Hüdrograafia – palju rohkem kui lihtsalt merekaardid

Avaldatud Veeteede Ameti kodulehel, 19.06.2014

Laupäeval, 21. juunil tähistatakse üheksandat korda ülemaailmset hüdrograafiapäeva.
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) üleskutsel ja ÜRO poolt toetatavana väärtustatakse sel päeval valdkonda, mis loob võimalused kasutada ohutult veeteid: mõõdistades sügavusi ja kaardistades ning kirjeldades veealasid ning teavitades ohtudest.

Läänemere-äärsed riigid on hüdrograafia valdkonnas väga edukalt koostööd tegev regioon ja edu kinnituseks avaldatakse sel aastal esmakordselt IHR erinumber, mis pühendatud vaid Läänemerele (BSHC). Võrreldes muu maailmaga on väga hästi arenenud sügavusandmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine (vt HELCOM, BSBDB, HIS), hästi on koordineeritud navigatsiooniteabe levitamine (PRIMAR), sisuliselt on likvideeritud riikidevahelised elektronkaartide ülekatted, navigatsioonikaartide mastaabid ja andmete kujutamine on kõigi riikide konsensusliku kokkuleppena ühesugune, toimib hea koostöö uuele Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul, veatult töötab koostöö navigatsioonihoiatuste edastamisel. Eesti tutvustab läbi kahe artikli (autor Peeter Väling) edukalt tööle rakendatud hüdrograafialaeva Jakob Prei ja omamaise arendustööna valminud hüdrograafilist infosüsteemi (HIS).

Eestis tegutsevad hüdrograafia valdkonnas aktiivselt Veeteede Ameti töötajad (neist 13 hüdrograafi kolme laeva ja ühe kaatriga ning 21 kartograafi), OÜ Meremõõdukeskus, OÜ Lotrell, AS Tallinna Sadam ja AS Terramare ja hulk navigatsioonikaartide edasimüüjaid. Heas koostöös mõõdistatakse igal aastal ligi 1500 km2 ja hoitakse kaasaegsena navigatsiooniteabe kandjad (66 paberkaarti, 116 elektronkaarti, 4 kaardiatlast, 4 teatmikku). Taasiseseisvumisest alates on mõõdistatud 1/3 Eesti laevatatavatest vetest, müüdud umbes 20 000 paberkaarti ja 10 000 kaardiatlast. Maailmas kasutab 1 100 laeva iga päev 35 000 elektronkaarti.

Selle aasta hüüdlause „Hüdrograafia – palju rohkem kui lihtsalt merekaardid“ juhib tähelepanu arengule, kus sügavusandmete kasutamise põhirõhk kandub pelgalt navigatsiooniohutuse tagamiselt üha enam teistesse valdkondadesse, kus tänapäevased täpsed sügavusandmed võimaldavad arendada keskkonnahoidu, mere- ja kliimauuringuid, ettevõtlust ja paljusid muid valdkondi.

Head hüdrograafiapäeva!

IHO – http://www.iho.int/mtg_docs/WHD/2014/WHD2014_Background_brief.pdf
BSHC – http://www.iho.int/
IHR – http://www.iho.int/mtg_docs/IHReview/IHR_Intro.htm (Läänemere erinumber ilmub septembris 2014)
HELCOM – https://helcomresurvey.sjofartsverket.se/HELCOMRESURVEYSITE/
BSBDB – http://dev.bshc.pro/#2/58.6/16.2
HIS – http://adam.vta.ee/teenused/hnt/yldinfo/his.html
PRIMAR – https://www.primar.org/primar-chart-catalogue

BLRT Grupi laevatehase poolt ehitatud laev püstitas kalapüügirekordi

BLRT Grupi pressiteade, 10.06.2014

BLRT Grupi koosseisu kuuluva laevaehitustehase Western Baltija Shipbuilding poolt ehitatud kalatraaler Gitte Henning S349 püüdis ühe merelemineku jooksul Taani mõistes rekordilise koguse kala.

Gitte Henning
Kalapüügitraaler oli merel kolm päeva, püüdes selle ajaga 3281 tonni putassuud. Taani pressi teatel on see Taani kõigi aegade suurim kalasaak. Rekord püstitati juba oma esimesel merelkäigul Püha Kilda saare juurde Välis-Hebriidide saarestikus.

Nagu märkis laeva kipper ja omanik Henning Kjeldsen, veetis traaler sadamas kaks päeva hüdraulika ja muude süsteemide seadistamiseks, mis on uute seadmete puhul üsna tavaline. Tasub märkida, et laeval on innovaatiline ja kõrgtehnoloogiline käitursüsteem, mille tarnijaks on Wärtsilä. Mõneti sarnaneb see hübriidauto mootorile ning aitab kas säästa kütust või siis saavutada suuremat võimsust ning ühes režiimidest võib toimetada laeva kodusadamasse. Laeval on 13 reservuaari jahutatud mereveega (RSW), mis kokku mahutavad kuni 3200 m3 kala. Kala sisse- ja väljalaadimiseks reservuaaridest kasutatakse vaakumsüsteemi. Koostoimes võimaldavadki nimetatud tehnoloogiad niivõrd suuri kalasaake püüda ja transportida.

Laeva kogupikkus on 86,3 m, laius – 17,6 m, kere kaal – 2200 tonni. Laev võib saavutada kiirust kuni 17 sõlme. Maksimaalne meeskonna liikmete arv pardal on 14 inimest.

Lisainformatsioon:
Kogu oma tegevusajaloo jooksul on laevatehas Western Baltija Shipbuilding ehitanud üle 300 kalalaeva, milledest 2010. aastal ehitatud Gitte Henning oli esimene „võtmed kätte“ põhimõttel ehitatud alus. Kokku on tehas viimase nelja aasta jooksul ehitanud 8 laeva ja 10 laevakeret.

Laevatehase Western Baltija Shipbuilding emaettevõte on Western Shipyard, mis kindlustab tööga 1700 spetsialisti ning kuulub Eesti tööstuskontserni BLRT Grupp koosseisu. Praegu töötab kontserni koosseisus üks laevaehitus– ja kolm laevaremonditehast Eestis, Leedus ja Soomes. Kõik kokku osutavad nad kvaliteetseid teenuseid laevade teenindamise kõikidel etappidel, alustades projekteerimisest ja ehitamisest ning lõpetades remondi ja utiliseerimisega.

Norra politsei plaanib taasavada MS Scandinavian Star põlengu juurdluse

Foto: Joakim Roos / AFP / NTB Scanpix

Norra politsei plaanib taasavada juurdluse, et välja selgitada MS Scandinavian Star pardal tekkinud tulekahju tegelikud süütajad. Surve juurdluse avamiseks on olnud suur ka laeval olnud reisijate ning hukkunute sugulaste poolt. 7. aprillil 1990. aastal toimunud õnnetuses hukkus 159 inimest.

Norway Police Want to Reopen 1990 Ship Fire Case

Wikipedia, MS Scandinavian Star

Eesti sai esimesed ametlikult tunnustatud purjelauainstruktorid

Eesti Purjelaualiidu (EPL) eestvedamisel toimusid sel kevadel esmakordselt Eestis purjelauainstruktori kursused, mille läbinud said pärast vastava testi sooritamist ka ametliku purjelauainstruktori tunnistuse.

IMGP1560V

Kuigi purjelauasõidu ja purjelauakoolitusega on Eestis tegeldud juba üle 40 aasta, jõuti esimeste spordialaliidu poolt ametlikult tunnustatud instruktorikursusteni alles tänavu kevadel.

Continue reading

Noored alustavad Saaremaal EJL Olümpiapurjetamise Eesti karikasarja

Homme algab Saaremaal Roomassaares noorte paadiklassidele EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karikas 2014 avavõistluseks olev Saaremaa Merispordi Seltsi regatt.

Reedest pühapäevani vältaval võistlusel purjetatakse Optimist, Zoom8 ja Laser 4.7 klassides, lisaks osaleb karikasarja arvestuse väliselt regatil ka Laser Radial klass. Kõigis klassides kokku seilab regatil tublisti üle 100 sportlase. Arvukaim on osavõtt noorimate klassis Optimist, kus võistlejaid enam kui 50. Lisaks eestlastele on Roomassaarde oodata noori Lätist.

Saaremaa Merispordi Seltsi regati korraldab Saaremaa Merispordi Selts koostöös Kuressaare linna, AS-i Saarte Liinid ja Eesti Jahtklubide Liiduga. Võistlused avavad reedel kell 14:00 Roomassaare sadamas Saare maavanem Kaido Kaasik, Saaremaa Merispordi Seltsi kommodoor Margus Hiet ning Eesti Jahtklubide Liidu juhatuse liige Triin Sepp. Esimese võistlussõidu hoiatussignaal antakse reedel kell 16, laupäeval on sõidud planeeritud algusega kell 12 ning pühapäeval kell 11. Võistlusseeria jooksul plaanitakse kõigis klassides pidada 8 võistlussõitu.

Regati kodulehekülg: http://www.saaremaamerispordiselts.ee/?page_id=55

EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karikas koosneb kokku kaheksast regatist noorte- ja olümpiaklassidele. Eesti Karikas algab 30. maist 1. juunini Roomassaares toimuva Saaremaa Merispordi Seltsi regatiga. Teine regatt purjetatakse 13.-15. juunil Pärnu Purjetamisnädala raames, ning kolmas samadel kuupäevadel Tallinnas Eesti Balti Karikal. Neljandaks regatiks on samuti Tallinnas toimuvad Kalevi Jahtklubi meistrivõistlused 8.-10. augustil. Viies etapp, Saaremaa karikavõistlused peetakse 15.-17. augustil Roomassaares ning kuues, Tallinna Jahtklubi karikavõistlused 29.-31. augustil Lohusalus. Eelviimaseks osavõistluseks on 12.-14. septembril peetav Pärnu Sügisregatt ning viimaseks 26.-28. septembril aset leidev Tallinna Nädala regatt.

Optimist klassi purjetajad | Riina Ramst

Optimist klassi purjetajad | Riina Ramst

EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karika kodulehekülg: http://www.puri.ee/ejl-olumpiapurjetamise-eesti-karikas-2/
EJL Olümpiapurjetamise Eesti Karikas Facebook’is: https://www.facebook.com/purjetamine

Eesti Jahtklubide Liitu toetavad Vopak E.O.S., Liviko, NG Investeeringud, LTT ja Matek.

VIDEO: tööstuslikud kalapüügiviisid

Kalanduse teabekeskuse tellimusel on valminud film, mis tutvustab tööstuslikke kalapüügiviise. Film valmis koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskusega ja AD Oculos Filmiga. Filmi valmimist rahastas Euroopa Kalandusfond.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Rohkem informatsiooni video ja selle tellimise kohta DVD’l leiad kalanduse teabekeskuse veebilehelt.

Transestonia kriisikoosoleku otseülekanne ERR-is

Kolmapäeval, 14.05.2014 kannab ERR ajavahemikus 09.30 – 17.45 uudisteportaali http://uudised.err.ee vahendusel otse üle 10. transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2014: Kriisikoosolek.

Venekeelne ülekanne toimub paralleelselt http://rus.err.ee.

Programmi, osalejate nimekirja ning ajakavaga on võimalik tutvuda kodulehel www.transestonia.ee.

Esinevad:
Eero Pärgmäe, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler
Hardo Pajula, majandusanalüütik
Ruta Arumäe, SEB makroanalüütik
Oleg Ossinovski, Spacecomi juhatuse esimees
Tiit Vähi, Sillamäe Sadama nõukogu esimees
Marek Helm, Maksu- ja tolliameti peadirektor
Elmar Vaher, Politsei- ja piirivalveameti peadirektor
Kalle Klandorf, Tallinna abilinnapea
Erik-Niiles Kross, julgeolekuekspert
Ants Laaneots, riigikaitse- ja julgeolekunõunik, erukindral
Deniss Boroditś, Riigikogu majanduskomisjoni liige
Olga Sõtnik, Riigikogu majanduskomisjoni liige
Tõnis Palts, Riigikogu majanduskomisjoni liige
Andres Arrak, majandusteadlane
Erik Ringmaa, Tallinna Sadama kommertsdirektor
Ahti Asmann, Eesti Raudtee juhatuse esimees
Aivar Riisalu, Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees
Igor Gräzin, Riigikogu liige, õigusteadlane
Eerik Heldna, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja
Tiit Kullerkupp, Eesti Gaasi juhatuse esimees
Riho Kruuv, Välisministeeriumi strateegilise kauba komisjoni liige esimehe ülesandeis

Lugupidamisega,
Raivo Vare, moderaator Illimar Paul, peakorraldaja
www.transestonia.ee