Valitsus kuulutas mandri ja saarte vahelise parvlaeva liikluse elutähtsaks teenuseks

27. november 2014

Valitsus kiitis heaks hädaolukorra seaduse, ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse , millega sätestatakse, et Eesti mandri ja suursaarte (Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu) vaheline laevaliiklus on elutähtis teenus.

Eriolukorra väljakuulutamisega on riigil võimalik võtta üle elutähtsate teenuste korraldamine. Tänase muudatusega on selleks ka parvlaeva transpordi korraldamine.

Riigi kohustus ja vajadus on tagada nimetatud saarte ja mandri järjepidev stabiilne, ohutu, kvaliteetne ja majanduslikult efektiivselt toimiv ühendus.

Ühistranspordiseaduses täiendatakse veel ka veeliikluse (s.o. laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluse) korraldamise põhimõtteid ning lisatakse regulatsioon, millega võimaldatakse sõlmida veeliikluses sõitjateveoteenuse osutamiseks otselepinguid.

Lisainfo
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
press@riik.ee | www.valitsus.ee

Esimestel klubiliikmetel vabatahtliku merepääste baaskoolitus läbitud

ESS Kalev Jahtklubi pressiteade, 25.11.2014

DSC_5273_small

20.-23. novembril toimus klubiliikmetele vabatahtliku merepääste baaskoolitus. Eks osavõtjad saavad ise muljetada, aga tänu talvisele ilmale ja koolitajate nõudlikkusele oli nende päevade läbimine üsna raske nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Merepäästjad peavadki sageli tulema toime ekstreemsemates tingimustes, mis eelnevat koolitust, treenitust ja tunnetust nõuab. Kõik see kokku loob ka usalduse.

DSC_5449_small

Loodud on ka MTÜ Tallinna Vabatahtlik Merepääste, mille liikmed koolituse läbinud nüüd on ja mille alt hakkab uus vabatahtliku merepääste üksus tegutsema. Üksus hakkab koos Viimsi vabatahtlike merepäästjatega katma Tallinna ja selle ümbruse mereala.

sar_small

Kindlasti tasub nendel, kes tunnevad soovi panustada ja pääseda kevadisele baaskoolitusele, juba nüüd ühendust võtta, sest koolitusele pääseb kolmest jahtklubist (Kalev Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ja Noblessneri Jahtklubi) vaid 16 inimest. Ka talvisel hooajal toimuvad täiend- ja erikoolitused ning iga purjetaja saab panustada vastavalt oma võimalustele ja tulla ühingu liikmeks ka siis, kui ei ole võimalik kas ajaliselt või vanuse tõttu kuuluda otseselt otsingu- ja päästetöid teostavasse üksusesse.

Kontakt: +372 52 33308

Arvamusküsitlus “Veeldatud maagaasi (LNG) kasutamine laevakütusena”

Tere austatud vastaja!

TTÜ Eesti Mereakadeemia koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskusega pöördub teie poole seoses uuringu koostamisega, mis on peamiselt keskendunud veeldatud maagaasi (LNG) ja osaliselt kokkusurutud maagaasi (CNG) kasutamisele laevakütusena. Uuring viiakse läbi seoses EL-i merestrateegia raamdirektiiviga (2008/56/EU; MSFD) kaasnevate kohustustega liikmesriikidel välja töötada meetmekava hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks (artikkel 13).

Küsitlust viib läbi TTÜ Eesti Mereakadeemia, mis on ainus merendusalast rakenduskõrgharidus- ja magistriõpet võimaldav õppeasutus Eestis. Merendussektor on väga lai – meritsi veetakse 96% maailmas transporditavast kaubast ja sektori edukaks toimimiseks nii merel kui maal pakub TTÜ Eesti Mereakadeemia kvalifitseeritud kompetentsi.

Küsitlusele vastamisel oleksime tänulikud, kui avaldaksite erinevate teemade kohta pikemalt oma arvamust „Lisakommentaarides“, mis annab võimaluse põhjalikumalt analüüsida erinevate institutsioonide arvamust LNG kasutmisest laevakütusena. Juhul kui mõnele küsimusele vastamine ei kuulu teie institutsiooni kompetentsi, siis võite jätta sellele vastamata, kuid palume teil teha vastav märge küsimuse juurde valides „ei oska öelda“

Palume teil täidetud ankeedi tagastada hiljemalt 5. detsember 2014.

Täida arvamusküsitlus aadressil http://goo.gl/forms/QnM2fLOQqd
Küsimustikule vastamiseks kulub aega umbes 10-15 minutit.

Lisaküsimuste korral vastame meeleldi!
Lugupidamisega
Madli Kopti
LNG uuringu projektijuht
—————————— –
TTÜ Eesti Mereakadeemia
Tel: +372 55 66 21 33
E-post: madli.kopti@ttu.ee
www.ttu.ee/mereakadeemia
Facebook: https://www.facebook.com/ EestiMereakadeemia

I’ve invited you to fill out the form Arvamusküsitlus “Veeldatud maagaasi (LNG) kasutamine laevakütusena” . To fill it out, visit: http://goo.gl/forms/QnM2fLOQqd

BLRT Grupi ehitatud laeva ristiemaks sai Leedu president

BLRT Grupi pressiteade, 25.11.2014

Teisipäeval, 25. novembril ristiti Klaipeda Ülikooli uurimislaev, mille ehitas BLRT Grupi laevatehas.

Mintis-1

Tseremoonial Klaipedas andis laeva ristiema, Leedu president Dalia Grybauskaitė laevale nimeks „Mintis“ („Мõte“).

„Klaipeda Ülikooliga on meil edukas pikaaegne partnerlussuhe ja me oleme uhked meile antud võimaluse üle ehitada unikaalne uurimislaev „võtmed kätte“ -põhimõttel. Selle laeva ehitamisel on kasutatud efektiivseid tehnoloogiaid ning laev on varustatud nüüdisaegsete seadmetega. Meil on hea meel, et vastasime ülikooli ootustele. Paljud ülikooli vilistlased töötavad BLRT Grupi ettevõtetes Leedus ning võtsid osa selle laeva ehitamisest,“ ütles BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman.

Klaipeda Ülikool hakkab uurimislaeva kasutama nii teadustööks kui ka meretööstuse eri sektorite tellimuste täitmiseks – merekeskkonna ja kalaressursside uurimiseks, reostustaseme jälgimiseks jms. Laeva esimesed ekspeditsioonid on plaanitud 2015. aasta algusesse.

39 m pikk ja 12 m lai katamaraan projekteeriti sõiduks rannajoonest kuni 322 km kaugusele tuule kiirusel kuni 20 m/s ja lainekõrgusel kuni 3,5 m. Laevaperes on kuni 6 meremeest, lisaks neile saab „Mintise“ pardal korraga töötada 12 teadlast.

Mintis-3 Mintis-4  Mintis-2

Laeva ehitamist alustati 2013. aasta juulis.

Lisainfo:

Laevaehitustehas Western Baltija Shipbuilding kuulub Eesti tööstuskontserni BLRT Grupp ning annab tööd enam kui 400 spetsialistile. Alates 2010. aastast on tehase spetsialistid ehitanud „võtmed kätte“- põhimõttel 9 laeva, üks neist on tänavu valminud moodsaim kalatraaler. Lisaks töötab kontserni koosseisus kolm laevaremonditehast Eestis, Leedus ja Soomes, inseneribüroo ja vanametalli töötlemisega tegelev ettevõte. Koos pakuvad need kvaliteetseid teenuseid laevade teenindamise kõigil etappidel, alustades projekteerimisest ja ehitamisest ning lõpetades remondi ja utiliseerimisega.

Kalev Jahtklubi kuldas maailmameistreid, tunnustas parimaid ja tänas toetajaid

Kalevi Jahtklubi pressiteade, 16.11.2014

Reedel, 14. novembril lõpetas ESS Kalev Jahtklubi pidulikult väga edukaks kujunenud 2014. aasta purjetamishooaja meeleoluka peoga Lillepaviljonis. Tunnustati hooaja parimaid purjetajaid, treenereid ja kohtunikke, avamereregattide võitjaid ja väärikamaid tegusid ning tegijaid. Tänati 2014. aasta toetajaid, valiti Aasta Kapten, Aasta Soodimees, Aasta Tegu ja Aasta Üllataja. Esmakordselt anti välja äsja asutatud Kalev Jahtklubi Kuldmärgid.

Kalev Jahtklubi 2014 hooaja lõpetamine_lõpupeo uhke tort Reval Cafe-lt

Foto: Meisi Volt (Postimees)

Kalev Jahtklubi kommodoor Kalev Vapper alustas õhtut põhjaliku kokkuvõttega Kalev Jahtklubi toimekast ja edukast hooajast, mille jooksul säravaid ja eriti säravaid tulemusi koduklubisse tõid eelkõige avamerejahid, kuid ka noored purjetajad svertpaatidel.

Sel aastal Kalev Jahtklubi juhatuse poolt asutatud Kuldmärk, mis on kõrgeim aumärk klubile osutatud teenete eest ja kõrgete sportlike tulemuste eest purjetamises, anti 2014.a ORCi klassi maailmameistrivõistlustel Kielis B grupis saavutatud esikoha eest Kalev Jahtklubi jaht Forte EST-475 järgmistele meeskonnaliikmetele: Jaak Jõgi, Kalev Kaal, Martin Kaal, Marko Nüüd, Tammo Otsasoo, Indrek Rajangu, Ando Raud, Kalev Vapper.

Continue reading

Nõudmised keeleoskusele Norra naftasektoris

Magnus Platform. Oil Rig Photos

Minu käest on paljud tuttavad küsinud, et kuidas oleks võimalik saada tööle Norra naftasektorisse, platvormile või mõne firma kontorisse. Eelistatud on muidugi inimesed, kellel on olemas vastav erialane haridus, mida nõutakse ning vajalik keeleoskus. Kui mõned firmad on lasknud lati alla ning võtavad tööle ka ainult kehva või siis täitsa puuduliku norra keele oskusega töötajaid, siis enamus siiski eelistab norra keelt valdavaid spetsialiste.

Hiljutine artikkel portaalis www.offshore.no rõhutab samuti norra keele oskuse vajalikkust. Ühise keele valdamine ning teineteise mõistmine töises keskkonnas ja kriitilistes olukordades on väga oluline riskide ja õnnetuste vältimisel.

Muidugi kardetakse ka seda, et riiki sissevalguv odavam võõrtööjõud, kes ei valda norra keelt, võtab üle töökohad naftasektoris.

Loe artiklit siin: http://offshore.no/jobbsak/62452_krever_norsk_spraak_offshore.