Rukki kanali vähim sügavus pärast kivide eemaldamist ja traalimistöid on 5,2 meetrit

Veeteede Ameti pressiteade, 27.10.2016

rukkikanal

Veeteede Amet avaldas eile õhtul navigatsiooniteabe, milles kajastuvad värsked andmed Rukki kanali sügavuste kohta. Värskeima teabe kohaselt on Rukki kanali vähim sügavus 5,2 meetrit. Veeteede Ameti mõõdistuskaater „Kaja“ tegi mõõdistustöid Rukki kanalis vahetult pärast seda, kui kanalis oli lõppenud hooldustööd, mis seisnesid kivide eemaldamises ja traalimises. Mõõdistustulemused on esitatud keskmise veetaseme suhtes. Võrreldes käesoleva aasta augustis tehtud mõõdistamisega, kui kanali vähim sügavus oli 5,0 meetrit, võib öelda, et hooldustöödega saadi kanal vähemalt 20 cm võrra sügavamaks.

Seoses ekstreemselt madala veetasemega Läänemerel, mis on häirinud graafikujärgset parvalaevaliiklust mandri ja Hiiumaa vahel, otsustati teha Rukki kanali hooldustöid.Eelmise nädala reedel andiski Veeteede Amet kooskõlastuse kanali hooldustöödeks traalimismeetodil ja ka kivide eemaldamiseks kanali põhjast.

Need tööd viis läbi OÜ Meremõõdukeskus ajavahemikul 21. – 25. oktoobrini. Kui tööde tegija on varem teatanud ja ka mõõdistuste käigus on selgunud, et kanali vähim sügavus on 5,28 – 5,29 meetrit, siis vastavalt kartograafiastandardile esitatakse sügavusandmed kümne sentimeetrise täpsusega ümardades neid n.ö. ülespoole. Tööd tehti vedurlaevaga „Kake“, millele oli paigaldatud 6 meetri laiune ja pea 7 tonni kaalunud traal. Lisaks eemaldati tuukritööde käigus kanalist ka suuremaid kive, mis traalimisega kanali põhjast välja tulid. Seejärel siluti kanali põhi veelkord traaliga üle.

Tööde maksumus oli 42 000 eurot. Selle kulu kannab riik meretranspordiks ettenähtud vahendite arvelt.

Rukki kanal_tm_11_2016 (PDF)

Mereakadeemia uus avamerejaht Tuulelind osaleb 2017. a The Tall Ships Races avamereregatil

TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade, 20.10.2016

TTÜ Eesti Mereakadeemia on otsustanud osaleda 2017. a The Tall Ships Races avamereregatil oma uue, alles tänavu 26. aprillil ristitud ja veesatud avamerejahiga Tuulelind, kaptenitena sõidavad regatil Ringo Liepkalns ja Andrei Matjukov. Igal aastal toimub võistlus eri Euroopa piirkonnas. Tuleval suvel toimub regatt siinsamas Läänemerel, mil laevastik purjetab Halmstadist (Rootsi) Szczecinisse (Poola), tehes vahepeatuse muuhulgas ka Tallinnas.

“Oleme Mereakadeemia tudengitele välja pannud stipendiumid osalemaks meeskonnaliikmena akadeemia jahi pardal. Stipendium katab kõik purjeõppe sõiduks vajaliku, sh koikoha, söögi-joogi jahi pardal, tormiriiete- ja jalanõude kasutamise. Tudengil endal on vaja muretseda kindlustus ning transport etapi alguskohta ning sihtkohast tagasi koju,” kommenteerib juhtkonna otsust Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. “Ma rõhutan, et meeskonnaliikmena osalemiseks ei ole eelnev purjetamiskogemus ja -oskus vajalik, sest selle regati eesmärk ongi pakkuda noortele seda õpet kohapeal jahi pardal. Kandideerija peab olema motiveeritud, tahtma õppida purjetamist ning meeskonnaliikmena esindada Mereakadeemiat.”

Eestist on The Tall Ships Races regattidel erinevatel aegadel osalenud jahid Linda, Grenada, Mereakadeemia endised purjeõppejahid Vesta ja Tormilind ning juba mitu aastat ka Mereakadeemia hea koostööpartner Eesti Noorte Purjeõppeselts „STA Estonia“ oma võiduka purjeõppejahiga St. Iv, mille kapteniks on staažikas meremees ja jahtkapten Margus Zahharov.

2017. a esindab Eesti esmakordselt korraga kaks jahti – St. Iv’i ning Tuulelind.

Lisainfo ja kandideerimine

Lisainfo:
Jane Niit, Mereakadeemia kommunikatsiooni- ja turundusjuht, mob: 5333 2217 / jane.niit@ttu.ee.

merendusarutelu

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger: “Innovaatiliste lahenduste loomine merendussektorile saab paremini toimida ainult ainult teadusasutuste ja erasektori koostöös.”

29. septembril toimus Riigikogus merendusteemaline arutelu, kus sõna võtsid TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, viitseadmiral Tarmo Kõuts ning Riigikogu liige ja vabatahtlik merepäästja Artur Talvik. Allpool on ära toodud TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade.

Vaata videosalvestist istungist siin:

YouTube Preview Image

TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade, 29.09.2016

Täna Riigikogus toimunud merendusteemalisel arutelul ütles TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, et meremajandusel oleks suur potentsiaal kasvada kui selle arenguks loodaks soodsamad võimalused. Leigeri sõnul näitavad viimased uuringud, et merendusega seotud ettevõtted moodustavad 3,7…4% SKP-st. See osakaal on näiteks võrreldav põlumajandusega, mille lisandväärtuse osakaal 2014 aastal moodustas 3,6%.

„Nii nagu Euroopa merendusklastris, kus mõjukaimaks peetakse laevanduse ja sadamate alamklastrid, panustavad ka Eesti merendusklastrist SKP-sse enim laevandus (u. 1,4%) ja sadamad (1,14%). Kindlasti võiks merendusklastri mõju majandusele olla suurem kui Eesti looks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tegevuskeskkond laevandussektorile, eesmärgiga soodustada laevade Eesti lipu alla naasmist,“ kommenteeris Leiger. „Laevandussektor on valdkond, mis tegutseb rahvusvahelisel turul ning valib tegutsemiseks kõige kasumilikumad piirkonnad seda nii geograafilise paiknemise kui ka lipuriigi osas. Samas on laevandus tugevas seoses maismaa merendussektori ettevõtlusega, mida ilmestavad varasemate uuringute tulemused, mille kohaselt väidetakse, et 1 töökoht merel loob 3-6 töökohta maismaal, rahalises vääringus loob iga laevanduses teenitud 1 miljon eurot lisaks veel 1,6 miljonit eurot mujal majandussektorites.“

Sadamate potentsiaali ärakasutamiseks ja Eestit läbivate transpordikoridoride konkurentsivõime kasvuks tuleks välja töötada riiklik strateegia ning panustada tuleks merendusalaste teadus-haridusasutuste, eraettevõtete ja avaliku sektori vahelise koostöö tugevdamisele. „Innovaatiliste lahenduste loomine merendussektorile saab paremini toimida ainult teadusasutuste ja erasektori koostöös. Eesti ei tohi siin teistest riikidest maha jääda, seda nii IKT sektori sidumises laevandusega, kui ka vastavate infotehnoloogiliste teadmistega varustatud merendustööjõu ettevalmistamisel,“ ütles Leiger.

Riigikogus toimunud arutelu oli täna kuulamas mitukümmend merehuvilist, sealhulgas Mereakadeemia tudengid, töötajad, vilistlased ja koostööpartnerid ning erialaliitude ja –ühingute esindajad. Lisaks Mereakadeemia direktorile võtsid sõna viitseadmiral Tarmo Kõuts ning Riigikogu liige ja vabatahtlik merepäästja Artur Talvik.

Esimese naisena ületas Ingrid Puusta Läänemere, surfates purjelaual Gotlandi külje all asuvalt Farö saarelt Türju lähedale Saaremaal.

Külli Haav, pressiteade, 25.09.2016

20160925_212956Puusta startis Rootsist hommikul kell 7.37 ja finišeeris kell 21.25. Tema 164,5 km pikkuse sõidu ajaks kujunes vaiksete tuuleolude tõttu 13 tundi ja 48 minutit. Saidil yb.tl/bsc-rsx oli ülesõit jälgitav ka satelliitseadme vahendusel.

“Eriti raskelt läksid viimased tunnid, Ingrid oli nii väsinud, et tahtis katkestada, aga motiveerisime teda ja suutsime surnud punktist üle saada. Oleme kõik üliõnnelikud,” ütles BNS-ile treener Jaak Lukk, kellelt pärineb ka Läänemere ületamise idee.

Nõrga tuule tõttu tuli Puustal keset sõitu lauda vahetada ja Formula asemel jätkata olümpiavarustusse kuuluva RS:X lauaga. Sellist ultradistantsi üle Läänemere pole läbinud veel ükski naine ning ka Puustat on nädala jooksul ebaedu saatnud – kord streikis kaater, kord polnud tuult. Pikal meresõidul turvas Puustat saatekaater, mille meeskonnas olid koduklubi Noblessneri jahtklubi purjetamiskooli treenerid Jaak Lukk, Matthew Rickard, Ainar Annus ja Marek Peet.

YouTube Preview Image

Puusta ultrapika retke eesmärk oli toetada puuetega inimeste purjetamisvõimalusi.

Pühapäeval on viimast päeva avatud annetusliin 9007019, millele saab erivajadustega inimeste purjetamistreeninguteks annetada 5 eurot. Ülekande saab teha ka Eesti Paraolümpiakomitee kontole SEB panka, IBAN: EE121010002019563005. Selgitustesse tuleks märkida “Annetus-purjetamine”.

Läänemere-ületust toetavad Rand & Tuulberg Grupp, Alexela, Haljastuskeskus, Kultuurkapital, Eesti Paraolümpiakomitee, Rae vald, YellowBrick Tracking ja Telia Eesti.

Veeteede Amet sai Võrtsjärve mõõdistustöödega ühele poole, järve põhjaosa navigatsioonikaart valmib kevadeks

Veeteede Ameti pressiteade, 22.09.2016

Veeteede Amet lõpetas hüdrograafilised mõõdistustööd Võrtsjärvel. Edasi saavad ameti kartograafid omakorda kauaoodatud Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaarti koostama hakata.

Miks Võrtsjärv aga üldse seni tervikuna mõõdistamata oli, ei oska ka Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling täpselt öelda. „Ju siis polnud nõukogude ajal selleks kas tahtmist või vajadust,“ ütleb Väling. Mingi mõõdistus oli küll ka varasemast olemas, kuid see ei vastanud päris suurel määral tegelikkusele. „Sama seis on ju tegelikult igal pool, kuhu me pole veel kaasaegsete mõõdistusseadmetega jõudnud,“ kinnitab Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja.

Võrtsjärve mõõdistamise juures oli aga kõige keerulisem see, et varem oli riigil seal vaid väike kaater EVA-303, mille peal olev mõõdistuskajalood ei olnud väga võimekas. Üks takistus oli alalõpmata ka ilm, sest tugev lõuna- ja edelatuul ning lained segasid mõõdistustöid. Samuti on järve kaldaäärsed alad kohati väga kivised ja ohtlikud – seal on ikka päris mitu sõukruvi viga saanud. Nüüd, kui Veeteede Ametil oli kasutada uus katamaraan-tüüpi kaater „Kaja“, olid takistused märksa väiksemad. Kaod ilma tõttu vähenesid drastiliselt ja korraga mõõdistatav ala suurenes oluliselt, kuna „Kaja“ peal on uus lehviksonar, millega saab korraga katta 5-6 korda laiema ala kui varem.

Praegu tegelevad Veeteede Ameti hüdrograafid Võrtsjärvel kogutud sügavusandmete puhastamise ja töötlemisega. „Kui see ükskord 2016. aasta lõpuks tehtud saab, siis saavad kartograafid hüdrograafia infosüsteemi HIS vahendusel need andmed kaardi tegemiseks kasutusele võtta,“ ütleb Peeter Väling.

Ka praegu saavad HISi avalikus vaates kõik huvilised juba töödeldud mõõdistusandmeid näha. Selleks tuleb HISi rubriigis “kaardikihid” aktiveerida valik “sügavuspunktid”, vajutada “kehtesta muudatused” ning mõõdistusandmed kuvataksegi teie arvutiekraanile.

Kaardi tegemine käib aga järk-järgult. Niipea kui mingi osa andmetest kasutamiseks valmis on, saavad kartograafidele need kättesaadavaks hüdrograafia infosüsteemi vahendusel. Uued navigatsiooniandmed ilmuvad niipea, kui põhjaosa kaart valmis saab, ka maa- ja merekaardile ning rakendusse NUTIMERI.

Millal Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaart peaks valmis saama, seda kuupäeva ei saa veel täpselt lubada, aga Veeteede Ameti kartograafid pingutavad selle nimel, et seda otse meie käest juba 2017. aasta 17.-19. märtsini toimuval Meremessil osta saaks. Hetkel on olemas kehtiv navigatsioonikaart Võrtsjärve lõunaosast aastast 2014 nr 733 “Tarvastu poldrist Pikasillani” mõõtkavas 1:25 000.

Võrtsjärve on Veeteede Amet mõõdistanud ühtejärge juba kaheksa aastat. Selle aasta kevadest sõitis „Kaja“ mõõdistustöid tehes kokku läbi ligi 1000 kilomeetrit, mille hulka ei arvestata ülesõite mõõdistusaladele. Aega kulus selleks 290 tundi. Mõõdistatud ala kokku 2016. aastal oli 22 km2. Ametis oli sellega graafiku alusel kokku 12 hüdrograafi ja kaatrijuht. Andmeid kogunes mahuliselt 50 GB jagu.

Peeter Väling kinnitab, et tegelikkuses erinesid andmed seni teadaolevatest ikka tunduvalt. “Põhjapoolses osas on ka kaldaäärsed alad ohtralt kive täis“ ütleb Peeter. Mõõdistamise teeb Võrtsjärves keeruliseks veel see, et veetase kõigub sõltuvalt aastast umbes +1 meetrist suurvee ajal kuni -0.8 meetrini madalvee ajal, s.t. kokku pea 2 meetrit. Seega on kõige parem mõõdistusaeg kevadise suurvee ajal.

Ühe huvitava faktina mainib Peeter Väling, et hiljuti Maalehes kirjutatut, et Võrtsjärv peidab endas ka sõja ajal sinna kukkunud lennukeid, tema küll kinnitada ei saa, sest tänapäevased tipp-tasemel mõõdistusseadmed selliseid objekte järve põhjas ei tuvastanud. “Aga pole ka võimatu, et need seal kuskil on, lihtsalt nii sügavas mudas”, ütleb Peeter Väling.

Mõõdistuslaev “Kaja“ lõpetas küll oma tööd Võrtsjärvel, kuid see ei tähenda, et ta nüüd kai äärde seisma jääb. Tööd tal jagub. Järgnevalt mõõdistas ta üle Emajõe, seejärel Aegna ja Viimsi poolsaare vahele jääva Suursalme kanali. Hiljem hakkab „Kaja“ paiknema Haapsalus, kus ta saab ohtralt tööd Väinameres, et mõõdistada rannikuala ja üldse madalamaid ja raskemini ligipääsetavaid merealasid.

Veeteede Ameti uus mõõdistuskaater „Kaja“, mis pühitseti teenistusse selle aasta aprillis, on projekteeritud ja ehitatud hüdrograafide töö vajadusi silmas pidades niisuguse kerega, mille poolemeetrine süvis võimaldab teha mõõdistustöid siseveekogudes ja ka väga madalas rannikumeres. Laeva ristiemaks on muide armastatud raadioajakirjanik Kaja Kärner. Kaater valmis Saaremaa laevaehitustehases “Alunaut”. Sellel on alumiiniumist korpus, mille pikkus on 7,3 ja laius 3 meetrit. Aluse transpordikaal koos treileriga on 3500 kg ja maksimaalne kiirus 30 sõlme. Alus võtab pardale kuni 6 inimest. Alusel on tööks vajalik navigatsioonivarustus – GPS, kajalood, radar, raadiosaatja, kaardiplotter jms. Mõõdistusvarustusest väärib märkimist lehvikkajalood RESON T-20P, Topcon NET-G3 GNSS, fiiberoptiline kaldeandur/gürokompass IXSEA OCTANS, helikiiruse mõõtja Valeport Mini SVP ning hüdrograafiatarkvarad RAN ja AEGIR.

„Kaja“ on projekteeritud ja ehitatud vastavalt EU/CE kategooria C nõuetele st. kasutamiseks rannikuvetes lainekõrgusega kuni 2 m ja maksimaalse tuuletugevusega kuni 6 palli. Alus läks koos käibemaksuga maksma 336 tuhat eurot, millest 30% kompenseeriti riigile EU projektist FAMOS.

Reedel toimub Tallinnas rahvusvaheline merenduskonverents

Eesti Laevaomanike Liit, 21.09.2016

www.enagueesti.ee
www.enagueesti.ee

Sel reedel, 23. septembril toimub Tallinnas XII rahvusvaheline merenduskonverents „Majakad udus“, mis käsitleb Euroopa ja Eesti merenduspoliitikat ning muid merendusvaldkonna aktuaalseid probleeme. Konverentsil esinevad avaettekannetega Euroopa Ühenduse Laevaomanike Assotsiatsiooni (ECSA) peasekretär dr Patrick Verhoeven ja majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreemi sõnul on Eesti ECSA liikmena osalenud Euroopa laevanduspoliitikas juba üle kümne aasta. „Iga-aastane merenduskonverents on kujunenud peamiseks diskussiooniplatvormiks ning kokkusaamiskohaks, kus laiemalt arutada Eesti merendusküsimusi ja rahvusvahelist problemaatikat,“ ütles Kreem.

Rahvusvahelist merenduskonverentsi on Eestis korraldatud alates 2005. aastast ning selle aja jooksul on konverentsil osalenud pea 2000 merendus-, transpordi-, avaliku- ja akadeemilise sektori eksperti rohkem kui kümnest riigist. Merenduskonverentsiga tähistatakse Maailma merepäeva (World Maritime Day).

Kreemi kinnitusel on Eesti merenduspoliitaka eesmärkide realiseerimine kõigi osapoolte huvides, selleks on Riigikogu vastu võtnud dokumendi „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“. „Dokument läbis võimsa majakana Riigikogu, kuid selle realiseerimisprogrammi ümber hakkas tekkima kerge vine, mis pikapeale muutus paksuks uduseinaks. Kuidas seda udulaama hajutada, et merenduse arengut juhatavad majakad selgemini näha oleks – see on nii ettevõtjate, kui avaliku sektori ühine mure,“ märkis Kreem.

Merenduskonverentsil on kavas ettekanded Helsingi-Tallinna tunnelist, Rolls-Royce nägemus meeskonnata automaatlaevadest, merenduse prioriteetidest ja väljakutsetest seoses Eesti EL eesistumisega, mereala planeerigust, mereharidusest ja merekultuurist.

Konverentsi avavad Riigikogu spiiker Eiki Nestor ja Eesti Laevaomanike Liidu president Toivo Ninnas. Peale Patrick Verhoeveni, Kristen Michali esinevad ettekannetega Janek Stalmeister (Tallink Grupp juhatuse esimees), Valdo Kalm (Tallinna Sadama juhatuse esimees), Ph.D. Ulla Tapaninen, (Helsingi linnavalitsuse eriasjatundja), Esa Jokioinen, (Rolls-Royce Marine Blue Ocean Team´i juhataja), Tuva Kristine Flagstad-Andersen, (DNV GL Soome, Baltikumi ja Venemaa manager), Urve Tiidus (Riigikogu liige); Anni Konsap, (Rahandusministeeriumi nõunik), PhD Anatoli Alop, (Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia dotsent).

Konverents lõpeb Riigikogus esindatud erakondade ümarlauaga, kus arutatakse: „Kuidas hajutada udu“. Paneeli juhib Jüri Lember, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees.
Päeva moderaator on kapten Vahur Ausmees.

XII rahvusvaheline merenduskonverents „Majakad udus“ toimub sel aastal 23. septembril algusega kell 10.00 Tallink SPA & Conference hotelli konverentsikeskuses.

Konverentsi korraldavad Eesti Laevaomanike Liit, TTÜ Eesti Mereakadeemia ning Corpore Konverentsid.
Rohkem informatsiooni http://corpore.ee/event/rahvusvaheline-merenduskonverents/.

Jäämurdja “Tarmo” läks korralisse dokiülevaatusse ja remonti

Veeteede Ameti pressiteade, 15.09.2016

Riigi jäämurdja “Tarmo” sõitis kolmapäeva õhtul dokkimiseks ja remonttöödeks välja Hundipea sadamast ja võttis suuna Vene-Balti sadamasse, kus riigihanke võtja BLRT gruppi kuuluv OÜ Tallinn Shipyard alates neljapäeva hommikust laeva dokiülevaatuse põhjalikult ette võtab. Jäämurdja dokkimise ja remondi riigihange kuulutati välja seetõttu, et seaduse järgi tuleb üle kümne aasta vanustel laevadel teha vähemalt kaks dokiülevaatust iga viie aasta tagant, kusjuures ülevaatuste vaheline aeg ei või ületada 36 kuud. Viimati tehti põhjalikum ülevaatus “Tarmole” 2,5 aastat tagasi.

Foto: Priit Põiklik /Veeteede Amet; "Tarmo" Tallinna merepäevadel 2016. aasta suvel
Foto: Priit Põiklik /Veeteede Amet; “Tarmo” Tallinna merepäevadel 2016. aasta suvel

Seekordse dokkimise ja remondi käigus tuleb mõõdistada üle jäämurdja veealuse osa metallplaadistus, teha laeva tehniliste osade ülevaatus ja vajadusel neid ka remontida. Näiteks on ette nähtud “Tarmo” veealuse osa kõrgsurvepesu, põhja puhastamine, kahjustatud kohtadest rooste eemaldamine ja värvimine.

Lisaks tuleb remondi käigus korrastada veealune- ja põhjaarmatuur, mis lahti seletatult tähendab seda, et kõik vee väljavooluavad tuleb korrastada ja parandada. Suur töö saab olema ka rooli vindigrupi ehk “Tarmo” nelja sõukruvi puhastamine ja vajadusel nende remont.

Üldiselt võib öelda, et vaatamata “Tarmo” väärikale vanusele laevana, on ta heas seisus. 53 aastat merd sõitnud murdja korpuse veealuse osa olukord vajab küll kontrollimist, kuid tegemist on hästi ehitatud laevaga ja ta peab vastu veel küll.

Veeteede Amet kuulutas “Tarmo” dokkimise ja remonttööde riigihanke välja aprilli lõpus rahvusvahelise hankena, mille piirsumma on Euroopa Komisjoni määrata. Selleks piirmääraks on 135 tuhat eurot. Hanke võitis OÜ Tallinn Shipyard, mis kuulub BLRT gruppi. Hanke hinnaks kujunes 88 160 eurot ja 99 senti.

Jäämurdja Tarmo ehitati 1963. aastal Soomes Wärtsilä laevatehases. Valmimise hetkel oli “Tarmo” Soome võimsaim jäämurdja ja põhjanaabrite jäämurdelaevastiku lipulaev. Eesti Vabariik ostis “Tarmo” 1993. aastal, seega on ta nüüdseks Eesti riiki teeninud juba 23 aastat. 53 aastat on jäämurdja jaoks küll kõrge iga, ent “Tarmo” on praegugi heas seisukorras ja täidab vajadusel oma ülesannet murda laevadele teed jäistes Eesti vetes. Möödunud talvel näiteks “Tarmo” jääd murdma ei sõitnudki, sest Soome laht ei jäätunud. Pärnu laht jäätus, kuid seal murrab riik jääd Veeteede Ameti laevaga “EVA-316”.

Nagu vanarahvaski ütles- rege rauta ikka suvel ja vankrit paranda talvel. Nii meiegi. Talveks tuleb riigil valmis olla.