Lennusadama meretalgulised tegutsevad vee all ja maa peal

Lennusadama pressiteade, 04.05.2013

4. mail toimuvad Lennusadamas „Teeme ära“ talgupäeva raames meretalgud, mille raames puhastatakse lisaks muuseumi välialale ka akvatoorium.

lennusadama meretalgudLennusadama meretalgutele on oodata ligi 70 inimest, kellest ühe osa moodustavad sukeldumisklubi Maremark sukeldujad, kes pakkusid muuseumile abi Lennusadama akvatooriumi puhastamisel. „Sukeldujad on Meremuuseumil varemgi abis käinud, kuid sel korral on põhjust akvatooriumi koristada lausa mitu – nädala pärast tähistame Lennusadama sünnipäeva ja suvistel Tallinna Merepäevadel on meie kai äärde oodata purjelaev Krusensterni, seega puhastamegi sel korral purjelaevale parkimiskohta,“ rääkis Meremuuseumi programmijuht ning üks meretalgute vedajatest Gerly Heinsoo.

Akvatooriumist alustatakse prahi väljatoomist pärast keskpäeva. Lisaks akvatooriumi puhastamisele toimuvad ka tavapärasemad talgutööd – puhastatakse Lennusadama laste mänguväljakut, väliala ning sellega piirnevaid alasid, et muuseum oma esimeseks sünnipäevaks valmis seada.

Lennusadama meretalgud lõpevad pärastlõunal ja seejärel saavad talgulised külastada muuseumi. Meretalguid aitavad Eesti Meremuuseumil läbi viia Maremark ja Baltronic. Lõunasöögilaua kokkupanekul aitab Kaupmees.

Lennusadama sünnipäev on 11. mail ning kõigil soovijatel on võimalik lunastada sünnipäevapeo kutse laadides Lennusadama koduleheküljele: http://www.lennusadam.eu/et/synnipaev pildi muuseumikülastusest ning osaleda Hooandja kaudu Eesti esimese allveelaeva koopia ehituses: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusadama-gerni-allveelaeva-ehitamine.

Saaremaal toimub Abruka laeva pidulik veeskamise ja nimeandmise tseremoonia

Neljapäeval, 2. mail 2013. a kell 12.00 toimub Baltic Workboats AS laevatehases Nasva sadamas Saaremaal uue Abruka liinil sõitma hakkava reisiparvlaeva Abro vettelaskmise ja nimeandmise tseremoonia.

parvlaev abro

Reisiparvlaeva Abro ehitamine kestis 2012. aasta 24. juulist kuni käesoleva aasta aprilli lõpuni. Saaremaa Roomassaare sadama ja Abruka väikesaarega ühenduse pidamiseks ehitatud alumiiniumist reisiparvlaev võib pardale võtta kuni 24 reisijat või 12 reisijat, kui veab tekilaadungina 3,5 tonni kaupa. Laeva pikkus on 15 meetrit ja laius 4,6 meetrit, maksimaalne süvis 1,5 meetrit ning kiirus max 13 sõlme, liinil opereerimiskiirus 10 sõlme. Laev peab olema võimeline läbima kuni 5 sentimeetri paksust silejääd. Reisiparvlaev Abro kuulub riigi omandisse ja antakse kasutuslepingu alusel Saaremaa Kaarma vallale. Laev mehitatakse Abruka saare kahe meremehega.

Reisiparvlaeva Abro maksumus koos käibemaksuga on 1 173 600 eurot. Laeva ehitust rahastati 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Reisiparvlaev Abro valmis tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi projektile „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine“. Sama projekti toel valmis möödunud aasta kevadel katamaraan-tüüpi parvlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks ning lähitulevikus on oodata uusi parvlaevu ka Prangli, Kihnu ja Vormsi liinile.

Telesaade teadustöö ja tulemuste rakendajate sümbioosist merendussektoris

ETV saatesari Püramiidi Tipus jõudis oma sarja viimase saate juures ka merenduse ja mereteaduse juurde. Selgub, et üks riigiamet koostöös nutikate ettevõtjate ja töökate haridusasutustega on oma töö kaasaegsemaks korraldamisel teiste riikide jaoks teedrajav. Teadustöös arendatu kasutatakse kiirelt meil Eestis, Veeteede Ametis, millega tõhustub muuhulgas ka meresõiduohutus.

Samal ajal saavad merest kaugelolevad inimesed vastuse küsimusele: Milleks on vaja mere- ja maamärke laevaliikluseks, kui GPS-süsteem on olemas? Ja saab teada, miks enam majakavahte vaja pole. Kõigi jaoks hea ülevaade laevade navigatsiooniga seotud teemast.

Täna, 25. aprillil näeb saadet ETV-s kell 2030

Rakendused navigatsioonis

Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud keeruka võrgupõhise süsteemi tuletornidest ja poituledest, mis tagab vajalikul tasemel olukorrateadlikkuse nii meresõitjale kui ka käidukorraldajale. Nii saab näiteks õigel ajal “koju” tagasi tuua jää survel ära triivinud poi või asendada tühjeneva patarei.

Valdav osa süsteemis kasutusel olevaist valgusdioodlaternatest ja telemaatikaseadmetest projekteeritakse ning toodetakse Tallinnas. Moodsas laboris testitakse muuhulgas navigatsioonitulede valgusparameetreid ja vastupidavust keskkonnamõjudele.

Eestist alguse saanud ideed on olnud aluseks Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooni (IALA) standardite loomisel. Eestis navigatsioonitulede arendamisel tehtud edusammud on leidnud tunnustust ka eksportturgudel.

Saate autor on Indrek Treufeld, kes järjekindlalt küll kasutab liitsihi terminit, mis ei ole päris õige. Õige on siht (sihituled, sihimärgid).

YouTube Preview Image

Pitkast loobumine: löök allapoole vööd

Muidugi on raske laeva taas saada teenistusse, kui on aastaid selle ülalpidamist alarahastatud.

Tundub, et mereväe lipulaevast Admiral Pitkast loobumine on üks lüli kogu merenduse väljasuretamiseks.

Loe ERR-i värsket uudist.

Mereväe lipulaev Admiral Pitka kantakse maha

Tekib küsimus, et milleks käputäiele laevadele enam üldse miinisadamat vaja on?

Samamoodi on ka mereharidus viidud kuristiku äärele, seda järjekindlalt alarahastades. Kas sellest laevast saab asja, selgub lähiajal. Tuletan siin taas meelde, et kui rannakalurite vana tarkust eirata, et paati hooldada järjepidevalt, siis selle kapitaalne remont võib lõpuks nii kalliks minna, et pole enam mõtet.

Eesti Meremuuseum ehitab üle saja aasta Eestis taas allveelaeva, võttes aluseks ajaloolise Gerni allveelaeva joonised

Eesti Meremuuseumi pressiteade, 17.04.2013

Gerni allveelaev | Roman MatkiewiczEesti Meremuuseum on alustanud Eestis teadaolevalt kõige esimesena ehitatud allveelaeva täismõõdus koopia ehitust. Allveelaev soovitakse valmis saada Lennusadama 1. sünnipäevaks 11. mail ning kõik soovijad saavad allveelaeva ehitust toetada Hooandja portaali vahendusel.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tekkis idee ehitada Gerni allveelaeva täismõõdus koopia juba aastaid tagasi.  „Meil olid tookord küll olemas allveelaeva kirjeldused, kuid selle taasloomiseks hädavajalikud joonised leiti Venemaalt alles paari aasta eest, kui Meremuuseumi teadurid valmistasid ette Lennusadama ekspositsiooni,“ selgitas Dresen.

Allveelaeva originaal valmis ja seda katsetati edukalt Tallinnas 1854. aastal, tollase Vene tsaariarmee sõjainseneri Ottomar Gerni juhatusel. Tänu allveelaeva algsete jooniste olemasolule on võimalik täieliku koopia loomine. Allveelaev oli ehitatud puust ning liikus edasi kahe mehe lihasjõul – veealustesse tingimustesse sobilikke mootoreid ei olnud siis veel leiutatud.

Gerni allveelaeva koopia lastakse vette 11. mai õhtul Lennusadamas, mil tähistatakse Lennusadama esimest sünnipäeva. Kõigil huvilistel on võimalik seda ka sadamakailt jälgida. Allveelaev jääb vette kuni suvehooaja lõpuni, pärast seda tõstetakse see taas kaldale ning temast saab Lennusadama esimene uus püsieksponaat.

Eestis ehitati allveelaevu viimati umbes sada aastat tagasi Noblessneri Laevatehases. Aastatel 1913 – 1918 valmis neid kokku kaheksa. Allveelaevad „Lembit“ ja 1941. aasta oktoobris hukkunud „Kalev“ valmisid Eesti Vabariigi tellimusel 1936. aastal juba Inglismaal, Vickers-Armstrong Ltd laevatehases.

Eesti Meremuuseumi Lennusadam avati 11. mail 2012. aastal ning alates avamisest on muuseumit külastanud üle 300 000 inimese nii Eestist kui välismaalt.

Allveelaeva valmimisele on kõigil võimalik ettevõtmisele ka Hooandja portaali kaudu õlg alla panna ning sellega panustada Lennusadama esimese uue püsieksponaadi valmimisse: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusadama-gerni-allveelaeva-ehitamine

Vanalaevad tükivad merele

Ajaloolised laevad juba valmistuvad kevadisteks merereisideks. Nii Kajsamoor kui ka Jenny Kruse juures on sebimist märgata.

Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi veebilehelt saab teada.

 

56. Muhu Väina regatini on jäänud napid 3 kuud – registreerimine on avatud

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 15.04.2013

13.-20. juulil leiab 56. korda aset Muhu Väina regatt – Eesti pikimate traditsioonidega avamerepurjetamise võistlus, mis on ühtlasi Eesti meistrivõistlusteks avamerepurjetamises klassidele ORC, ESTLYS ja Folkboot ning Eesti Jahtklubide Liidu Avamerepurjetamise Eesti Karika kolmas etapp. Regatt saab toimuma marsruudil Haapsalu-Heltermaa-Kuivastu-Pärnu-Roomassaare.

Baltimaade suurim purjetamissündmus algab Haapsalust, kuhu regatt möödunud aastal kümneaastase vaheaja järel taas jõudis. Haapsalu linn on lubanud ajaloolisel võistlusel osalevaid purjetajaid vääriliselt vastu võtta ja võõrustada. Jahte ootavad Haapsalus kolm sadamat – Westmeri, Grand Holm Marina ja Veskiviigi, suurema süvisega jahid saavad silduda Rohukülas. Heltermaa ja Kuivastu sadamad majutavad regatilisi ühel õhtul ning selle järel jäädakse kaheks päevaks Pärnu Jahtklubisse, kus purjetajatele on plaanis nii kontsert kui ka muud põnevat. Suvepealinnast alguse saav ööetapp viib purjetajad võistluse lõppsadamasse Roomassaares. Paar päeva Saaremaal võimaldavad saarlastel suursündmusele väärika punkti panna Kuressaare linna 450. sünnipäeva ja samas algava Saaremaa Merenädala raames.

Veebilehel www.muhuvain.ee on ajakohastatud info regati kohta ning registreerumine regatile avatud.
Võistlusteade ja muud dokumendid: http://muhuvain.ee/regatt2013/dokumendid
Registreerimisvorm: http://muhuvain.ee/regatt2013/registreerimisvorm
Registreerunud jahid: http://muhuvain.ee/regatt2013/osavotjad

Tunnustamaks esimest regatile registreerujat, saab möödunud aasta regati kõige väiksem jaht Marielle Lennusadmast, kapteniks Kalev Metsalu, preemiaks raamatu „Mere kutse“, mille autoriks on X-41 klassi 2010. aasta maailmameister Mati Sepp.

Tegelikult on raske päris lõpuni aru saada, kas Muhu Väina regatt on rohkem võistlus või merematk. Formaalselt on tõepoolest tegu võistlusega, aga kaldaelu etappide vahel on aidanud purjetajaid pikast päeva- või ka ööpurjetamisest taastuda, samal ajal „koormates“ ihu ja hinge teistsuguste tegevustega. See ei ole sündmus mitte ainult purjetajatele, vaid on suur rahvapidu ka kaasaelajatele. Kõik on oodatud erinevates sadamates purjetajaid ja laevastikku tervitama.

2012. aastal toimunud 55. Muhu Väina regatt oli läbi aegade suurima osavõtuga regatt Eestis, millel osales 115 jahti Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt enam kui 700 purjetajaga pardal. Möödunud aastal 70ndat sünnipäeva tähistanud Folkboot klass sai hoo sisse ja neid osales regatil rekordiline 11 jahist koosnev flotill. Videokokkuvõte möödunud aasta regatist: http://www.tv3play.ee/play/282305/.

Sel aastal toimuval regatil on kõik võimalused need rekordnumbrid taas ületada, et jääda meeldejäävaks suursündmuseks Eestimaa lühikeses suves.

Muhu Väina regatti korraldab ESS Kalev Jahtklubi koostöös Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Seltsi ja Eesti Jahtklubide Liiduga. Muhu Väina regati suurtoetajad on A. Le Coq, Helly Hansen/Sportland, Loodusinvest, Dermoshop ja AS Saaremaa Piimatööstus, koostööpartnerid ja toetajad on Saarte Liinid, Haapsalu linn, Veeteede Amet, Delfi.

EJL Avamerepurjetamise Eesti Karikas koosneb kokku viiest regatist. Sari algab 6.-7. juulil Haapsalu lähistel purjetatava Kessu regatiga, millele järgneb 11.-13. juulil toimuv, Pärnus algav ja lõppev kestuspurjetamise võistlus Watergate regatt. Järgmisena seilatakse 13.-20. juulil pikkade traditsioonidega Muhu Väina regatil, mis on ühtlasi Eesti meistrivõistlusteks avamerepurjetamises. 10. augustil purjetatakse Ruhnu regatil ning viimaseks sarja etapiks on 7.-8. septembril aset leidvad Tallinna meistrivõistlused. Osalevad jahid on võistlusväärtuse alusel jagatud nelja gruppi – ORC1, ORC2, ORC3, ORC4.

Avamere Eesti karikasarja koduleht (juhendid, fotod, tulemused): http://www.puri.ee/web/index.php?lang=et&page_id=1074