BLRT Grupp paigaldab laevadele heitgaaside puhastusseadmeid

BLRT Grupi pressiteade, 21.04.2015

Tööstuskontserni BLRT Grupp kuuluv Eesti ettevõte Tallinn Shipyard paigaldas neljale Soome laevakompanii Finnlines laevale heitgaaside puhastusseadmed. Nende seadmete abil saab laevad vastavusse viia Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO uute nõuetega.

scrubber1

Soome laevakompanii Finnlines tellis heitgaaside puhastusseadmete paigalduse neljale veeremilaevale – need on „Finnkraft“, „Finnhawk“, „Finnmill“ ja „Finnpulp“. Sellised seadmed – heitgaasipesurid – töötavad põhimõttel, et heitgaase puhastatakse vedelikuga ja selleks luuakse seadmes vedeliku maksimaalne kokkupuude gaasiosakestega. Heitgaasipesuri paigaldamine igale laevale vajab põhjalikku ettevalmistust, sest seadmestik on keeruline ja projekteeritakse iga laeva jaoks eraldi. Heitgaasipesuri paigaldamiseks ühele laevale kulus keskmiselt kuu.

scrubber2

Tallinn Shipyard tegi esimest korda läbi kõik tööetapid, alustades seadmestiku tööprojektist ning konstruktsioonielementide ja –sõlmede ettevalmistamisest ning lõpetades seadmestiku paigalduse ja kokkumonteerimisega. Kaks laeva said heitgaasipesurid BLRT Grupi Tallinna laevatehases ja kaks laeva kontserni Turu laevatehases.

Nõudlus heitgaasipesurite paigaldusteenuse järele on suurenenud, sest tänavu jaanuaris hakkasid kehtima IMO nõuded laevaheitmete väävlisisalduse kohta ka Läänemerel. Neid nõudeid saab täita heitgaase puhastades, üks võimalusi on paigaldada laevale heitgaasipesur.

«Mõnede spetsialistide hinnangul on laevadele heitgaaside puhastusseadmestiku paigaldamise turumaht mitu miljardit eurot. See on kahtlemata perspektiivikas suund, milles püüame saavutada kindlat asendit turul: meid ootab ees mitu sellist tellimust ja loodame, et iga tellimus lõpetatakse sama edukalt», kommenteeris BLRT Grupi laevaremonditehaste turundusdirektor Gabriel Avanessov.

scrubber3

Lisaks heitgaasipesurite paigaldamisele pööravad BLRT Grupi laevatehased suurt tähelepanu ka muudele eriettevalmistust ja kvalifitseeritud personali vajavatele moderniseerimistöödele. Näiteks Leedu laevatehases Western Shiprepair moderniseeriti Norra laevakompanii Sea Cargo kolm veeremilaeva –„Trans Carrier“, „Ahtela“ ja „Express“. Pärast küljerampide paigaldamist tekkis neil laevadel võimalus iseseisvaks lisakuludeta lastimiseks.

Lisateave:

Laevatehased Tallinn Shipyard, Turku Repair Yard ja Western Shiprepair kuuluvad BLRT Grupi koosseisu, BLRT Grupp on üks suurimaid tööstuskontserne Balti riikides. Kontserni kolmest tehasest koosnev laevaremondigrupp on üks laevaremondi- ja moderniseerimisvaldkonna liidreid Läänemere ääres. BLRT Grupi ettevõtted pakuvad kogu laeva elutsüklit hõlmavat laia teenuste spektrit projekteerimisest ja ehitamisest kuni järgnevate remontide ja lammutamiseni.

Eesti merelinnad ammutavad kogemusi 3 miljoni külastajaga Kieli Nädala korraldajatelt

Reedel leiab Eesti Purjetamise Kongressi raames aset Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare linnade ning Hiiu valla juhtide kohtumine Kieli Nädala korraldajaga. Kieler Woche on maailma suurim purjetamisüritus ja Põhja-Euroopa suurim spordi- ja kultuurifestival, mis toob 240 000 elanikuga linna üheksaks päevaks koguni 3 miljonit külastajat üle maailma.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein ütles, et Kiel on kogu maailma purjetamises, aga ka muidu suurürituste korraldamises fenomen omaette. „Kiel oma 240 tuhande elanikuga on nii maailma kui ka Saksamaa mõistes väike linn, kuid ometi suutnud end vägagi võimsalt kehtestada. Seal toimub maailma suurim purjetamissündmus ning spordi- ja kultuurifestival Kili Nädal, mis kogub nädalaks 3 miljonit külastajat – kümme korda enam kui linnas elanikke. Kahel korral on Kiel korraldanud olümpiaregatti ning kui Berliin või Hamburg peaks võitma 2024 või 2028 olümpiamängude korraldusõigused, toimub olümpiaregatt kõigi eelduste kohaselt taas just Kielis. Seal toimuvad MK-etapid, tiitlivõistlused ning käib läbi Volvo Ocean Race. See linnake on täieõiguslikult maailma mitteametlik purjespordipealinn. Eestile on see väga positiivne, sest näitab, millised võimalused ja perspektiiv on meie merelinnadel, kui võtta purjetamise ja merenduse arendamine prioriteediks ning asjaga sihikindlalt ja pühendunult tegeleda,“ lausus Elstein.

Reedel kell 13.30-14.30 Eesti Purjetamise Kongressi raames Tallinnas KUMUs toimuvast kohtumisest võtavad osa Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Haapsalu abilinnapea Liina Põld, Kuressaare linnapea Madis Kallas ning Hiiu vallavanem Georg Linkov, samuti Tallinna Merepäevade korraldusjuhid. Kieli Nädala korraldusmeeskonda esindab projektijuht Michael Walther. Kohtumisel avatakse Kieli Nädala strateegiat ja arenguvisiooni, räägitakse lahti niivõrd mastaapse ürituse praktilise korralduse võtmeelemendid, sealhulgas rahastamise ning turunduse korraldamine, samuti jagatakse omavahel kogemusi ja arutatakse olulisematel korraldusteemadel.

Juba 132-aastase ajalooga Kieler Woche on kasvanud maailma suurimaks purjetamisürituseks ning ühtlasi suurimaks suvefestivaliks kogu Põhja-Euroopas. Üheksa päeva jooksul toimub üle 2000 ürituse, millest võtavad osa kolm miljonit külastajat üle maailma. Programmi kuulub ligi 40 purjeregatti, kus võistlevad 5000 purjetajat 50 riigist. Ka Eesti purjetajatel on õnnestunud Kieli Nädala regatil, mis olümpiaklasside jaoks on Euroopa meistrite karikasarja etapp, silma paista. Näiteks eelmisel aastal võitis Kieli Nädala regati Finn klassis Deniss Karpak ning Laser Standard paadiklassis tuli Karl-Martin Rammo hõbemedalile. Purjetamise kõrval on leidnud programmis kindla koha enam kui 30 spordiala, sealhulgas rattasõit, golf, korvpall, kanuupolo, käsipall, hoki, male, rulluisutamine ja paljud muud. Lisaks on Kieli Nädala festivali programmis üle 300 kontserdi, üle 200 kunsti- ja kultuuriürituse, mõttetalgud ning rahvusvaheline foorum, millest võtavad osa Läänemereriikide poliitikud ja diplomaadid.

Kieler Woche on aidanud linnast kujundada populaarset turismisihtkohta. 80 protsenti Kieli Nädala külastajatest tuleb mitmeks päevaks – paljud ühendavad festivali külastuse puhkusega ning keskmiselt veedetakse Kielis 4-6 päeva. Turiste tuleb nii välismaalt, üle Saksamaa kui ka Schleswig-Holsteini liiduriigist. Kieler Woche võimendab oluliselt kohalikku majandust – festival loob 900 uut ajutist töökohta ning toob piirkonna ettevõtetele ligi 40 miljonit eurot otsest käivet. Tänavu toimub Kieli nädal 21.-29. juunil.

17. aprillil toimuva Eesti Purjetamise Kongressi fookuses on purjetamise ja merenduse mõju majandusele ning regionaalsele arengule. Samuti esitletakse nii maailma kui ka Eesti olümpia-, noorte- ja vabaajapurjetamise arenguplaane, sealhulgas ideed rajada Eestisse purjetamise ja merehariduse kompetentsikeskus. Kongressist võtavad osa üle 200 purjetamiskogukonna esindaja, Maailma Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid, kohalike omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Homme toimub Eesti Purjetamise Kongress

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 16.04.2015

Reedel, 17. aprillil toimub Tallinnas KUMUs Eesti Purjetamise Kongress, mille fookuses on purjetamise ja merenduse mõju majandusele ning regionaalsele arengule. Samuti esitletakse nii maailma kui ka Eesti olümpia-, noorte- ja vabaajapurjetamise arenguplaane, sealhulgas ideed rajada Eestisse purjetamise ja merehariduse kompetentsikeskus.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein märkis, et kui Eestis on purjetamisest seni räägitud eelkõige spordivõtmes, siis kongressil süvenetakse lähemalt ka purjetamise mõjudesse majandusele, tööhõivele, haridusele ja kultuurile. „Heaks näiteks on väikesadamad – mida enam korralikke sadamaid ja mida tihedam nende võrk, seda enam on siia asja merematkajatel. See on mootoriks mereturismi arengule ja seeläbi uute töökohtade loomisele. Üks töökoht sadamas loob üheksa töökohta maal ja iga sadamas kulutatud ühe euro kohta kulutab merematkaja maal 5 eurot. Teadaolevalt seilab Soome lahel hooaja jooksul umbes 50 000 väikelaeva, paraku aga peamiselt mööda Soome rannikut, sest meie põhjarannikul sobivad sadamad ja sadamateenused veel puuduvad. See on samm-sammult muutumas. Positiivseks näiteks on Kärdla, kus uus sadam on keeranud linna nö telje ümber – sadama juurde on algatatud uued detailplaneeringud ning sinna on tekkimas terve uus linnaosa. Oluline on ka rahvusvaheliste sündmuste korraldamine – prognooside kohaselt peaks näiteks augustikuus Pärnus toimuvad Volvo Estonia ORC Euroopa meistrivõistlused avamerepurjetamises tooma kohalikele ettevõtetele vähemasti miljon eurot käivet,“ rääkis Elstein.

Samuti annab purjetamine lisaväärtust noorte haridusele ja ametiõppele. „Suur hulk Optimistil purjetamise juurde tulnud lapsi on hiljem leidnud tee merehariduse juurde ja sealt edasi merelistele ametitele. Lastevanematelgi on hea teada, et purjespordikoolist ei leia laps ainult hobi ja sportlikku tegevust, vaid saab ühtlasi õpet võimalikuks tulevaseks elukutseks. Maailmas teenib purjetamisega leiba väga palju inimesi – kes elukutselise sportlasena, kes väikelaeva kaptenina, kes ettevõtjana oma jahiga kruiisiteenust osutades või muudes mere- ja sadamaametites. Töö- ja ettevõtlusvõimalusi on mereasjanduse juures väga palju,“ kirjeldas Elstein.

Esimest korda toimuv Eesti Purjetamise Kongress lahkabki lähemalt selliseid teemasid nagu purjetamise mõju majandusele ja regionaalsele arengule ning Eesti väikesadamate hetkeolukord ja arenguperspektiivid, aga ka noorte- ja olümpiapurjetamise arendamine ning alaliidu roll kogukonnas ja ala juhtimises. Kieli merepäevade „Kieler Woche“ korraldaja jagab kogemusi, kuidas 240 000 elanikuga linn korraldab üheksapäevast festivali, mis on kasvanud maailma suurimaks purjetamisürituseks ja Põhja-Euroopa suurimaks suvefestivaliks, mida külastab igal aastal koguni 3 miljonit inimest üle maailma. Ettevõtete vaatenurka sponsorlusele nii maailma kui ka Eesti perspektiivis avavad Volvo Trucks Corporation globaalse sponsorluse direktor Christina Magnusson ja Vopak E.O.S. juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer. Samuti esinevad EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas, Pärnu abilinnapea Romet Kosenkranius, Hiiu vallavanem Georg Linkov, Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse esindaja Jaano-Martin Ots, Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein, Soome alaliidu president Samuli Salanterä, purjetamistreener Rein Ottoson ja mitmed teised valdkonna asjatundjad.

Kongressi erikülaliseks on esmakordselt Eestit külastav Rahvusvahelise Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, kelle isa Beppe Croce vastutas toonase ISAF-i presidendina rahvusvahelise alaliidu poolt 1980 Tallinna olümpiaregati läbiviimise eest. Croce esineb kongressil ettekandega purjetamise tulevikusuundadest ning kohtub kultuuriministri, Tallinna linna ja Eesti Olümpiakomitee juhtidega. Eraldi toimub kogemuste vahetamiseks kohtumine ka Kieli Nädala korraldaja ning Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare linnajuhtide ja Hiiu vallavanema vahel.

Kongressist võtavad osa üle 200 purjetamiskogukonna esindaja, Maailma Purjetamisliidu (ISAF) president, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid, kohalike omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Eestit külastab Rahvusvahelise Purjetamisliidu president Carlo Croce

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 14.04.2015

Beppe CroceNeljapäeval saabub Eestisse visiidile Rahvusvahelise Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, kes kohtub kultuuriministri, Tallinna linna ja Eesti Olümpiakomitee juhtidega ning esineb Eesti Purjetamise Kongressil.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elsteini sõnul on ISAF-i presidendi visiit suur kompliment Eesti purjetamisele. „Oleme Eesti purjetamise arendamise nimel palju tööd teinud ning täna saab tõdeda, et pingutused kannavad vilja. Eesti paistab silma aktiivsusega rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisel nii olümpia- ja noorteklassidele kui ka avamerepurjetamises. Meie sportlased on nii olümpiaklassides kui ka erinevatel avamere aladel, surfilohedel ja jääpurjekatel maailmas tippkonkurentsis. Kõike seda on märgatud ja see teeb heameelt. Ja kahtlemata on oluline ka ajalugu – Tallinn on ikkagi olümpialinn ning see on väga eriline,“ ütles Elstein.

ISAF-i president Carlo Croce saabub Tallinnasse neljapäeva õhtul. Reedel esineb ta purjetamise tulevikuperspektiividest kõneleva ettekandega Kumus toimuval Eesti Purjetamise Kongressil, millest võtab osa üle 200 inimese, sealhulgas purjetamiskogukonna esindajad, kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad ning Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid. Eraldi kohtub Croce kultuuriminister Indrek Saarega ning kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seiliga, kellega tuleb arutlusele Eesti purjespordi tulevik ning Eesti merehariduse teema-aasta 2016. Tallinna abilinnapea Taavi Aas tutvustab Crocele Tallinna Merepäevade tulevikuvisiooni. Croce kohtub ka Eesti Olümpiakomitee presidendi Neinar Seli ning spordidirektori Martti Rajuga.

Laupäeval külastab ISAF-i president Tallinna Olümpiapurjespordikeskust, mis on arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse all. 1980. aasta Tallinna olümpiaregatiks rajatud keskuses töötab täna kolm jahtklubi: ESS Kalev Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ning Rein Ottosoni Purjespordikool. Veelgi erilisemaks teeb TOP-i külastuse teadmine, et olümpiaregati ajal oli ISAF-i presidendiks Carlo Croce isa Beppe Croce, kes pani 1976. aasta mais TOP-ile ka nurgakivi. Beppe Croce oli ISAF-i president aastail 1969-1986 ning tema mälestuseks antakse välja prestiižset ISAF Beppe Croce Trophy nimelist elutööauhinda.

Kongressi programm ja ajakava: http://www.puri.ee/17- aprillil-toimub-eesti- purjetamise-kongress-2/

Intervjuu- ja fotosoovidega palume pöörduda: maris@corpore.ee või 5222 426 (Maris Lindmäe).

Lisatud fotol: Toonane ISAF-i president Beppe Croce panemas nurgakivi Tallinna Olümpiapurjespordikeskusele 1976. aastal. Foto autor Viktor Salmre, foto võetud raamatust „Парус“ (1978)

Keith Luur tuli Zoom8 Euroopa meistriks

Täna lõppesid Hispaanias Palamosel noorteklassi Zoom8 Euroopa meistrivõistlused, kus esikümnesse purjetasid Eesti purjetajad Keith Luur, Jakob Haud, Mari-Ann Raud, Joosep Laus ja Rasmus Maalinn.

1.-5. aprillini Palamosel peetud noorteklassi Zoom8 Euroopa meistrivõistlustel purjetati paljudes erinevates tuuleoludes, mis tõi välja purjetajate oskused nii vaiksetes kui tugevates tuultes.

Pärnu purjetaja Keith Luur (PJK) purjetas regatil poistest kõige paremini ja teenis meistritiitli: „Saime nädala jooksul purjetada erinevates tuuleoludes ja eriti karmid olid viimased sõidud kus saime pagisid kuni 15 m/s. Kõik sõidud olid väga pingelised ja lõpus edestasin teise koha taanlast vaid 3 punktiga. Olen väga õnnelik võidu üle, mille tagas mulle väga stabiilne sõitude seeria kus võitsin 2 sõitu ja halvim sõit oli mul 8. koht.” Vaid kaks kuud varem veebruaris võitis Keith Luur jääpurjetamise noorteklassis Ice Optimist maailmameistri tiitli.
Teise koha saavutas taanlane Rasmus Bergmann ja kolmanda koha sai soomlane Elias Odrischinsky. Neljandana lõpetas regati Tallinna poiss Jakob Haud (ROPK), kaheksas oli Saaremaa poiss Joosep Laus (SMS) ja üheksas oli pärnakas Rasmus Maalinn.

Zoom8 EM poisid autasustamine

 

 

Tüdrukute Zoom8 klassis saavutas tubli 6. koha Tallinna neiu Mari-Ann Raud (TJK). Euroopa meistriks tuli taanlanna Michala Hoeg Norsell, hõbeda sai rumeenlanna Ebru Bolat ja pronksi norralanna Emilie Homstvedt.

Teiste Eesti purjetajate lõpptulemused Zoom8 Euroopa meistrivõistlustel:
11. koht Sander Puppart (SMS)
12. koht Julius Hendrik Tarand (ROPK)
13. koht Madis Mik (TJK)
14. koht Eke Ao Nettan (SMS)
18. koht Daniel Rüütel (SMS)
19. koht Martin Õunap (SMS)
22. koht Martin Mik (TJK)
25. koht Markus Kruus (TJK)
26. Erik Iida (ROPK)
27. Henri Paomees (SMS)
29. Joosep Praks (SMS)
30. Melvin Aasav (TJK)
33. Silver Vahstein (SMS)
37. Henri August Silluta (KJK)
38. Johannes Hubert Pukk (ROPK)

Regati kodulehekülg ja tulemused:
http://www.cvpalamos.org/ca/ default/races/race/text/zoom8- european-championship-2015

Eesti Jahtklubide Liitu toetavad Vopak E.O.S., Liviko, Tallinna Sadam, NG Investeeringud, LTT ja Matek.

Uus äpp hoiab laevaehitajaid seadusemuudatustega kursis

Eesti Väikelaevaehituse Liidu pressiteade, 17.03.2015

ipad_appEesti laevatootjad on väikesed, kuid nutikad – Euroopa Liidu uue väikelaevade direktiiviga kohanemiseks kasutatakse nutitelefonidele ja tahvlitele mõeldud spetsiaalset rakendust.

Eesti ja Prantsusmaa on esimesed riigid, kes nutiseadmetele mõeldud väikelaevade direktiivi juhendi oma emakeelde on tõlkinud. Mugav lahendus võimaldab nii laevaehitajal kui laeva importijal lihtsalt kontrollida oma toote vastavust uutele nõuetele. Sama kasulikuks võib rakendus osutuda ka laeva ostjale, kes saab kiirelt huvipakkuva toote normidele vastavust kontrollida.

Rakenduse loomist ajendas 2016. aasta jaanuaris rakenduv Euroopa Liidu uus väikelaevade direktiiv, mis toob endaga kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Laevaehitajad peavad end vahepealse ajaga uute reeglitega kurssi viima ja suutma teha ka vajalikke muudatusi tootmises, et oma laevu ka edaspidi CE märgi all Euroopas müüa.

Kuna Eesti väikelaevatootjad on üsna pisikesed, peavad ettevõtete juhid suutma hallata ka muutuvaid direktiivi nõudeid, milleks suuremates ettevõtetes on eraldi osakonnad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul on väikelaevade tootjad niigi sunnitud rinda pistma suurte investeeringute, väga kalli prototüüpimise ja tootearendusega. Muutused seadusandluses ja euronõuetes suurendavad tootjate koormust.

„Eesti Väikelaevaehituse Liit otsustas Euroopa väikelaevatootjate katusorganisatsiooni ja ICOMIA poolt loodud juhend-äppi ära eestindada, et vähendada kohalike tootjate jaoks turule sisenemise barjääre, mis on ka ilma direktiivi nõueteta väikelaevaehituses väga kõrged,” ütles Hartikainen.

Juhendi väikelaevade direktiivile eestindasid Eesti Väikelaevaehituse Liit ja Väikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC). Rakendus annab põhjaliku ülevaate kõikidest nõuetest, mida peab täitma väikelaevade tootmisel, turustamisel, edasimüügil ja importimisel Euroopa majandusruumis ning toob selgelt välja muudatused, mis uue direktiivi rakendumisega kaasnevad.

Rakendusega saab tutvuda Eesti näituste messikeskuses toimuval Meremessil, 20. märtsil kell 15:00, seda esitlevad Eesti Väikelaevaehituse Liit, SCC ja Veeteede Amet. Äpp hakkab maksma veidi üle 3 euro, aga esitlusel jagatakse ka piiratud kogus vouchereid. Rakendus on saadaval Add Store`s ja varsti ka Google play poes. Eesti Väikelaevaehituse Liidu liikmetele on rakendus tasuta kättesaadav.

Juhendi eestindamist kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.