40. juubel tõi Spinnakeri regatile rekordarvu osalejaid

Kalev Jahtklubi pressiteade, 30.06.2016

Spinnaker40_logo30. juunil – 3. juulil peetakse Kalev Jahtklubis väärika verstapostini jõudnud 40. Spinnakeri regatt, mis tõi võistlema rekordarvu osavõtjaid – Optimist klassis asub võistlustulle 173 purjetajat ja Zoom8 klassis 46 purjetajat 5 riigist – Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Valgevenest ja Venemaalt. 219 osavõtjaga on Spinnakeri regatt Eesti suurim svertpaatide võistlus. Regati korraldab Eesti Optimist Klassi Liit koostöös ESS Kalev Jahtklubiga.

Regati ajalugu sai alguse aastal 1976, kui Tallinn sai endale Moskva Olümpiamängude purjeregati korraldamisõigused ja toonase Loomingulise Tootmiskoondise Eesti Reklaamfilm juurde asutati sporditoimetus nimega Spinnaker ja mille eesmärgiks sai purjetamise populariseerimine. Esmakordselt toimus Spinnakeri regatt Optimist-klassile 1977.a ja see sai lühikese ajaga populaarseks kogu Nõukogude Liidus. Esimesed 11 aastat toimus regatt Harku järvel ja lisaks tugevale konkurentsile veel oli regati tõmbenumbriks alati ka rikkalik auhinnalaud.

Alates 1989. aastast toimub regatt Tallinna lahel, kuna osavõtjate arv kasvas jõudsalt ja eesmärk oli Eestisse tuua rahvusvahelise Optimist klassi võistlus. Samast aastast korraldab regatti Eesti Optimist Klassi Liit ja Mart Meiel. „Eesti Vabariigi algusaastatel kadusid regatti toetanud organisatsioonid ja regatt kaotas ajutiselt oma sära ja suuruse. Alates aastast 2007 on Optimist klassi toetanud AS Lõhmus, Haavel ja Viisemann ning siis algas ka Spinnakeri regati uus tõus,” räägib regati direktor Mart Meiel. 2010. aastast alates liitus Optimistidega sellel võistlusel ka Zoom8 klass.

Kalev Jahtklubi on võistluse kodusadamaks olnud 20 aastat, kuna sellel klubil on palju plusse suurregattide korraldamiseks. Kalev Jahtklubi ja selle võistlusametnikud on andnud suure panuse regati kvaliteedi kasvu ja võistlejate arvu suurenemisse. Viimaste aastate regati populaarsuse kasvu kajastavad kõige ilmekamalt arvud: 2010.a võistlejaid kokku 97 (69 Optimisti+28 Zoom8); 2011.a 133 (97+36), 2012.a 153 (114+39), 2013.a  202 (145+57), 2014.a 203 (145+58) ja 2015.a 197 (149+48).

40. Spinnakeri regatt 2016, Kalev Jahtklubi, Tallinn, Estonia - 30.06.-03.07.2016 - (c) Piret Salmistu
40. Spinnakeri regatt 2016, Kalev Jahtklubi, Tallinn, Estonia – 30.06.-03.07.2016 – (c) Piret Salmistu

30. juunist 3. juulini 2016.a toimuv 40. Spinnakeri regatt on oma seniste heade referentside tõttu kirjutatud juba nii Soome, Venemaa, Läti, Leedu noorte purjetajate kui ka kasvava huviga mitmete Austraallaste kalendritesse. Eelmisel aastal regatil osalenud noored Sylvie ja Rohan Stannage koos vanematega, kes tulid Austraalia talvest Eestisse ja Euroopasse suve veetma, olid regatist nii suures vaimustuses, et lubasid uuel aastal suurema seltskonnaga kohale tulla, kuid Sylvie hiljutine käeluumurd jättis kahjuks meie kaugemad külalised sel aastal regatist eemale.

Regati pidulik avamine toimub neljapäeval, 30. juunil kell 12.30 Pirital, Kalev Jahtklubi sadamas. Noori purjetajaid tervitas peavõistlusjuht Viljar Sepp ja andis põhjalikke selgitusi merel toimuma hakkava kohta. Kalev Jahtklubi kommodoor Kalev Vapper soovis purjetajatele ausaid tuuli ja häid saavutusi ning meenutas, kuidas esimesed Optimist paadid alustasid Eestis purjetamist aastal 1964 ning tema paat kandis numbrimärki 8. Võistlussõidud algavad reedel kell 14 ja vältavad pühapäeva pärastlõunani. Kui tuule- ja ilmaolud lubavad, plaanib peavõistlusjuht Viljar Sepp pidada noortele purjetajatele 12 võistlussõitu, maksimaalselt 4 sõitu ühel päeval. Regati lõpetamine ja noorte purjetajate autasustamine toimub pühapäeval, 3. juulil kella 17 paiku.

Konkurents sellel võistlusel on tugev – eelmise aasta regati võitis Rodion Brovin Venemaalt, kes on võistlemas ka sel aastal. Eestlaste hulgast saab favoriidiks pidada kindlasti Hendrik Holtsmanni Pärnu Jahtklubist ja tüdrukute hulgas Angeliina Maria Isabel  Õunapit, samuti Pärnu Jahtklubist. Kõikide maade purjetajate hulgas on kindlasti neid, kes võimelised parimate kohtade eest võitlema. Möödunud aasta esikuuikus olid nii Venemaa, Eesti, Leedu kui ka Soome purjetajad.

Zoom8 klassis on sel aastal võistlemas kolmanda koha saavutanud Daniil Usachev Venemaalt ning eestlaste parimana neljanda koha saanud Jakob Haud Rein Ottosoni Purjespordikoolist.

Regati õnnestumisele aitavad kaasa LHV, Reval Café, Helly Hansen & Sportland,  Tallinna Linn, OtterBox, Postimees, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Auto Forte.

Regati koduleht www.kjk.ee/spinnaker2016

2015.a videokokkuvõte regatist https://vimeo.com/132763684

Regati kiiremad uudised Facebookis https://www.facebook.com/ Spinnaker.Regatt/

Read More

Aasta Mereharija on Mereakadeemia õppejõud Elna Aun

28. juunil Viimsi Rannarahva muuseumis toimuval pidulikul üritusel antakse kuuendat korda välja Aasta Mereharija tiitel. Ühtlasi tähistavad Eesti meremehi ühendavad organisatsioonid sellega kaRahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO meremeeste päeva, mis iga-aastaselt ja ülemaailmselt toimub 25. juunil.

See on päev, mil peetakse meeles just neid mehi ja naisi, kes peavad üht maailma vanimat, ohtlikumat ning ennastohverdavat elukutset ja kelle vastutusrikka töö tulemusena toimib ka täna ca 90% maailma kaubavedudest just merd mööda ning paljud meie jaoks juba enesestmõistetavad teenused ning tooted jõuavad teisest maailma otsast koju kätte. Kindlasti on selle päevaga seonduvalt teeninud austus- ja tänuavaldused ära ka need inimesed tänu kellele on meie Eesti meremeestest saanud maailmas kõrgelt hinnatud spetsialistid.

Mereharija tiitel omistatakse väljapaistva pedagoogilise töö eest pikka aega tulevase meremeeskonna harimise põllul töötanud või tegutsenud persoonile.

Alates 2011. a valivad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit ja Eesti Meremeeste Liit konsensusliku otsuse alusel Aasta Mereharija nominendi ja korraldavad piduliku tseremoonia. Koos tiitli omistamisega kaasneb igakordselt ka 1000€ preemiaraha. Eelnevatel aastatel on ürituse korraldamist toetanud ka Eesti Laevaomanike Liit.

Tänavu osutus valituks TTÜ Eesti Mereakadeemia kauaaegne õppejõud Elna Aun, kes on väga pikka aega tegutsenud inglise keele õpetaja ja õppejõuna, inglise-eesti merekeele sõnastike koostaja ja merekeele edendajana, olles autoriks ka 2015.a. lõpus ilmunud tõlkeraamatule „IMO mereside standardväljendid“.

Mererahvas tänab Elna Auna märkimisväärse panuse eest Eesti merehariduse arengusse!

Varasemalt on Aasta Mereharija tiitli pälvinud:

2015. a – Eesti Mereakadeemia pikaajaline õppejõud, külmatehnika õppetooli juhataja, tuntud mereajaloo ja –lugude kirjutaja ja publitsist – Rein Albri

2014 a. – Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud, õppetooli juhataja, dekaan ja mitmete õpikute autor – Ilmar Noor

2013 a. – Eesti Mereakadeemia pikaajaline mehaanikateaduskonna õppejõud ning paljude õppematerjalide ja õpikute autor – Heino Punab

2012 a. – laste merelise huvihariduse pikaajaline edendaja ja laste merelaagrite korraldaja – Katrin Mellis

2011 a. – Eesti Mereakadeemia pikaajaline ja populaarne matemaatika õppejõud – Aadu-Otto Haavamäe.

Read More

Veeteede Ameti ohutussõnum jaanipäevaks: juua täis ja veekogule on enesetapp!

Veeteede Ameti ohutussõnum

Head veeliiklejad, veemõnude nautijad ja vee ääres viibijad!

189220588_64a16481a1_b

Võidupühal mõtleme nendele, kes pea 100 aastat tagasi andsid oma elu, et meie maa vabaks võidelda. Need polnud mõttetult kaotatud elud. Me oleme tänulikud ja me ei unusta.

Kuid mõelgem nüüd, pikkade pühade ajal, ka sellele, kuidas me oma vabadust täiel rinnal nautida saaksime, sealhulgas veeliikluses ja veekogul, olgu siis purjetades, paadiga sõites, ujuma minnes. Liiga palju kaotatakse mõtlematusest, ettevaatamatusest ja ohutunde puudumisest elusid.

Palume jaanilaupäeval kõikidel hoolida iseendast ja oma lähedastest, kaeda perra, ega meie sõber ei käitu liiga uljalt ega sea ohtu iseenda või oma kaaslase elu ja tervist. Seetõttu tuletab Veeteede Amet kõigile meelde, et veekogul tuleb käituda mõistlikult, igaühe ohutusele mõeldes.

Ärge unustage, et veekogu ja alkohol ei sobi kuidagi kokku. Joovastavate ainete tarbimine ajab pöördesse ning selle tagajärjed võivad olla väga kurvad, fataalsed. Juua täis ja veekogule minek on kindel enesetapp, tuletab Veeteede Amet meelde! Ärge minge purjus peaga veekogule ise, ärge laske seda teha ka oma sõpradel ega tuttavatel. Kui vaja, kutsuge teised appi, et mõtlematut ja ohutunde kaotanud inimest takistada. Vajadusel helistage numbril 112, et saada abi.

Loe suviseid veeohutussoovitusi siit: http://paasteamet.ee/et/ kodanikule/veeohutus/ veeohutus-suvel.html

Ilusat suve algust, ohutut veeliiklust ja turvalist veekogu ääres viibimist soovib
Veeteede Amet

Read More

Vabatahtlikud merepäästjad päästsid Narvas poisi elu

Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste pressiteade, 02.06.2016

1. juuni pärastlõunal päästsid vabatahtlikud merepäästjad Narvas vees hädaohtu sattunud poisi elu.

logo„Olime kolleegidega Narva jõe ääres mereohutuskoolitust läbi viimas, kui märkasime Joaoru rannas vees kummaliselt käituvaid lapsi,“ rääkis Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeühingu liige Nikita Otvagin. „Läksime olukorda kontrollima ning selgus, et üks vees olnud lastest oli vee all ning tema sõber hoidis temast kinni, et ta põhja ei vajuks. Hiljem tuli välja, et abis oli olnud ka teine sõber, kes oli mingil hetkel aga väsinud ning kaldale ujunud.“ Olukorra tõsidust arvesse võttes reageerisid vabatahtlikud koheselt vette ning tõid 14-aastase poisi kaldale, kus osutasid talle kiirabi saabumiseni esmaabi. Seejärel anti kannatanu üle kiirabile.

Siinkohal tuletame meelde, et enne vette minekut tuleb kriitiliselt hinnata vee temperatuuri, sügavust ja voolukiirust, samuti oma võimeid. Hättasattunut märgates saab teda aidata ka läheduses viibijate tähelepanu endale tõmmates – näiteks karjudes või mõnel muul viisil. Üle-euroopaline hädaabinumber on 112, millelt saab appi kutsuda nii päästjad kui kiirabi.

Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus on sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste liige.

Read More

Vormsi parvlaevaliini operaatori vahetuse tõrgeteta tagamiseks on valmis välja sõitma ka asenduslaev

Veeteede Ameti ja Lääne maavalitsuse teade, 30.05.2016

Seoses sellega, et 1. juunist vahetub Vormsi ja mandri vahel regulaarreise tegeva parvlaeva Ormsö operaator, on Lääne maavalitsus tellinud 1. juuni hommikusteks reisideks asenduslaeva Reet. Asenduslaeva kasutamise vajadus selgub alles 31. mai õhtul või 1. juuni hommikul ja see sõltub sellest, kui kiiresti ja tõrgeteta möödub Ormsö üleandmine-vastuvõtmine operaatorite vahel.

Laeva senine operaator Väinamere Liinid OÜ annab 31. mai õhtul Veeteede Ameti ametnike valvsa pilgu all laeva üle uuele operaatorile AS-ile Kihnu Veeteed. Veeteede Amet teeb omalt poolt kõik, et tagada Ormsö õigeaegne üleminek uuele meeskonnale, kuid siiski tuleb valmis olla ka võimalikuks viivituseks. Kuid sellele on lahendus asenduslaeva näol olemas ning seega ei jää ükski graafikujärgne reis ära (vt sõidugraafikut siit: http://www.veeteed.com/index. php?moodul=100&idc= 1011003100010001000&l=1&al=1& periood=361)

Inimeste jaoks, kellel on plaanis reisida Vormsi ja mandri vahel 1. juuni hommikul, on AS Kihnu Veeteed kindluse mõttes avanud operatiivse infotelefoni numbriga 5343 0916, samuti saab infot AS-i Kihnu Veeteed kodulehelt www.veeteed.com ning Veeteede Ameti lehelt Facebookis https://www.facebook.com/veeteedeamet/.

Lääne Maavalitsus viis läbi hanke, mille tulemusel sõlmiti AS-iga Kihnu Veeteed Vormsi liini avaliku teenindamise leping, mille järgi alustab AS Kihnu Veeteed 1. juunist 2016 opereerimist Sviby-Rohuküla-Sviby liinil riigile kuuluva parvlaevaga Ormsö. Parvlaeva üleandmine uuele operaatorile toimub 31. mai õhtul Rohuküla sadamas pärast sõiduplaanijärgsete reiside lõpetamist.

Senise operaatori Väinamere Liinid OÜ leping lõpeb 31. mail. AS-iga Kihnu Veeteed on sõlmitud leping Vormsi ja mandri vahelise regulaarparvlaevaühenduse pidamiseks kuni 31. maini 2021 aastal.

Read More

Haabersti üldhariduskoolides hakatakse andma purjetamistreeninguid

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 29.05.2016

Pühapäeval Kakumäe Kodukohvikute Päeval allkirjastasid Haabersti linnaosavalitsus, Eesti Jahtklubide Liit ja Kakumäe jahisadama arendaja Haven Kakumäe OÜ Eesti spordis unikaalse kolmepoolse Heade kavatsuste protokolli, mille alusel hakatakse Haabersti linnaosa üldhariduskoolide õpilastele andma kehalise kasvatuse tundide raames purjetamistreeninguid.

vasakult Neeme Kaarma, Ott Kallas, Marek Jürgenson, Sander Kaus. Foto autor: Oleg Harchenko

Täna sõlmitud protokoll lubab laiendada eestimaalaste võimalusi purjespordi harrastamiseks. Selle kohaselt toetab Haven Kakumäe OÜ purjetamistundide andmist Haabersti üldhariduskoolide õpilastele kehalise kasvatuse tundide raames alates 2017. aasta sügisest, mil Kakumäe jahisadam avatakse.

Tegemist on teadaolevalt Eesti spordis esimese sellelaadse koostööprojektiga kohaliku omavalitsuse, spordialaliidu ning eraettevõtte vahel. Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul on tegemist suurepärase näitega, kuidas eraettevõtte aitab kaasa kohaliku elu edendamisele ja seda just käesoleval merekultuuri aastal. „Tänu sellele leppele tekib Haabersti piirkonna noortel hea võimalus teha tutvust purjespordiga. Näeme, et tulevikus võib sellest ettevõtmisest kasvada mitmeid tasemel Eesti purjesportlasi. Praeguseks on soovi avaldanud juba viis Haabersti üldhariduskooli,“ rääkis Jürgenson.

Eesti Jahtklubide Liidu peasekretäri Ott Kallase sõnul annab purjetamistreeningute koolidesse viimine võimaluse laiendada eestlaste üldteadmisi mereohutusest ja –kultuurist ning tõsta rahva huvi veespordialade vastu. „Purjetamistreeningute koolidesse toomine aitab tuua meid merele lähemale. Meie anname purjetamiskoolituste ülesehitamiseks vajaliku „tarkvara“ ehk oskusteabe. Kuid vaja on ka „raudvara“ – ehk et meie sadamate võrgustik areneks ning oleks lähemal ka Lääne-Tallinnas elavatele inimestele. Tänu Kakumäe Sadama tekkele see võimalus tekib,“ kommenteeris Kallas.

Kakumäe jahisadama arendaja Haven Kakumäe OÜ juhatuse liikme Neeme Kaarma sõnul on plaan hakata purjetamistreeninguid andma 2017. aasta sügisest, kui valmib vajalik jahisadama kompleks. „Meil on Eesti Jahtklubide Liidu ja Haabersti Linnaosa Valitsuse näol head koostööpartnerid, kes aitavad purjetamiskoolituse sisuliselt kokku panna ja käivitada ning sõlmida kokkulepped kohalike koolidega. Meil on hea meel, et Kakumäe Sadamas avatakse kool, mis viib ühe populaarseima spordiala meie noorteni,“ ütles Kaarma.

Protokolli allkirjastasid Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson, Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas ning Kakumäe jahisadama arendaja Haven Kakumäe juhatuse liikmed Neeme Kaarma ja Sander Kaus. Projekti järgi annab Eesti Jahtklubide Liit vajaliku oskusteabe purjetamiskoolituse ettevalmistamiseks ja ülesehitamiseks. Haabersti linnaosast hakkavad projektis osalema üldhariduslikud koolid.

Lisatud fotol: vasakult Neeme Kaarma, Ott Kallas, Marek Jürgenson, Sander Kaus.
Foto autor: Oleg Harchenko

Read More

Merekultuuriaasta haridusprogrammi osalejate arv ületas 10 500 õpilase piiri

TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade, 26.05.2016

logoTTÜ Eesti Mereakadeemia koordineeritav mereteemaline haridusprogramm rändas mööda Eesti kõiki maakondi märtsist – maini ning vabatahtlikud külalisõpetajad pidasid kokku 330 külalistundi 147s koolis ja 18s asutuses. Haridusprogrammiga jõudis Eesti koolidesse ulatuslik arv meesõpetajaid – 174st külalisõpetajast 115 olid mehed. Kokku osales loengutes ja töötubades üle 10 500 õpilase üle Eesti.

Mereakadeemia direktori Roomet Leiger sõnul oli algselt tagasihoidlik eesmärk läbi viia 100 külalistundi. „Haridusprogramm ületas tõesti kõik meie lootused! Ühelt poolt on tähelepanuväärne koolide ja asutuste huvi meid külla kutsuda, teisalt hindan kõrgelt ka külalisõpetajate endi aktiivsust,“ kommenteerib Leiger. „Kokku pani end külalisõpetajaks kirja 174 merendusega seotud inimest, kes on nii Mereakadeemia töötajad ja üliõpilased kui meie vilistlased ja head koostööpartnerid. Kõik nad andsid tunde ning viisid läbi töötubasid täiesti tasuta ning vabatahtlikult. Direktorina on mul ülimalt hea meel näha, kuidas merehariduse ja -ohutuse propageerimine suutis ühendada nii palju eri merendustaustaga inimesi. Ma väga loodan, et jätkame sarnase programmiga ka tulevikus.“

Haridusprogramm jõudis igasse Eesti maakonda vähemalt ühe korra, kaks külalistundi toimus ka Brüsselis. Eesti piires jõudis haridusprogramm Tallinnast 290ne km kaugusel asuvasse Meremäe kooli ning kõige rohkem tunde toimus Pärnu Vanalinna Põhikoolis (kokku 12 tundi). Kõikide külalistundide interaktiivne kaart on SIIN.

Täna, 26. mail toimub Lennusadamas haridusprogrammi lõpupidu, mille eesmärk on tänada kõiki külalisõpetajaid ning projekti õnnestumisse panustajaid ning ühtlasi ka kokku võtta merehariduse- ja ohutuse teemalaine. 1. juunist võtab järje üle merekultuuriaasta kolmas teemalaine, mis keskendub mere ääres puhkamisele ning elamuste saamisele.

Maakondlik statistika

Harjumaa – külastati 44 kooli ja 10 asutust, kokku 108 tundi
Pärnumaa – külastati 25 kooli ja 1 asutust, kokku 69 tundi
Saaremaa – külastati 10 kooli ja 1 asutust, kokku 22 tundi
Lääne-Virumaa – külastati 7 kooli ja 2 asutust, kokku 17 tundi
Tartumaa – külastati 8 kooli ja 2 asutust, kokku 17 tundi
Ida Virumaa – külastati 6 kooli, kokku 13 tundi
Läänemaa – külastati 7 kooli ja 1 asutust, kokku 10 tundi
Jõgevamaa – külastati 6 kooli, kokku 9 tundi
Põlvamaa – külastati 4 kooli, kokku 9 tundi
Hiiumaa – külastati 5 kooli, kokku 7,5 tundi
Võrumaa – külastati 6 kooli, kokku 6,5 tundi
Viljandimaa –külastati 4 kooli ja 1 asutust, kokku 6 tundi
Raplamaa – külastati 2 kooli ja 1 asutust, kokku 5 tundi
Järvamaa – külastati 3 kooli, kokku 3 tundi
Valgamaa – külastati 1 kooli, kokku 2 tundi
TTÜ Eesti Mereakadeemias toimus kokku 25 ekskursiooni.

Merekultuuriaasta haridusprogramm toimus koostöös Eesti Meremuuseumi ning algatusega „Tagasi kooli“.

Read More