Uus äpp hoiab laevaehitajaid seadusemuudatustega kursis

Eesti Väikelaevaehituse Liidu pressiteade, 17.03.2015

ipad_appEesti laevatootjad on väikesed, kuid nutikad – Euroopa Liidu uue väikelaevade direktiiviga kohanemiseks kasutatakse nutitelefonidele ja tahvlitele mõeldud spetsiaalset rakendust.

Eesti ja Prantsusmaa on esimesed riigid, kes nutiseadmetele mõeldud väikelaevade direktiivi juhendi oma emakeelde on tõlkinud. Mugav lahendus võimaldab nii laevaehitajal kui laeva importijal lihtsalt kontrollida oma toote vastavust uutele nõuetele. Sama kasulikuks võib rakendus osutuda ka laeva ostjale, kes saab kiirelt huvipakkuva toote normidele vastavust kontrollida.

Rakenduse loomist ajendas 2016. aasta jaanuaris rakenduv Euroopa Liidu uus väikelaevade direktiiv, mis toob endaga kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Laevaehitajad peavad end vahepealse ajaga uute reeglitega kurssi viima ja suutma teha ka vajalikke muudatusi tootmises, et oma laevu ka edaspidi CE märgi all Euroopas müüa.

Kuna Eesti väikelaevatootjad on üsna pisikesed, peavad ettevõtete juhid suutma hallata ka muutuvaid direktiivi nõudeid, milleks suuremates ettevõtetes on eraldi osakonnad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul on väikelaevade tootjad niigi sunnitud rinda pistma suurte investeeringute, väga kalli prototüüpimise ja tootearendusega. Muutused seadusandluses ja euronõuetes suurendavad tootjate koormust.

„Eesti Väikelaevaehituse Liit otsustas Euroopa väikelaevatootjate katusorganisatsiooni ja ICOMIA poolt loodud juhend-äppi ära eestindada, et vähendada kohalike tootjate jaoks turule sisenemise barjääre, mis on ka ilma direktiivi nõueteta väikelaevaehituses väga kõrged,” ütles Hartikainen.

Juhendi väikelaevade direktiivile eestindasid Eesti Väikelaevaehituse Liit ja Väikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC). Rakendus annab põhjaliku ülevaate kõikidest nõuetest, mida peab täitma väikelaevade tootmisel, turustamisel, edasimüügil ja importimisel Euroopa majandusruumis ning toob selgelt välja muudatused, mis uue direktiivi rakendumisega kaasnevad.

Rakendusega saab tutvuda Eesti näituste messikeskuses toimuval Meremessil, 20. märtsil kell 15:00, seda esitlevad Eesti Väikelaevaehituse Liit, SCC ja Veeteede Amet. Äpp hakkab maksma veidi üle 3 euro, aga esitlusel jagatakse ka piiratud kogus vouchereid. Rakendus on saadaval Add Store`s ja varsti ka Google play poes. Eesti Väikelaevaehituse Liidu liikmetele on rakendus tasuta kättesaadav.

Juhendi eestindamist kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Laevade ehitamine Arktika jaoks

Aina tihedamini võib lugeda uudiseid, kuidas kaheksa Arktikat piiravat riiki valmistuvad järgmiseks ralliks. Kes valmistab sõjaväge ette selle piirkonna jaoks, kes teostab merepõhja uuringuid uute naftamaardlate leidmiseks, kes valmistub tuleviku päästetöödeks.

Fakt on see, et laevad, mis selles piirkonnas hakkavad seilama, peavad olema hoopis teisest puust (või pigem teisest terasest) kui tavapärased alused.

http://www.casr.ca/as-arctic-sar-ships.htm

S Navaneetha Krishnan ja Antony Prince võtavad kenasti oma kokkuvõtlikus artiklis kokku, millistele tingimustele peavad uued laevad vastama, et edukalt toime tulla Arktika jää ja ilmastikutingimustega. Mõned märksõnad on: külmale vastupidavam teras,  laevakere kuju, jäiga sammuga sõukruvi, polaarklass.

Loe artiklit portaalist Maritime Professional.

Tallinna Vabatahtlik Merepääste palub Sinu abi!

Tallinna Vabatahtlik Merepäästeühing

Tallinna Vabatahtlik Merepääste loodi eelmisel aastal Kalev Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi ja Noblessneri Jahtklubi liikmete algatusel, et anda oma panus Tallinna ja selle ümbruse merepäästesse ja mereabisse. Ühing kuulub Eesti Vabatahtlikusse Mere- ja Järvepäästesse.

Praeguseks on koolitatud 16 inimest, järgmine grupp läheb koolitusele aprillis, millega Tallinna Vabatahtlik Merepääste tõuseb kõige enam koolitatud liikmeid omavaks vabatahtliku merepääste ühinguks Eestis. Liikmed on hingega tegevuse juures ja panustavad palju oma koolitamisesse, et aidata sõltumata ilmast ja kellaajast iga hädasolijat ja olla usaldusväärsed.

Merepäästeühing ei toimi ilma korraliku aluseta

Iga merepäästeühingu “süda” on peale inimeste ja nende professionaalsete oskuste loomulikult päästmiseks komplekteeritud päästekaater. Et olla navigatsioonihooajal 24/7 valves ning reageerida õnnetuse korral reageerida kiirelt ja tõhusalt ei piisa ühingu liikmete isiklikest alustest. Vajalik on soetada spetsiaalne päästekaater.

Ühing on välja valinud Inglismaa vabatahtliku merepääste (RNLI) poolt arendatud päästekaatri Atlantic 21, mis on hetkel Soomes müügil. Tegemist on kasutatud alusega, mis vajab mõningast parandustööd, kuid mootorid on üsna uued (sõitnud vaid 150 h).

Kaatri hind on 10.000 EUR, transport Eestisse maksab 1.000 EUR (alus asub Oulus), kere ja pontoonide korrastamine ja navigatsioonitehnika ca 4.000 EUR.

picture1

Merepäästeühing palub Sinu abi

Tallinna Vabatahtlik Merepäästeühing pöördub kõikide Mereblogi lugejate poole toetuse saamiseks. Aidake meil aidata ja päästa ning teha seda professionaalselt parima tehnikaga! Igasugune toetus on suureks abiks!

Annetused palutakse kanda:
EE141010220238340221 (SEB pank)
saaja: TALLINNA VABATAHTLIK MEREPÄÄSTE
selgitus: Päästekaater

Tallinna vabatahtlikud merepäästjad, teie usaldusmehed merel, on tänulikud iga annetuse eest! Kõik annetajad märgitakse ära varsti valmival Tallinna Vabatahtliku Merepääste kodulehel.

Ette tänades

Tallinna Vabatahtliku Merepääste juhatus

Tulevikuvisioon merepäästeoperatsioonist Arktikas – VIDEO

Inimtegevus arktilistes vetes muudkui intensiivistub – turism, kalapüük, laevandus ning loomulikult nafta-gaas on valdkonnad, mis tõmbavad riskialtjaid ettevõtjaid põhja poole. Loomulikult ei jää ka õnnetused tulemata. Varem või hiljem juhtub see, mida kardetakse. Kas katastroofiks ollakse ka valmis?

Norrakate eesmärk on saada parimaks merepäästeoperatsioonide läbiviijateks Arktikas (projekt SARINOR). Allolevalt pildilt on näha, kuidas on jagunenud merepääste alad Norra, Venemaa, USA, Kanada, Taani, Rootsi, Soome ja Islandi vahel.

Kuidas võiks siis välja näha üks merepäästeoperatsioon Arktikas?

Maersk Supply tellib neli uut allveeoperatsioone toetavat laeva

Maersk Supply plaanib 2017. aastal tuua maailmameredele neli uut subsea supply laeva, mille andmed on muljetavaldavad: teki pindala 1925 ruutmeetrit, pikkus 137 meetrit, kajutiruumi on 120 inimesele (üheinimese kajutid), laius 27 meetrit.

YouTube Preview Image

Loe rohkem laevade andmeid siit: FOUR SUBSEA SUPPORT VESSELS (PDF).

 

Deniss Karpak võitis Cannes’is rahvusvahelise Finni regati

Prantsusmaal Cannes’is toimunud Semaine Internationale de Cannes de Finn regatil saavutas Deniss Karpak esikoha.

Fotol: Deniss Karpak Foto autor: Riina Ramst

Fotol: Deniss Karpak | Foto autor: Riina Ramst

Neljast võistluspäevast toimusid sõidud kolmel, kuna teisipäeval ei jagunud Cannes’is purjetamiseks piisavalt tuult. Ülejäänud päevadel puhus valdavalt nõrgapoolne idatuul.

Deniss Karpak (KST) finišeeris sõitudes korduvalt esimese-teisena ning tugev esitus tõi talle lõppkokkuvõttes ka võidu.

Võistluse kodulehekülg: http://www.yachtclubdecannes. org/produit/9-au-13-fev-2015- semaine-internationale-de- cannes-de-finn/

Eesti Purjetamiskoondist toetavad Vopak E.O.S., Liviko, Matek, LTT ja NG Investeeringud.

Jääpurjetamise Eesti meistrid selgusid Orissaares

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 01.02.2015

Nädalavahetusel peeti Saaremaal Orissaares jääpurjetamise Eesti meistrivõistlused klassidele DN, Ice-Optimist ja Monotüüp-XV. DN täiskasvanute klassis võidutses Vaiko Vooremaa ning juunioride seas Johannes Puusepp. Noorte jääpurjekal Ice-Optimist sõitis end kullale Keith Luur. Monotüüp XV klassis sõitsid end kullale Indrek Aavik ja Tanel Viljaste.

Võistlusel osales 40 jääpurjetajat Eestist, 6 Lätist, 1 Ungarist, 2 Rootsist, 14 Poolast, 1 Soomest. Kolme päeva jooksul peeti sobivas purjetuules ära 12 võistlussõitu klassile Monotüüp XV, 10 võistlussõitu klassile DN ja Ice-Optimist peeti ära 8 võistlussõitu. Reedel ja laupäeval puhus tuul 8-12m/s ja pühapäeval oli tuul nõrgem 4-6 m/s.

DN klassis võidutses Haapsalu jääpurjetaja Vaiko Vooremaa. Teise koha sai Läti jääpurjetaja Madars Alvikis ja kolmanda koha sai Poola jääpurjetaja Lukasz Zakrzewski.

Vaiko Vooremaa | Foto: Raul Vinni

DN juunioride klassis läks esikoht Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Johannes Puuseppale. Teise koha sai Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetaja Kevin Grass ja kolmanda koha sai samuti Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetaja Rene Riim.

Klassis Ice-Optimist tuli Eesti meistriks Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Keith Luur. Teise koha sai Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetaja Joosep Laus ja kolmanda koha sai Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Markus Kostabi.

Klassis Monotüüp XV läks meistritiitel Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetajatele Indrek Aavikule ja Tanel Viljastele. Teise koha sai Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetajad Ott Kolk ja Steven Šubin. Kolmas koht läks samuti Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetajatele Vello Jürjole ja Andrus Padule.

Tulemused:
Tulemused Ice-Optimist
Tulemused DN
Tulemused Monotüüp XV