Eestit külastab Rahvusvahelise Purjetamisliidu president Carlo Croce

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 14.04.2015

Beppe CroceNeljapäeval saabub Eestisse visiidile Rahvusvahelise Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, kes kohtub kultuuriministri, Tallinna linna ja Eesti Olümpiakomitee juhtidega ning esineb Eesti Purjetamise Kongressil.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elsteini sõnul on ISAF-i presidendi visiit suur kompliment Eesti purjetamisele. „Oleme Eesti purjetamise arendamise nimel palju tööd teinud ning täna saab tõdeda, et pingutused kannavad vilja. Eesti paistab silma aktiivsusega rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisel nii olümpia- ja noorteklassidele kui ka avamerepurjetamises. Meie sportlased on nii olümpiaklassides kui ka erinevatel avamere aladel, surfilohedel ja jääpurjekatel maailmas tippkonkurentsis. Kõike seda on märgatud ja see teeb heameelt. Ja kahtlemata on oluline ka ajalugu – Tallinn on ikkagi olümpialinn ning see on väga eriline,“ ütles Elstein.

ISAF-i president Carlo Croce saabub Tallinnasse neljapäeva õhtul. Reedel esineb ta purjetamise tulevikuperspektiividest kõneleva ettekandega Kumus toimuval Eesti Purjetamise Kongressil, millest võtab osa üle 200 inimese, sealhulgas purjetamiskogukonna esindajad, kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad ning Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid. Eraldi kohtub Croce kultuuriminister Indrek Saarega ning kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seiliga, kellega tuleb arutlusele Eesti purjespordi tulevik ning Eesti merehariduse teema-aasta 2016. Tallinna abilinnapea Taavi Aas tutvustab Crocele Tallinna Merepäevade tulevikuvisiooni. Croce kohtub ka Eesti Olümpiakomitee presidendi Neinar Seli ning spordidirektori Martti Rajuga.

Laupäeval külastab ISAF-i president Tallinna Olümpiapurjespordikeskust, mis on arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse all. 1980. aasta Tallinna olümpiaregatiks rajatud keskuses töötab täna kolm jahtklubi: ESS Kalev Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ning Rein Ottosoni Purjespordikool. Veelgi erilisemaks teeb TOP-i külastuse teadmine, et olümpiaregati ajal oli ISAF-i presidendiks Carlo Croce isa Beppe Croce, kes pani 1976. aasta mais TOP-ile ka nurgakivi. Beppe Croce oli ISAF-i president aastail 1969-1986 ning tema mälestuseks antakse välja prestiižset ISAF Beppe Croce Trophy nimelist elutööauhinda.

Kongressi programm ja ajakava: http://www.puri.ee/17- aprillil-toimub-eesti- purjetamise-kongress-2/

Intervjuu- ja fotosoovidega palume pöörduda: maris@corpore.ee või 5222 426 (Maris Lindmäe).

Lisatud fotol: Toonane ISAF-i president Beppe Croce panemas nurgakivi Tallinna Olümpiapurjespordikeskusele 1976. aastal. Foto autor Viktor Salmre, foto võetud raamatust „Парус“ (1978)

Keith Luur tuli Zoom8 Euroopa meistriks

Täna lõppesid Hispaanias Palamosel noorteklassi Zoom8 Euroopa meistrivõistlused, kus esikümnesse purjetasid Eesti purjetajad Keith Luur, Jakob Haud, Mari-Ann Raud, Joosep Laus ja Rasmus Maalinn.

1.-5. aprillini Palamosel peetud noorteklassi Zoom8 Euroopa meistrivõistlustel purjetati paljudes erinevates tuuleoludes, mis tõi välja purjetajate oskused nii vaiksetes kui tugevates tuultes.

Pärnu purjetaja Keith Luur (PJK) purjetas regatil poistest kõige paremini ja teenis meistritiitli: „Saime nädala jooksul purjetada erinevates tuuleoludes ja eriti karmid olid viimased sõidud kus saime pagisid kuni 15 m/s. Kõik sõidud olid väga pingelised ja lõpus edestasin teise koha taanlast vaid 3 punktiga. Olen väga õnnelik võidu üle, mille tagas mulle väga stabiilne sõitude seeria kus võitsin 2 sõitu ja halvim sõit oli mul 8. koht.” Vaid kaks kuud varem veebruaris võitis Keith Luur jääpurjetamise noorteklassis Ice Optimist maailmameistri tiitli.
Teise koha saavutas taanlane Rasmus Bergmann ja kolmanda koha sai soomlane Elias Odrischinsky. Neljandana lõpetas regati Tallinna poiss Jakob Haud (ROPK), kaheksas oli Saaremaa poiss Joosep Laus (SMS) ja üheksas oli pärnakas Rasmus Maalinn.

Zoom8 EM poisid autasustamine

 

 

Tüdrukute Zoom8 klassis saavutas tubli 6. koha Tallinna neiu Mari-Ann Raud (TJK). Euroopa meistriks tuli taanlanna Michala Hoeg Norsell, hõbeda sai rumeenlanna Ebru Bolat ja pronksi norralanna Emilie Homstvedt.

Teiste Eesti purjetajate lõpptulemused Zoom8 Euroopa meistrivõistlustel:
11. koht Sander Puppart (SMS)
12. koht Julius Hendrik Tarand (ROPK)
13. koht Madis Mik (TJK)
14. koht Eke Ao Nettan (SMS)
18. koht Daniel Rüütel (SMS)
19. koht Martin Õunap (SMS)
22. koht Martin Mik (TJK)
25. koht Markus Kruus (TJK)
26. Erik Iida (ROPK)
27. Henri Paomees (SMS)
29. Joosep Praks (SMS)
30. Melvin Aasav (TJK)
33. Silver Vahstein (SMS)
37. Henri August Silluta (KJK)
38. Johannes Hubert Pukk (ROPK)

Regati kodulehekülg ja tulemused:
http://www.cvpalamos.org/ca/ default/races/race/text/zoom8- european-championship-2015

Eesti Jahtklubide Liitu toetavad Vopak E.O.S., Liviko, Tallinna Sadam, NG Investeeringud, LTT ja Matek.

Uus äpp hoiab laevaehitajaid seadusemuudatustega kursis

Eesti Väikelaevaehituse Liidu pressiteade, 17.03.2015

ipad_appEesti laevatootjad on väikesed, kuid nutikad – Euroopa Liidu uue väikelaevade direktiiviga kohanemiseks kasutatakse nutitelefonidele ja tahvlitele mõeldud spetsiaalset rakendust.

Eesti ja Prantsusmaa on esimesed riigid, kes nutiseadmetele mõeldud väikelaevade direktiivi juhendi oma emakeelde on tõlkinud. Mugav lahendus võimaldab nii laevaehitajal kui laeva importijal lihtsalt kontrollida oma toote vastavust uutele nõuetele. Sama kasulikuks võib rakendus osutuda ka laeva ostjale, kes saab kiirelt huvipakkuva toote normidele vastavust kontrollida.

Rakenduse loomist ajendas 2016. aasta jaanuaris rakenduv Euroopa Liidu uus väikelaevade direktiiv, mis toob endaga kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Laevaehitajad peavad end vahepealse ajaga uute reeglitega kurssi viima ja suutma teha ka vajalikke muudatusi tootmises, et oma laevu ka edaspidi CE märgi all Euroopas müüa.

Kuna Eesti väikelaevatootjad on üsna pisikesed, peavad ettevõtete juhid suutma hallata ka muutuvaid direktiivi nõudeid, milleks suuremates ettevõtetes on eraldi osakonnad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul on väikelaevade tootjad niigi sunnitud rinda pistma suurte investeeringute, väga kalli prototüüpimise ja tootearendusega. Muutused seadusandluses ja euronõuetes suurendavad tootjate koormust.

„Eesti Väikelaevaehituse Liit otsustas Euroopa väikelaevatootjate katusorganisatsiooni ja ICOMIA poolt loodud juhend-äppi ära eestindada, et vähendada kohalike tootjate jaoks turule sisenemise barjääre, mis on ka ilma direktiivi nõueteta väikelaevaehituses väga kõrged,” ütles Hartikainen.

Juhendi väikelaevade direktiivile eestindasid Eesti Väikelaevaehituse Liit ja Väikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC). Rakendus annab põhjaliku ülevaate kõikidest nõuetest, mida peab täitma väikelaevade tootmisel, turustamisel, edasimüügil ja importimisel Euroopa majandusruumis ning toob selgelt välja muudatused, mis uue direktiivi rakendumisega kaasnevad.

Rakendusega saab tutvuda Eesti näituste messikeskuses toimuval Meremessil, 20. märtsil kell 15:00, seda esitlevad Eesti Väikelaevaehituse Liit, SCC ja Veeteede Amet. Äpp hakkab maksma veidi üle 3 euro, aga esitlusel jagatakse ka piiratud kogus vouchereid. Rakendus on saadaval Add Store`s ja varsti ka Google play poes. Eesti Väikelaevaehituse Liidu liikmetele on rakendus tasuta kättesaadav.

Juhendi eestindamist kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Laevade ehitamine Arktika jaoks

Aina tihedamini võib lugeda uudiseid, kuidas kaheksa Arktikat piiravat riiki valmistuvad järgmiseks ralliks. Kes valmistab sõjaväge ette selle piirkonna jaoks, kes teostab merepõhja uuringuid uute naftamaardlate leidmiseks, kes valmistub tuleviku päästetöödeks.

Fakt on see, et laevad, mis selles piirkonnas hakkavad seilama, peavad olema hoopis teisest puust (või pigem teisest terasest) kui tavapärased alused.

http://www.casr.ca/as-arctic-sar-ships.htm

S Navaneetha Krishnan ja Antony Prince võtavad kenasti oma kokkuvõtlikus artiklis kokku, millistele tingimustele peavad uued laevad vastama, et edukalt toime tulla Arktika jää ja ilmastikutingimustega. Mõned märksõnad on: külmale vastupidavam teras,  laevakere kuju, jäiga sammuga sõukruvi, polaarklass.

Loe artiklit portaalist Maritime Professional.

Tallinna Vabatahtlik Merepääste palub Sinu abi!

Tallinna Vabatahtlik Merepäästeühing

Tallinna Vabatahtlik Merepääste loodi eelmisel aastal Kalev Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ja Noblessneri Jahtklubi liikmete algatusel, et anda oma panus Tallinna ja selle ümbruse merepäästesse ja mereabisse. Ühing kuulub Eesti Vabatahtlikusse Mere- ja Järvepäästesse.

Praeguseks on koolitatud 16 inimest, järgmine grupp läheb koolitusele aprillis, millega Tallinna Vabatahtlik Merepääste tõuseb kõige enam koolitatud liikmeid omavaks vabatahtliku merepääste ühinguks Eestis. Liikmed on hingega tegevuse juures ja panustavad palju oma koolitamisesse, et aidata sõltumata ilmast ja kellaajast iga hädasolijat ja olla usaldusväärsed.

Merepäästeühing ei toimi ilma korraliku aluseta

Iga merepäästeühingu “süda” on peale inimeste ja nende professionaalsete oskuste loomulikult päästmiseks komplekteeritud päästekaater. Et olla navigatsioonihooajal 24/7 valves ning reageerida õnnetuse korral reageerida kiirelt ja tõhusalt ei piisa ühingu liikmete isiklikest alustest. Vajalik on soetada spetsiaalne päästekaater.

Ühing on välja valinud Inglismaa vabatahtliku merepääste (RNLI) poolt arendatud päästekaatri Atlantic 21, mis on hetkel Soomes müügil. Tegemist on kasutatud alusega, mis vajab mõningast parandustööd, kuid mootorid on üsna uued (sõitnud vaid 150 h).

Kaatri hind on 10.000 EUR, transport Eestisse maksab 1.000 EUR (alus asub Oulus), kere ja pontoonide korrastamine ja navigatsioonitehnika ca 4.000 EUR.

picture1

Merepäästeühing palub Sinu abi

Tallinna Vabatahtlik Merepäästeühing pöördub kõikide Mereblogi lugejate poole toetuse saamiseks. Aidake meil aidata ja päästa ning teha seda professionaalselt parima tehnikaga! Igasugune toetus on suureks abiks!

Annetused palutakse kanda:
EE141010220238340221 (SEB pank)
saaja: TALLINNA VABATAHTLIK MEREPÄÄSTE
selgitus: Päästekaater

Tallinna vabatahtlikud merepäästjad, teie usaldusmehed merel, on tänulikud iga annetuse eest! Kõik annetajad märgitakse ära varsti valmival Tallinna Vabatahtliku Merepääste kodulehel.

Ette tänades

Tallinna Vabatahtliku Merepääste juhatus

Tulevikuvisioon merepäästeoperatsioonist Arktikas – VIDEO

Inimtegevus arktilistes vetes muudkui intensiivistub – turism, kalapüük, laevandus ning loomulikult nafta-gaas on valdkonnad, mis tõmbavad riskialtjaid ettevõtjaid põhja poole. Loomulikult ei jää ka õnnetused tulemata. Varem või hiljem juhtub see, mida kardetakse. Kas katastroofiks ollakse ka valmis?

Norrakate eesmärk on saada parimaks merepäästeoperatsioonide läbiviijateks Arktikas (projekt SARINOR). Allolevalt pildilt on näha, kuidas on jagunenud merepääste alad Norra, Venemaa, USA, Kanada, Taani, Rootsi, Soome ja Islandi vahel.

Kuidas võiks siis välja näha üks merepäästeoperatsioon Arktikas?