, kui riik tellis parvlaeva Vormsi saare ja mandri vahelise liini teenindamiseks. Selle hanke tulemusena valmis parvlaev Ormsö. Hanke tingimustes oli klausel, et riik võib kasutada võimalust teise ja ka kolmanda laeva tellimiseks samalt laevaehitajalt sama maksumusega ning samadel tingimustel. Teise laevana valmiski eelmise aasta sügisel mandri ja Manija ning Kihnu saarega ühendust pidav parvlaev Kihnu Virve. Nüüd on parvlaeva Soela ehitamine klausli kolmas kasutamine.

Sõru-Triigi uus laev ehitatakse A1 jääklassiga, mis tähendab, et ta on võimeline murdma 45 cm paksust silejääd. Aastaringset kasutamist võimaldav laev mahutab 30 sõiduautot või kaks veoautot. Tulevikus on mahutavust võimalik lisateki paigaldamisega suurendada. Laeval on reisimiseks ruumi 200 inimesele. Laev tuleb 45 meetrit pikk, 12 meetrit lai, süvist on tal 2,7 meetrit ja ta arendab täislastis kiirust 12 sõlme, laeva pardal töötab korraga kuueliikmeline meeskond.

Reedel kell 13 Riias toimunud kiilupaneku üritusel osalesid Saare ja Hiiu maavanem, laevatehase, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Veeteede Ameti ning sadamaid haldava riigile kuuluva aktsiaseltsi Saarte Liinid esindajad.

Read More