Aita St. Iv-ile uus esipuri soetada

Palume Teie abi purjeõppejahile St. Iv uue esipurje soetamiseks.

st. iv
St. Iv vajab uut genoa 1, mis on kõige suurem esipuri ja mõeldud tuulevaiksema ilmaga purjetamiseks.
Hooandja purjeprojekti toetajad saavad tänutäheks vinged meened ja autasud. Teie toetus on olenemata selle suurusest väga oodatud.

Oleme otsustanud, et St. Ivi missiooni toetajate hea tahe väärib erilist tunnustust ja nii purjetavad St. Ivile hoogu andnud inimeste nimed uuele purjele trükituna juba sel suvel ümber Euroopa.

Palume jagada Hooandja purjeprojekti infot sõprade, tuttavate, koolikaaslaste ja kolleegidega, et jutt sellest, kuidas saab oma nime Euroopasse seilama saata, jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

Purjeõppeselts osaleb ka sellel aastal Meremessil, mis toimub 18 – 20. märtsini Eesti Näituste messikeskuses.
Olete väga oodatud meie boksi, kus tutvustame erinevaid purjeõppesõite, räägime sellest, kuidas Vesta taastamine edeneb ja kindlasti ka edaspidistest plaanidest.

Kapten Margus Zahharov räägib Meremessil 19. märtsil, kell 14.00 meeskonnatööst avamerejahi pardal ja oma pikaajalisest meresõidukogemusest.

Read More

Reyktal AS toetab merekultuuriaastal Eesti mereharidust 55 000€ ulatuses

TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade, 07.03.2016

_MG_9333s

 

Eesti suurim kaugpüügiettevõte Reyktal AS on merekultuuriaastal otsustanud investeerida 55 000€ TTÜ Eesti Mereakadeemia kalanduse- ja laevanduse erialade arengusse. 7. märtsil toimus ka Reyktal ASi ning Mereakadeemia vahelise toetuslepingu pidulik allkirjastamine.

Ettevõtte tegvjuhi Mati Sareveti sõnul soovitakse panustakse sellega nii õppekavade arendusse, traalpüügi ja meresõidualase simulaatorikeskuse uuendamisse ning kalandusalaste täiendusõppe kursuste väljatöötamisse.

„Meie laevade püügitegevus toimub aastaringselt ning töö intensiivsus tagab meremeestele pideva töökoormuse. Meie kaugpüügilaevad on tehaslaevad, mille pardal on ka toidukäitlemise tehased, mis toodavad valmistoodangut. Reyktali põhiturg on Skandinaavias, Islandil ja Hiinas ning Venemaa sanktsioonid meid niipalju pole mõjutanud. Ettevõttena peame aga arvestama sellega, et meie tubli personali keskmine vanus läheneb järgmise 10ne aasta jooksul pensionieale ning sellest tulenevalt on meil jätkuvalt vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ kommenteerib Sarevet otsuse tagamaid. „Laevandus ja eriti kalalaevandus on viimaste aastakümnete jooksul läbi teinud suured tehnoloogilised muudatused. Uue põlvkonna töötajaskond peab väga hästi tundma nii ITd ja elektroonikat kui oskama kasutada kõrgtehnoloogilisi tootmisseadmeid, lisaks muudele vajalikele mehaanika ja navigatsioonialastele teadmistele. Kalalaevadel töötavatel ohvitseridel peavad olema väga spetsiifilised teadmised ning oskused. Sellepärast on meil juba täna vaja panustada tulevase tööjõu koolitamisse ning sealhulgas ka kalandusvaldkonna populariseerimisse Eesti noorte seas. Olen ise ka merekultuuriaasta haridusprogrammi külalisõpetaja ning hea meelega räägin Eesti noortele kalamajandusest ning ookeanipüügist.“

Reyktali kaugpüügilaevad seilavad Eesti lipu all, mistõttu panustab ettevõte nii otseselt kui kaudselt Eesti kalamajanduse arengusse. „Meie tegevus annab tööd nii Eesti meremeestele kui erinevatele ametnikele ministeeriumitest. Samamoodi on meiega seotud Tartu Ülikooli Mereinstituut, Tehnilise Järelevalve Amet, Veeteede Amet. Osa meie toodangust jõuab ka Eesti toidukäitlemise ettevõttetesse. Oluline on lisada, et meie maksuraha laekub Eesti riigikassaase ning need summad ei ole mitte väiksed,“ kirjeldab Sarevet. „Panustades täna merehariduse arengusse, koolitame nii meie tulevast tööjõudu kui toetame Eesti merehariduse jätkusuutlikku arengut.“

Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on Mereakadeemia viimase kahe aasta jooksul koostöös Maaeluministeeriumiga teinud olulisi muudatusi ja pingutusi kalandusalases õppes, alates mahukatest õppekava muudatusest kuni laboribaasi loomiseni.

“Euroopa Kalandusfondist on toetatud kalandustehnoloogiaalase kompleksi loomist Eesti Mereakadeemiasse summas 434 600€. Kompleks koosneb kolmest uuest ja kaasaegselt varustatud laborist: kalakvaliteedi, ihtüoloogia ja ökoloogia labor; kalatehnoloogia labor; kalapüüniste labor ning kalatraali simulaatorist,“ kommenteerib Leiger. „Samas tööandjad nagu näiteks Reyktal ootavad meilt ka väga spetsiifiliste oskustega kalalaevaohvitseride (täiend) koolitamist. Sellise märkimisväärse toetuse abil on meil võimalik sellesse suunda üha rohkem panustada.“

Nii suure summa väärtuses pole eraettevõte Mereakadeemiat varem toetanud.

Read More

Uno Laur pälvis olulise tunnustuse!

Kapten Uno Laur on üks väheseid, kelle elutöö on kestnud rohkem kui pool tema elust. Mereblogi meeskond õnnitleb Uno Lauri tunnustuse eest!

Uudis Haridus- ja Teadusministeeriumi lehelt:

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna kapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

Loe lisa: HTM veebist

Read More

Merekultuuriaastat alustame merelise naljaraamatuga!

Hooandja portaalis trükiste kategooria alla ilmus täna uus projekt, mille eesmärgiks on välja anda kogumik, kuhu ajakirja Meremees kunagine pikaaegne kaastöötaja ja peatoimetaja Märt Kullo koos heade sõpradega mitmete aastate töö tulemusena on head merelised ja muidu vesised lood kokku kogunud.

See on trükis, millesse on kogutud mere- ja veeteemalised nalja- ja pilalood. Kokku on kogutud ligi tuhat naljalugu, anekdooti ja muud vestet, mida nii endale hea ajaviiteks kui ka teistele lugemiseks. Sobib nii täiskasvanutele kui lastele. Meremeestel hea kaasa võtta ja puhkehetkel lapata. Muiata ja naerda saab palju.

Märdi naljaraamat

 

Raamat tuleb pehmekaaneline, 248 lk paks. Sisu must-valge, kaaned värvilised. Sees ka Roman Matkiewiczi karikatuurid. Trükikojast tuleb veebruari teises pooles.

Loe lisa Hooandja.ee-st ja toetades saad samuti ühe või mitme eksemplari võrra rikkamaks, millega oma õhtuid lõbusamaks lugeda ja saad teistega koos naerda!

NB! Hooandjasse saab logida ka oma Facebook-paroolidega.

Kui projekt õnnestub ja ühisel jõul saame naljaraamatu esimese osa toetajatele jagatud ja ülejäänud poelettidele, võib ka sellele järg tulla.

Ilusat merekultuuriaasta jätku!

Read More

WISSA 2016 Day 4 Võrtsjärv, Estonia - 12022016 - PS

Eesti talisurfaritele Võrtsjärvel toimunud MMilt kuld, kolm hõbedat ja kaks pronksi

Eesti Purjelaualiidu pressiteade, 13.02.2016

Ilmataat lõpetas Võrtsjärvel tänaseni toimuma pidanud talisurfi maailmameistrivõistlused WISSA 2016 plaanitust päeva varem ja 2016.a maailmameistrid kuulutati välja reede õhtul Järveveere Puhkekeskuses. Eesti talisurfarid jätsid koju kuus MMi medalit, nende hulgas Tõnis Salong kuldse medali koos maailmameistritiitliga lumelauakelkude GPS kiirussõidus.

Reedel jätkusid Võrtsjärvel talisurfi maailmameistrivõistlused, millest võttis osa üheksakümmend võistlejat kolmeteistkümnest riigist, nende hulgas kaugemad tulijad Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Eestis enam kui nelikümmend aastat tagasi  konstrueeritud purisuusk on kasvanud, ala on arenenud ning täna osaleb talisurfi MMil sportlasi kolmes klassis – purjelauakelgud (kelgu külge on kardaaniga kinnitatud purjelaua puri), tiivad (uiskudel olevaid surfareid viib edasi käes hoitav puri) ning lohed, (suuskadel, uiskudel või lumelaudadel). Võimed ja oskused pannakse proovile kolmes distsipliinis – rajasõit (Course Race) kõikidele klassidele, lühiraja slaalom (Short Track Slalom) purjelauakelkudele ning GPS kiirussõit (GPS Speed Race) kõikidele klassidele.

WISSA 2016 Day 4 Võrtsjärv, Estonia - 12022016 - PS
WISSA 2016 Day 4 Võrtsjärv, Estonia – 12022016 – PS

Võrtsjärvel toimunud talisurfi MMil WISSA 2016 õnnestus vaatamata kevadistele ilmaoludele läbi viia maksimumilähedane võistlussõitude arv. Reedese neljanda võistluspäeva katkestas pärast paari tundi kestnud võistlussõite järvejääle tekkinud suur mitme meetri laiune jäälõhe purjelauakelkude võistlusalal. Ohutuse tagamiseks lõpetati  kogu võistlus, kuid peavõistlusjuht Madis Ausman ja lohede võistlusraja peavõistlusjuht Olga Shcherbakova Novosibirskist olid vaatamata sellele võistlusega väga rahul.

Purjelauakelkude klassi edukaim oli leedukas, 2013.a WISSA MMi slaalomisõidu hõbe Paulius Voverys (Surfhouse), kes tuli seekord slaalomi distsipliini maailmameistriks ja sai lühirajasõidus hõbeda. Slaalomi distsipliinis sai hõbeda 2014.a talisurfi Euroopa meister Janis Preiss Lätist (Ridzene) ja pronksi Giedrius Liutkus Leedust (Jaunas Sportas). Parima eestlasena lõpetas Tõnis Salong MMi 42 sportlase hulgas seitsmeteistkümnendana. Eestisse tõi MMi hõbeda naiste arvestuses Annika Valkna (Surfhouse) ja pronksi  slaalomisõidu distsipliinis veteranide arvestuses Valeri Filippov.

Lühirajasõidu kulla võttis ülekaalukalt lätlane Aleksandrs Leontjevs (Surfline) ja kolmanda koha sai leedukas Paulius Voveryse järel poolakas Janmarek Maszkiewicz (YKP Warssava). Parima eestlasena tuli 53 sportlase hulgas rajasõidu kuuendaks Artur Gross. Veteranide arvestuses sai rajasõidus MMi hõbeda Rein Raud (Puri).

GPS kiirussõidu distsipliinis tõi purjelauaklassi arvestuse maailmameistritiitli Eestisse Tõnis Salong, kelle maksimumkiiruseks mõõdeti 72,7 km/h ning hõbeda sai Annika Valkna (Surfhouse), kes jäi Tõnisest vaid napilt aeglasemaks – tema sai parima kiirusena kirja 72,13 km/h.

Tiibade klassis, kus osalejaid 12, tuli slaalomi distsipliinis ülekaalukalt maailmameistriks rootslane Carl James (ÖKF), hõbeda sai James’i kaasmaalane Johan Sjöstrand (Blackens Isseglare) ja pronksi tšehh Miroslav Pacold. Kursisõidus vahetasid kaks parimat kohad – maailmameistriks tuli Sjöstrand ja hõbeda sai James ning pronksile tuli Rainer Salo (RPS, TSW).

GPS kiirussõidu maailmameistriks tiibade klassis tuli tšehh Miroslav Pacold (70,9 km/h) ja hõbeda sai kaasmaalane Jan Vales (60,52 km/h).

Suuskadel/uiskudel lohede klassis saadi kokku pidada 14 võistlussõitu ja tulemustest läks kaks halvimat tulemust mahaarvamisele. Siin tuli 18 võistleja hulgas maailmameistriks ülekaalukalt Šveitsi talisurfar Ronny Bollhalder (KesslerSki /Ozone /STS/Activsports.ch), hõbeda sai Robin Larsson  Rootsist (Stockholm kiteboard) ja pronksi Jonas Lengwiler Šveitsist (Stöckli, Ozone, Kitetracker). Ainus eestlane selles klassis, Madis Kallas lõpetas MMi 13ndana.

GPS kiirussõidu maailmameistriks lohede klassis tuli kogu MMi jooksul suurimat kiirust näidanud sakslane Felix Kersten – 93,81 km/h, hõbeda sai soomlane Kai Schröder (PWR)  – 88,86 km/h ja pronksi sai eestlane Madis Kallas (Kite Team Estonia) – 84,74 km/h.
Kõik tulemused WISSA 2016 veebilehel http://wissa.purjelaualiit.ee/ ?page_id=15

Maailmameistritiitleid jagati klasside mitmetes divisjonides nii vanuse kui soo järgi.

Loetelu kõikide klasside ja divisjonide võitjate kohta leiab siit http://wissa.purjelaualiit.ee/ ?p=462
Kõige vanem osaleja talisurfi MMil oli 72-aastane Klaus Faisst Kanadast.

Võistluse korraldajad olid reedel 66ndat sünnipäeva tähistanud Kalev Allikveer koostöös Eesti Purjelaualiidu ja WISSA’ga (World Ice and Snow Sailing Association – Maailma Jää- ja Lumepurjetamise Assotsiatsioon). WISSA 2016 MM-i toetasid Eleon, Palmse Mehaanikakoda, Baltic Hotel Promenaadi, Haapsalu Linn ja Eesti Purjelaualiit, koostööpartnerid olid Eesti Kultuurkapital, Talvisurf.fi, Hiberna Iceboards, Spa Hotel Laine, Extreme Sport, Surf House, Pärnu Jahtklubi ja Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ning meediapartner on World of Windsurf.

Videokokkuvõte viimasest võistluspäevast

WISSA 2016 MMi koduleht: wissa2016.ee

WISSA 2016 MMi koduleht  Facebookis: https://www. facebook.com/events/ 822719857826662/

Read More

Ilmus Veeteede Ameti Teataja 2015. aastat kokkuvõttev number

Veeteede Ameti pressiteade, 09.02.2016

Graphic1Seekordses Veeteede Ameti Teatajas, järjekorranumbriga 102, kirjutab peadirektor Rene Arikas, et meresõit Eestis on märkimisväärselt ohutu. “Eelmisel aastal oli kaheksa registreeritud mereohutuse intsidendi puhul tegemist juhtumitega, milles ei saanud kannatada ükski inimene. Samas tehti Eesti lippu kandvatele laevadele mullu kokku 492 ettekirjutust. Enim puudusi esines navigatsiooni ja päästevarustuse valdkonnas. See näitab, et meil on teha veel oluline töö, et luua veeteel liiklejale selge arusaam, et õnnetuste kõige kindlamaks ärahoidmiseks on vaja neid ikkagi ennetada ja kõiki reegleid järgida,” ütleb Arikas juhtkirjas.

Seekordses numbris leiab usutluse Nele Saviga, kes on juba teine kõrgelt kvalifitseeritud kartograaf Veeteede Ametis. Sõna võtab ka merekultuuriaasta eestvedaja, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

Kuna ilmunud teataja näol on tegemist 2015. aasta viimase ja ühtlasi aastast ülevaadet andva numbriga, leiab lehest kokkuvõtte laevakontrolli, õnnestuste uurimise, sadamate järelevalve, meremeeste diplomeerimise, meremõõdistamise ja kartograafia töömailt. Teatajast ei puudu ka ülevaade muudatustest õigusaktides, kokkuvõtted viimase paari kuu olulisematest uudistest, viited saabunud IMO ringkirjadest ning Eesti laevaregistrite ülevaade.

Loe ja trüki teataja välja pdf formaadis siit: Veeteede Ameti Teataja nr 4/4 (102) 2015 http://www.vta.ee/public/ VATeataja2015-4.pdf

või loe digitaalselt lehitsemisplatvormilt ISSUU siit: Veeteede Ameti Teataja nr 4/4 (102) 2015 http://issuu.com/veeteedeamet/ docs/vateataja2015-4

Read More

Kolk&Kolk Euroopa meistrid2016

Ott ja Juhan Kolk tulid jääpurjetamises Euroopa meistriteks

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 11.02.2016

Rootsis Hudiksvallis peetud kahemehe jääpurjekaklassi Monotüüp-XV Euroopa meistrivõistlustel saavutas võidu Eesti meeskond Ott Kolk – Juhan Kolk.

Neljast võistlussõidust olid Ott ja Juhan Kolk (SMS) parimad kahes, üks sõit lõppes neile 2. ja üks 5. kohaga. Kokkuvõttes tõi tubli sooritus neile EM-i kuldmedalid.

Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi (SMS) lõpetasid tiitlivõistlused 5. ning Indrek Aavik ja Olev Oolup (HJK) 6. kohaga. Vello Jürjo ja Andrus Padu (JK Dago) olid sunnitud regati kokkupõrke tõttu katkestama juba esimeses sõidus.

Hõbemedalid said venelased Vadim Bikler ja Alex Vostronosov ning pronksile tulid nende kaasmaalased Oleg Vasilev ja Igor Kovalenko.

Tulemused: https://www.dropbox.com

Võistluse kodulehekülg: http://www.monotype-xv.org/ ec2016/index.htm

Eesti Jahtklubide Liitu toetavad Vopak E.O.S., Liviko, Tallinna Sadam, Marinepool, NG Investeeringud, LTT, Matek, Eesti Loots ja Planestar.

Lisatud fotol: Ott ja Juhan Kolk
Foto autor: Eesti Jääpurjetamise Monotüüp XV Liit

Read More