Piret Kuldna foorumist “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”

28. oktoobril 2014 toimus Tallinnas seitsmes säästva arengu foorum, mis oli rahvus­vahelise Soome lahe aasta ja Läänemere aasta puhul pühendatud mere säästvale kasutusele ja kaitsele ning kandis pealkirja „Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas“.

Eesti on alates 2014. aasta juulist kaks aastat Helsingi Komisjoni (HELCOM) ja Läänemeremaade Nõukogu eesistuja.

Foorumi korraldamine tulenes soovist kokku kutsuda meremajanduse ja merekeskkonnakaitsega tegelevad huvirühmad, et ühiselt arutleda meremajanduse arenguvõimaluste üle Läänemerel, mis on ökoloogiliselt väga tundlik ja üks saastunumaid meresid maailmas. Euroopa Komisjon näeb mere­majanduses uut majanduskasvu võimalust, mis aitaks juurde luua töökohti ja kasvatada lisand­väärtust. Seejuures peab meremajanduse arenguvõimaluste väljaselgitamisel mere majandamist käsitlema terviklikult, st arvesse võttes nii keskkonna- kui sotsiaalseid tingimusi ja mõju, et mere ja ranniku ökosüsteemid säiliksid ka tulevastele põlvkondadele. Läänemeri, mille valgalal on tihe asustus, on juba praegu intensiivse kasutusega, mistõttu surve merekeskkonnale on suur. Kuid Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamine ei ole üksnes keskkonnaeesmärk, vaid ka majandus­lik ja sotsiaalne küsimus, millest sõltub töökohtade säilimine paljudel merega seotud tegevusaladel.

Euroopa Komisjoni tellitud uuringu järgi on nii töökohti kui lisandväärtust arvestades Läänemere suurimad meremajandussektorid rannikuturism ning toidukala püük, töötlemine ja müük. Neile järgnevad lähimereveod, laevaehitus ja -remont. Seejuures kõige rohkem lisandväärtust annavad lähimereveod (5,7 miljardit eurot), mida koos rannikuturismiga peetakse ühtlasi suurima potent­siaaliga sektoriteks Läänemerel. Eesti osas hinnati suurima lisandväärtuse ja tööhõivega sektoriteks laevaehitus ja -remont ning sadamad ja nendega seotud teenused.

Foorumil räägiti palju koostööst ja kaasamisest, vastutustundlikkusest, merest kui mitte ainult ressursiallikast, vaid samuti emotsioonide pakkujast ja elukeskkonnast. Esindatud olid nii ettevõtted, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, teadusasutused kui ka vabaühendused. Foorumi avasid keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ning majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi osakonnajuhataja Toomas Haidak. Tähelepanu keskmes olid ette­võtjad, kes rääkisid, millised on olnud nende seisu­kohalt muutused Lääne­mere kalanduses, sadamategevuses, tuuleenergeetikas ja mereloodusturismis, milliseid muutusi nähakse tulevikus ja kuidas see võib nende tegevust mõjutada. Meretuuleenergiast oli ka teine ettekanne, milles käsitleti tuuleparkide ja looduskaitse koos­toimimise võimalikkust. Uue areneva valdkonnana avati sensoritelt kogutavate ookeanide ja merede keskkonnaandmete kasutus­perspektiive. Rahvusvahelise vaate­nurga tõid päeva esimesse ossa Euroopa Komisjoni ja HELCOMi esindajate ettekanded.

konverentsipilt

Foorumi teine osa oli pühendatud koostööle, kus osalesid ka sõnavõtuga esinenud Rootsi kroon­printsess Victoria ja prints Daniel. Kõrgetasemelisel foorumil esinesid veel keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, suursaadik Raul Mälk, Rootsi suursaadik ookeanide, merede ja magevee alal Lisa Emelia Svensson ja endine Rootsi rahandusminister, praegune ühenduse Forum Östersjöni juhatuse liige Allan Larsson. Aruteludel räägiti sellest, milline peaks olema koostöö, et kõige paremini vastata meremajanduse ja Läänemere kaitse ees seisvatele väljakutsetele.

Teist korda tunnustas foorumi korraldaja, Säästva Eesti Instituut (SEI Tallinn) parimaid rohe­majanduse edendajaid. See on majandus, mis parandab inimeste heaolu ja sotsiaalset õiglust, ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele. Seekordne auhind kandis nime „Läänemere sõber 2014“. Klaasikoja Annkris-Glass valmistatud klaasist maa­kera koos merega pälvisid AS Green Marine, kes edendab laevade ja sadamate jäätmekäitlust; AS Läätsa Kalatööstus, kelle tooteid on hinnatud rahvus­vahelise säästva meremajanduse (MSC) sertifikaadi vääriliseks, ja Eesti Väikesadamate Liit, kes korraldab parima keskkonnateadliku väikesadama konkurssi.

Laevanduse teema säästva arengu foorumil

Laevandus kui meremajanduse traditsiooniline valdkond oli üheks läbivaks kõneaineks foorumil. Sageli samastataksegi meremajandust just eelkõige laevandusega, millest majandusharu ka alguse sai. Kõige suuremate tulevikuväljavaadetega Eesti jaoks pidasid foorumil osalejad, kellele ettekannete vahel hääletus­pultide vahendusel küsimusi esitati, samuti mereturismi ja reisilaevandust Läänemerel. Nii arvas 34% saalis viibijatest, järgnes 19%-ga meretuuleenergia tootmine. Kauba­laevandus oli 13%-ga neljandal kohal.

Rahvusvahelise kaubaveo maht on Eestis kasvanud 12,8 miljonilt tonnilt 1993. aastal üle kolme korra – 42,9 miljoni tonnini 2013. aastal. Seejuures majanduslanguse aastatel on toimunud vähenemine. Rahvusvahelise reisiliikluse puhul on samas ajavahemikus sõitjate arv kasvanud ligi neli korda, 2,5 miljonilt sõitjalt 9,6 miljoni sõitjani ning kõikumist on olnud mõnevõrra vähem. Transpordi arengu­kava 2014–2020 seab eesmärgiks neid mahte kasvatada. Toomas Haidak majandus- ja kommuni­kat­siooni­ministeeriumist kinnitas, et Eesti meremajanduses on suurima potentsiaaliga valdkonnad kauba­laevastiku taastamine Eesti lipu all, laevaehitus ja -remont ning uute tehnoloogiate aren­damine, mis võimaldaksid ka mere­ressursse säästvalt uurida.

Siiski tuleb arvestada ka sellega, et traditsiooniliste ja Euroopa Liidus endiselt väga tähtsate meremajandus­valdkondade, nagu veondus ja laevaehitus, kasvul on piirid. Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse direktoraadi poliitikaametniku Johan Magnussoni sõnul on see põhjuseks, miks me peame mere­majandust mitmekesistama ja milleks algatati Euroopa Komisjonis mere­majanduse kasvu ehk sinise majanduskasvu (blue growth) strateegia. Tulevikusuundumusena nähakse eelkõige avamerel toimuva tegevuse osakaalu suurenemist. Kombineerides traditsioonilise uuenduslikuga, võivad aga võita mõlemad osapooled. Näiteks on laeva­ehitus­ettevõtteid, kus on hakatud tootma varus­tust meretuuleparkidele. Või sensorite kasutamine laevadel mitmesuguste keskkonnaandmete kogumiseks, millest kõneles Planet OS-i teadustöö juht André Karpištšenko. Planet OS-i väljatöötatud platvorm koondab otsuste tegemise hõlbustamiseks ja hädaolukordade ennetamiseks reaalajas andmed merekeskkonna hüdro­loogiliste ja meteoroloogiliste parameetrite kohta nii õhust, mere pinnalt kui selle sisemusest (nt helid vees ja laeva tekitatud müra), sh Läänemere kohta.

Omamoodi mitmeotstarbeline laevade kasutus on ka nende rakendamine mereprügi ­kogumiseks, milleks on käivitatud mitmesuguseid algatusi. Eesti Kalapüügiühistu juht ja Eesti Kalurite Liidu esimehe Mart Undresti sõnul Läänemeres sellist suurt prügi õnneks väga palju ei ole ja kui seda on, siis merel toimetavad inimesed on enamasti keskkonnateadlikud, kes korjavad prügi nagunii üles. Mereprügi puhul on eriti suur probleem merre jõudvad mikroplastjäätmed ja nanoosakesed, mida olemasolevad puhastustehnoloogiad ei suuda heitveest täielikult eraldada. Mereprügi vähen­damiseks on HELCOM-is käsil ka tegevuskava koostamine.

M. Undrest tõi välja, et kalalaevade jäetud jälg kogu Läänemere keskkonnale peaks olema palju väiksem kui varem, sest laevade arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud kõigis Läänemere piirkonna riikides. Kui 1999 oli Eesti traal­laevastikus umbes 150 kalalaeva, siis 2014. aastal oli üle 20 m laevu kasutuses 25. Seejuures on Eesti traallaevade arv vähenenud rohkem kui püügikvoodid, mis näitab, et sektor on muutunud konkurentsivõimelisemaks. Traallaevadel töötab ligikaudu 150 inimest, kuid iga töökoht merel tähendab vähemalt nelja töökohta maa peal, mis asuvad enamasti pealinnast kaugemal, rannikupiirkondades. Nüüdseks hakkab kontsentreerumine enamikus riikides lõpule jõudma. Ka Eestis oleme M. Undresti hinnangul juba üsna piiri lähedal, kuigi töökohtade arv võib veel mingil määral langeda.

Peale kontsentreerumise iseloomustab Eesti kalalaevastikku laevade suhteliselt kõrge vanus. Pea­aegu pooled laevad on Nõukogude päritolu traallaevad, kuid on ka uuemaid laevu. Samuti ei ole meil supertraalereid, nagu on näiteks rootslastel, taanlastel ja sakslastel, millega püütakse kogu kalakvoot paari nädalaga välja ja mis on mõeldud eelkõige püüdma kala, millest tehakse kalajahu ja -õli. Eesti ja Läti on seevastu keskendunud peamiselt inimtoiduks mõeldud kala püügile ja töötlemisele.

Laevade ja sadamategevuse mõjul keskkonnale peatus pikemalt Ellen Kaasik, AS-i Tallinn Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja. Laevanduse mõju keskkonnale on mitme­tasandiline, sellest üks osa on laevaheitmete ja -jäätmete sattumise kaudu vette ja õhku. Kui aga võrrelda ühe tonni kauba vedamisel teekonna pikkust, mille jooksul paisatakse õhku 1 kg CO2, siis läbib konteiner­laev (mahutavusega 6600 TEU-d) nende tingimuste juures kõige pikema vahemaa: üle kahe korra pikema kui diisel- või elektrirong, üle kuue korra pikema kui veoauto ja ligi 100 korda pikema vahemaa kui lennuk ning on seega neist kõige energiatõhusam kaubatranspordi liik.

Õhusaaste vähendamiseks vääveloksiididega laevamootorite väljalaskegaasidest on Lääne­­meri kui eriti tundlik mereala alates 2006. aastast väävliheite kontrolli piirkond (SECA – Sulfur Emission Control Area), kus Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on kehtestanud kasutatava kütuse väävli­sisalduse piirnormide vähendamise. Alates 1.01.2015 on Läänemerel ja Põhjamerel kohustus kasutada laevakütust, mille väävli massi­protsent on 0,1 senise 1% asemel. E. Kaasiku sõnul on laevafirmad selleks valmis. Nõude täitmiseks on mitu alternatiivi: 1) kvaliteetsema ja madalama väävli­sisaldusega kütuse kasutamine; 2) täiendavate filtrite, katalüsaatorite jm puhastus­seadmete (scrubbers) paigaldamine laevadele; 3) väävlit mittesisaldava veeldatud maagaasi (LNG) või teiste alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt, 4) laevade ühendamine kalda elektrivõrku sadamas, mis vähendab nii õhusaastet kui müra ja vibratsiooni. Kõik alternatiivid tähendavad loomulikult ka lisainvesteeringuid. Üks küsimus sadama jaoks on see, kumb peaks enne olemas olema, kas LNG-l töötav laev või LNG punkerdamise võimalus sadamas. Tallinna Sadam on E. Kaasiku sõnul läinud teist teed. LNG kasutamise puhul väheneks ka tahkete osakeste õhkupaiskamine 95% võrra ja musta suitsu laevakorstnast seega ei tuleks.

Peab lisama, et laevadelt pärit lämmastikuheitmete, mis osakaalult ja kahjuliku mõju poolest ületavad vääveloksiide, piiramiseks Läänemerel (NECA-staatuse andmiseks) ei ole seni suudetud kokku leppida.

Teine oluline keskkonnaalane kokkulepe, millel E. Kaasik peatus, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, mis kohustab sadamaid laevaheitmeid ja lastijäätmeid vastu võtma. Kõik sisenevad laevad peavad sadama vastuvõtuseadmetesse saama oma heitmeid ära anda ja maksavad selle eest tasu, mis ei sõltu heitmete äraandmisest või nende kogusest. Laevade reovee käitlemiseks on IMO sätestanud sadamatele kohustuse täiendada oma kanalisatsioonisüsteeme nii, et need suudaks vastu võtta kogu sadamasse tulnud reisi- ja ristluslaevade reovee. Tallinna Sadamas on plaanitud saavutada mõlema kruiisikai valmisolek reovee vastuvõtmiseks 2014. aasta lõpuks.

AS Green Marine on laevaheitmete vastuvõtja Tallinna Sadamas ja üks foorumil rohemajanduse auhinnaga tunnustatutest. Ettevõte, mille tegevust tutvustas juhatuse liige Carl-Jüri Piht, osutab laevadele ja sadamatele jäätmekäitlusteenust ning peab olema võimeline koheselt merereostusele reageerima, selle lokaliseerima ja likvideerima. Käideldakse olme-, bio-, taaskasutatavaid ning ohtlikke tahkeid ja vedelaid jäätmeid. Laevade jäätmed sorteeritakse, mis võimaldab suurt osa neist taas­kasutada – keskmiselt 83% jäätmetest aastas. 2010. aastal valmis täisautomaatne õliseguste jäätmete mobiilne tehnoloogiline käitluskeskus (MTK), mille käitlusvõimsus on 15 m3 tunnis ja milles jäätmete ümbertöötlemise tulemusena on saadavast õlikomponendist võimalik toota uut kütust. MTK mahutipark on ühendatud kai­torustikuga, mis võimaldab reostuskorje laevadel kogutud õli­segune vesi kogumismahutitesse kiirelt ära anda ja reostuspiirkonda tagasi pöörduda. Tegemist on unikaalse käitluskeskusega kogu piirkonnas, millega on käidud tutvumas nii Lätist, Leedust kui Soomest.

Nagu teada, võib merereostus Läänemeres olla väga raskete tagajärgedega ja pikaajalise toimega. Siseministeeriumi riskianalüüsi põhjal on ulatuslik merereostus Eestis väga kõrge riskiga hädaolukord. Mere sihilikku reostamist naftaheitmetega on siiski viimastel aastatel Läänemerel vähemaks jäänud (Eesti territoriaalvees 58 reostusjuhtumilt 2007. aastal 8 reostusjuhtumini 2012. aastal) tänu paranenud kaugseirele ja muudele meetmetele, mida Läänemere tegevuskava raames on Helsingi konventsiooni osalised riigid tarvitusele võtnud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mitmest ettekandest jäi kõlama mõte keskkonna kaitsmisest tulenevast kasust majanduse edendamisele. Läänemere keskkonda kaitstes võidavad nii majandus kui kogu ühis­kond ja merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks tehtav kulu on tegelikult investeering, mille kasu avaldub mitte ainult tulevikus, vaid kohe. Seejuures on mitmed uuringud näidanud, et Lääne­mere kaitsemeetmete rakendamise kulu jääb tunduvalt madalamaks, kui sellest saadav tulu, sh uute investeeringute ligitõmbamise näol majanduse edendamiseks.


Viidatud allikad:
EUNETMAR 2013a. Study on Blue Growth, Maritime Policy and the EU Strategy for the Baltic Sea Region. Final Report.
EUNETMAR 2013b. Study on Blue Growth, Maritime Policy and the EU Strategy for the Baltic Sea Region. Annex 1.3 – Country Fiche & Annex Estonia.
HELCOM Response 2013. Illegal discharges of oil in the Baltic Sea. HELCOM Baltic Sea Environment Fact Sheet.

Piret Kuldna on sündinud 1971 Tallinnas. Lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogia erialal ja Kesk-Euroopa Ülikooli keskkonnateaduste ja -poliitika erialal. Töötab Säästva Eesti Instituudis, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuses (SEI Tallinn) vanemeksperdina.

Merendusnõukoja etteotsa valiti Tarmo Kõuts

Merendusnõukoja detsembris toimunud istungil valiti  järgmiseks presidendiks viitseadmiral Tarmo Kõuts.

 

tarmo kõuts

Foto: www.herkel.net

Rotatsiooni korras lahkunud AS AMISCO esimees Allan Noor tegi oma ametiajal suure töö Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks, aga edasised sammud nende projektidega seisavad valitsusasutuste ja poliitikute otsustamatuse taga.

2008. aastal asutatud seltsingu Merendusnõukoda põhieesmärgiks on nõuga ja tegevusega kaasa aidata Eesti Vabariigi merenduspoliitika loomisele ja elluviimisele, selle integreerimisele Euroopa Liidu merenduspoliitikaga. Seltsingusse kuulub Riigikogu liikmeid, firmajuhte, tunnustatud merendusspetsialiste ja tegevmeremehi.

Lisainfo:
Kontakt: E. Kreem, tel. 5183558

Volvo Estonia ORC 2015.a Euroopa Meistrivõistluste korraldajad ootavad purjetajaid regatile registreeruma

ESS Kalev Jahtklubi
Pärnu Jahtklubi
Eesti Jahtklubide Liit

Koostöös ORC-ga (Offshore Racing Congress) avaldasid avamerepurjetamise 2015.a ORC Euroopa Meistrivõistluste korraldajad Pärnu Jahtklubi ja ESS Kalev Jahtklubi täna regati võistlusteate, mis kutsub purjetajaid üle Euroopa osalema Volvo Estonia nime kandval ORC tiitlivõistlusel. 10.-16. augustil 2015.a Pärnus toimuvatele avamerepurjetamise Euroopa Meistrivõistlustele on oodata ligi 100 avamerejahti nii Eestist kui välismaalt.

ORC I grupi jahid A. Le Coq 57. Muhu Väina regati stardis Pärnus – foto: Piret Salmistu

Vastavalt regati veebilehel avaldatud võistlusteatele on regatil osalevad jahid jaotatud ORC uudse klassidivisjonide süsteemi järgi kolme klassi võttes arvesse jahtide pikkused. A klassi jahid mahuvad vahemikku 11,6 kuni 17 meetrit, B klassi jahtide pikkused on 9,7 ja 11,6 meetri vahel ning C klassis võistlevad jahid on pikkusega 8,0 kuni 9,7 meetrit. Euroopa meister selgitatakse välja igas grupis. Esimese jahina on regatile registreerunud tänavu ORC II grupis A. Le Coq 57. Muhu Väina regati võitnud ESS Kalev Jahtklubi jaht Jazz EST-465, mille roolis Risto Riim.

Volvo Estonia 2015.a ORC Euroopa Meistrivõistluste veebilehel on avatud eelregistreerimine regatile, mis kehtestab vastavalt registreerimise kuupäevale ka osavõtutasude suurused. Kuni 31. maini registreerunutele kehtib soodushind, mis tõuseb kuni 11. juulini registreerujatele ning veel hilisematele registreerujatele kehtib kahekordne varase registreeruja osavõtutasu.

Regati veebilehelt www.orceuropeans2015.com leiavad purjetajad hulgaliselt kasulikku infot nii regati kui ka Pärnu linna ja majutuse kohta. Volvo Estonia ORC Euroopa Meistrivõistluste ametlik majutuse korraldaja on Reiser OÜ. Majutuse broneerimine toimub põhimõttel „kes ees, sellel paremad võimalused“ ning majutuse kõrval pakutakse ka kultuuriekskursioone Pärnu linnas ja selle ümbruses. Kogu info ja broneerimine käib mugavalt võistluse kodulehe alamlehel ACCOMMODATION.

Ürituse korraldajad Pärnu Jahtklubist ja ESS Kalev Jahtklubist on seda sündmust kavandanud juba enam kui aasta ning soovivad lisaks Eesti avamerepurjetamise kõrgele tasemele ja konkurentsile siia saabuvatele purjetajatele näidata ka eestlaste võimekust ja oskust suurvõistlusi hästi läbi viia.

„Pärnul on purjetajatele väga palju pakkuda,“ lausus Pärnu Jahtklubi kommodoor Jüri Sõber. „Meil on heameel tervitada siin suurt hulka purjetajaid ja pakkuda neile suurepäraseid purjetamistingimusi, mõnusat klubiatmosfääri ja suvepealinna külalislahkust.“ Augustikuus Saksamaal Kielis toimunud ORC klassi maailmameistrivõistlustel, kust ESS Kalev Jahtklubisse tõi B grupi võidu jahtlaev Forte, kinnitas kõne ja esitlusega Pärnu valmisolekut ja parimat sobivust ORC tiitlivõistluseks ca tuhande purjetaja ees ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Aerofoto – Andres Tarto

Volvo Estonia 2015.a ORC Euroopa Meistrivõistlused toimuvad 10.-16. augustini Pärnus ning korraldajateks on Pärnu Jahtklubi ja ESS Kalev Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga. Regati nimitoetaja on Volvo Estonia OÜ, sündmust toetavad Pärnu Linn, A. Le Coq ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Volvo Estonia ORC EM 2015 kodulehekülg www.orceuropeans2015.com
Volvo Estonia ORC EM 2015 lehekülg Facebookis www.facebook.com/orceuropeans2015

Deniss Karpak on maailma edetabelis endiselt 6. kohal

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 15.12.2014

Värskes purjetamise maailma edetabelis püsib Deniss Karpak 6. kohal. Karl-Martin Rammo asetseb 15., Lauri Väinsalu 26. ja Ingrid Puusta 28. real.

Finn klassis on Deniss Karpak (Karpak Sailing Team) säilitanud enda tabeli eelmiseski järjestuses olnud 6. positsiooni. Lauri Väinsalu (Rein Ottosoni Purjespordikool) koht on hetkel 26. Juhib horvaat Ivan Kljakovic Gaspic.

Laser Standardil on Karl-Martin Rammo (ROPK/Tallinna Jahtklubi) tõusnud edetabelis nelja koha võrra ehk 15ndaks. Esisaja sisse mahub ka 96. positsioonil olev Kaarel Kruusmägi (Saaremaa Merispordi Selts). Esikohal on austraallane Tom Burton.

Naiste RS:X purjelauaklassis on Ingrid Puusta (Noblessneri Jahtklubi) asetunud 28. reale. Liidrina püsib itaallanna Flavia Tartaglini.

Marjaliisa Umb ja Elise Umb (Purjespordiselts Maru) on värskes tabelis naiste 470 klassis 39. kohal. Juhivad prantslannad Camille Lecointre ja Helene Defrance.

Anna Pohlak (TJK) on Laser Radial klassis 46. kohal. Edetabeli tipus troonib hollandlanna Marit Bouwmeester.

49erFX klassis on Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp tõusnud 51. positsioonile, mis on ühtlasi neile siiani parim tulemus. Juhib Brasiilia naiskondMartine Soffiatti Grael ja Kahena Kunze.

49er klassis on Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik (NYCS) säilitanud 94. koha. Esimene positsioon kuulub Taani meeskonnale Jonas Warrer ja Peter Lang.

ISAF maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 12 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Punkte on võimalik saada ISAF Grade’i omavatel regattidel võisteldes. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kuue regati lõikes.

ISAF maailma edetabel: http://www.sailing.org/ rankings/

Norra plaanib rajada maailma esimese tunneli laevade jaoks (Stad skipstunnel)

Paari nädala pärast (31.12.2014) esitatakse Norra transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile kontseptsioon ja konkreetne kava maailma esimese laevatunneli ehitamiseks Moldefjordi ja  Kjødepolleni vahele. Projekti juhib Norra Rannikuadministratsioon. Optimistide hinnangul võidakse ehitusega alustada juba 2018. aastal ning valmima peaks tunnel 2022. aastal.

Tunnelit ajendab ehitama ilm Norra rannikul antud piirkonnas, mis aastakümnetega on muutunud hullemaks. Statistika näitab, et alates 50-ndatest aastatest on tormide arv kolmekordistunud. Sellise tunneli ehitamiseks tehti ettepanek juba 1874. aastal ilmunud artiklis ajalehes Nordre Bergenhus Amtstidende.

YouTube Preview Image

Tunneli mõõtmed võimaldavad seda läbida kuni 16.000 tonnistel laevadel, k.a. Hurtigruteni rannikulaevadel. Vaata NCA presentatsiooni projekti kohta.

Natuke numbritest:

  • tunneli pikkus: 1,7 km
  • tunneli kõrgus: 49 meetrit
  • tunneli laius: 36 meetrit
  • projekti maksumus: 2 miljardit Norra krooni (ca 218 miljonit EUR)
  • ehituse aeg: 5 aastat

Loe rohkem ka portaalist TU Industri ning vaata pilte kavandatavast tunnelist Stad skipstunneli Flickr.com kontolt.

kajsamoor

Kajsamoori erakorraline detsembrikuu merereis

Kajsamoor teeb sel talvel ainult ühe erakorralise piletitega jõulureisi 18.dets õhtul kl. 19 koos tubli merelise õhtusöögiga.

kajsamoor

Vaata: www.kajsamoor.eu —> Broneerimine

Teine võimalus, mida väga paljud kasutavad – see on võimalus privaatselt oma seltskonnale jõulukruiis korraldada (grupi suurus max 40 inimest). Huvi korral uuri vabade aegade kohta meie infotelefonilt.

Vaadake ka www.merenodi.ee mereteemalisi jõulukingitusi. Veel on viimane aeg hilinema kippuvat kingivaru täiendada!

Parimate tervitustega,
SV KAJSAMOOR meeskond
infotelefon 5032321
e-mail info@kajsamoor.eu

Eesti Jahtklubide Liit valis Aasta Parimad

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 29.11.2014

Eesti Jahtklubide Liit võttis eile õhtul Lennusadamas pidulikult kokku möödunud purjetamishooaja, autasustas Olümpia- ja Avamerepurjetamise Eesti karikasarjade ning Melges 24 klassi parimaid, jagas teenetemärke ning kuulutas välja Aasta Parimad kaheksas kategoorias.

Jaak Jõgi

Jaak Jõgi | Foto autor: Hanna Odras

Aasta Purjetajaks nimetati avamerepurjetamise ORC maailmameistrivõistlustel kulla võitnud jahtlaev Forte kapten Jaak Jõgi. Aasta Surfariks on naiste RS:X klassis Eestile 2016. aasta Rio de Janeiro Olümpiamängudele koha taganud Ingrid Puusta ning Aasta Treeneri tiitliga pärjati Puusta treenerit Matthew Rickardit. Aasta Jääpurjetaja tiitel kuulub DN klassi Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali saavutanud Vaiko Vooremaale ning Aasta Võistkonna nimetust kannab ORC maailmameistritest jaht Forte meeskond. Aasta Üllataja auhinna pälvis noorteklassi Zoom8 Euroopa meister Jakob Haud ja Aasta Võistlusametnikuks nimetati EJL Olümpiapurjetamise Eesti karikasarja regattide peasekretär Krista Liiv. Aasta Tegu on tänavu Tallinna linna poolt korraldatavad Tallinna Merepäevad.

Matthew Rickard

Matthew Rickard | Foto autor: Hanna Odras

Olümpiapurjetamise Eesti Karika noorteklassides oli Optimist paadil hooaja parim Keith Luur, Zoom8 klassis Jakob Haud, Laser 4.7 paadil Mihkel Šesterikov, purjelaual Techno 293 aga alla 15 aastaste seas Rasmus Pertelson ja alla 17 aastaste hulgas Alfred Kalm ning RS:X 8.5 m2 klassis Rainer Kasekivi. Noorte ja juunioride kahepaadiklassides alistasid RS Feval kõik konkurendid Madis ja Martin Mik ning 29er’il Juuso ja Henri Roihu. Olümpiapaatidest sai Laser Radialklassis esikoha Anne-Mari Luik, Laser Standardil Karl-Martin Rammo ja Finnil Lauri Väinsalu. Katamaraanil F-18 läks võit Andres Laulile ja Ain Roosmale. Formula purjelaual oli parim John Kaju ning lohelauaklassis Formula Kite Madis Kallas. Karikasarja tulemuste põhjal autasustati parima klubina Rein Ottosoni Purjespordikooli.

Ingrid Puusta

Ingrid Puusta | Foto autor: Hanna Odras

Avamerepurjetamise Eesti Karika ORC grupis teenis esikoha välja jaht Forte meeskond Jaak Jõgi juhtimisel, ORC GPH 700+ grupis Andres Haaveli tiim Kadril ning ESTLYS grupis Andres Kõndi roolitav Frida meeskond. Folkbootide klassis oli parim Mikk Kööseli käe all seilav Greta tiim. Melges 24 klassi Eesti edetabeli võidu vormistas jahil Lenny purjetav Tõnu Tõniste paatkond.

EJL teenetemärgid pälvisid tänavu jääpurjekaklassis Monotüüp-XV maailmameistrivõistlustel 5. kohale tulnud Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi ning paljukordne Eesti meister mitmetes purjelauadistsipliinides – Erno Kaasik.