Arvamusi merenduse teemal

Alates maikuu Euroopa merepäevast on aktiivsemalt asutud merenduse teemal sõna võtma ja sellega ka survestama valitsust merenduse hääbumise küsimuses midagi ette võtma. Siinkohal viited mõnedele kirjutistele. Enamik merendusega seotuid inimesi arvab, et merendus on võtmeks Eesti majanduskriisist väljatoomisel.

 

Mart Saarso: Roheliseks mereriigiks

Teeme juba praegu kõik selleks, et meie randades ikka paate ja laevu ehitataks ning nendega mere tagant nii rikkust kui ka tarkust koju toodaks. Mõttetud bürokraatlikud piirangud, mis sellel teel takistuseks, tuleb kiiremas korras kõrvaldada. See, et oleme sündinud ilmamere rannale, on Jumala kingitus, mida oleme kohustatud kasutama heaperemehelikult.
Lastele peavad jääma sadamad, laevad ja puhas ning tühjaks püüdmata meri.  

Oma Saar, 20.05.2009

 

Aare-Maldus Uustalu: Laevandus, tõsta lipp!

Po­lii­ti­kud ja äri­me­hed on as­ja­tult ot­si­nud Ees­ti No­kiat. Meil oli see lum­mav No­kia aga ole­mas ju­ba en­ne Teist maail­masõda ja sel­leks oli Ees­ti me­ren­dus.

Eesti Päevaleht 26.05.2009, loe ka: Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus.

 

Danuta Hübner: ELi Läänemere piirkonna strateegia – üks nägemus, üks tulevik 

Kui me soovime tõsiselt neid probleeme lahendada, peame tegutsema ühiselt. Varasemaid pingutusi on takistanud koordineerituse puudumine institutsioonide vahel ja prioriteetide osas. Peamiselt just selle pärast palus Euroopa Liidu nõukogu 2007. aasta detsembris Euroopa Komisjonil töötada välja kõikehõlmav, nn makropiirkondlik Läänemere piirkonna strateegia.

Tegemist ei ole mitte ainult väljakutsetele vastu astumisega. Piirkonnal on tänu oma hea haridusega tööjõule, maailmatasemel teadmistepõhisele tööstusele ja uuendusalasele oskusteabele ning suurtele ja suhteliselt rikkumata maapiirkondadele vaieldamatult tugev potentsiaal. Kuid selleks et neid eeliseid ja ELi ühisturu loodud võimalusi täielikult ära kasutada, on vaieldamatult vaja tõhusamat koostööd.

Loe edasi Postimehest 10.06.2009

Enn Kreem: Kuidas seletada asju kivistunud valitsusametnikele?

Tehtud töö põhjal esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsusele arengukava koostamise ettepaneku. Asjaomane dokumentatsioon oli saadetud kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja riigikantseleile, kes kõik andsid kooskõlastuse endi valdkonna ettepanekule. Kuid valitsuse istungile arengukava arutamiseks ei jõudnud.   /—/

Kahjuks ei ulatu meri Stenbocki maja raudväravateni. Kõik, mis sinna jõuab, kuivale jääb. Valitsuses heaks kiidetud «Laevanduspoliitika 2000–2004» jäi kõikides punktides täitmata. Hiljem ei hakatud midagi sellist enam üritamagi. 

Loe edasi Postimehest 15.06.2009

 

Laoküla merelaager Revali merekoolisAnni Hartikainen: KASTA SEDA KAPSAST, MIS KASVAB  

Mis meile siis üldse looduse poolt antud on? Suhteliselt väärtuslik asukoht maakera peal, hea tükk loksuvat Läänemerd, tuuled, saarekesed ning terve hunnik seonduvat kultuuripärandit ja erioskusi, mida turundusgeeniustele legendiloomiseks ette sööta. Ja nii me siin istume mere kaldal, pea tuult täis, nokitseme oma nokia kallal ja nuputame, kuidas merest kapsale vett tassida. Hei, võib-olla me peaksime oma kapsad hoopis merre istutama? Merenduses on Eestil kasutamata potentsiaali küll ja veel. /—/

Ma pole mitte esimene ega ilmselt ka mitte viimane halbade aegade poolt hästi motiveeritud kodanik, kes pärast säärast arutlust retooriliselt küsib: huvitav, miks meil on terve põllumajandusministeerium, aga riigi merendusega tegeleb vaid käputäis inimesi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis?  

Loe edasi  17.06.2009 Oma Saarest ja ka Anni varasemat artiklit samal teemal: Maailma esimene väetis paadimeistrite maa kontekstis.

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.