Tag Archives: Euroopa Regionaalarengu Fond

Saaremaal toimub Abruka laeva pidulik veeskamise ja nimeandmise tseremoonia

Neljapäeval, 2. mail 2013. a kell 12.00 toimub Baltic Workboats AS laevatehases Nasva sadamas Saaremaal uue Abruka liinil sõitma hakkava reisiparvlaeva Abro vettelaskmise ja nimeandmise tseremoonia.

parvlaev abro

Reisiparvlaeva Abro ehitamine kestis 2012. aasta 24. juulist kuni käesoleva aasta aprilli lõpuni. Saaremaa Roomassaare sadama ja Abruka väikesaarega ühenduse pidamiseks ehitatud alumiiniumist reisiparvlaev võib pardale võtta kuni 24 reisijat või 12 reisijat, kui veab tekilaadungina 3,5 tonni kaupa. Laeva pikkus on 15 meetrit ja laius 4,6 meetrit, maksimaalne süvis 1,5 meetrit ning kiirus max 13 sõlme, liinil opereerimiskiirus 10 sõlme. Laev peab olema võimeline läbima kuni 5 sentimeetri paksust silejääd. Reisiparvlaev Abro kuulub riigi omandisse ja antakse kasutuslepingu alusel Saaremaa Kaarma vallale. Laev mehitatakse Abruka saare kahe meremehega.

Reisiparvlaeva Abro maksumus koos käibemaksuga on 1 173 600 eurot. Laeva ehitust rahastati 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Reisiparvlaev Abro valmis tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi projektile „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine“. Sama projekti toel valmis möödunud aasta kevadel katamaraan-tüüpi parvlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks ning lähitulevikus on oodata uusi parvlaevu ka Prangli, Kihnu ja Vormsi liinile.

TransRussia 2013 ühisstendiga osalemise ettevalmistamine

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni teade, 06.11.2012

Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon korraldab koostöös EAS-iga rahvusvahelisel transpordi- ja logistikamessil TransRussia 2013 Eesti transpordi- ja logistikaettevõtete ühisstendiga osalemise. TransRussia 2013 toimub 23.-26. aprillil 2013 a Moskvas ja messil osalemist kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Selleks, et alustada stendi ettevalmistusega palub LTA ühisstendi projektis osalemise soovist teada anda hiljemalt 26. novembriks 2012 a e-posti aadressil: andres@transit.ee.

TransRussia mess on sündmus number üks Venemaa, SRÜ ja Balti riikide transpordikalendris ning korraldajad ise peavad messi juures eriti oluliseks just välisfirmade osalemist, konstruktiivset koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ning mitmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Messi kohta saab teavet TransRussia kodulehelt.

 

Veeteede Amet sõlmis lepingu Prangli liinil sõitva parvlaeva ehitamiseks

Veeteede Ameti pressiteade, 19. märts 2012

Veeteede Amet sõlmis täna, 19. märtsil 2012. a lepingu mandri ja Prangli saare vahel ühenduse pidamiseks ette nähtud jääklassiga teraskorpusega reisiparvlaeva soetamiseks väljakuulutatud riigihanke võitjaga Reval Shipbuilding OÜ.

2 985 600 eurot maksev laev valmib eeldatavalt 19. märtsiks 2014 (24 kuud pärast lepingu allkirjastamist).

Laeva peamised tehnilised andmed: maksimaalne pikkus 24,6 m; laius 6 m; maksimaalne süvis 1,9 m; laeva kandevõime kokku 27,4 t; laevapere 3 inimest; reisijate arv kokku 74 (42 salongis, 32 avatud silla päikesetekil); avatud peatekil koht ühele autole pikkusega kuni 8 m ja kaaluga kuni 10 t või kahele sõiduautole. Laev peab olema võimeline liikuma purustatud jääs ja läbima kuni 20 cm silejääd.

Laev tellitakse projekti „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine“ raames ja projekti rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Täna avati Prangli saarega ühendust pidava parvlaeva soetamiseks väljakuulutatud riigihankele esitatud pakkumused

Veeteede Ameti pressiteade, 30.01.2012

Täna, 30. jaanuaril oli Prangli saarega ühendust pidava parvlaeva soetamiseks väljakuulutatud riigihanke pakkumiste esitamise tähtaeg. Riigihankele esitati kolm pakkumist, võitja selgub tõenäoliselt kolme nädala pärast.

Veeteede Amet kuulutas 24.11.2011. a välja riigihanke jääklassiga teraskorpusega reisiparvlaeva soetamiseks, mis on ette nähtud mandri ja Prangli saare vahel aastaringseks ühenduse pidamiseks.

Laeva peamised tehnilised andmed: maksimaalne pikkus 24–25 m; laius 6 m; maksimaalne süvis 1,9 m; reisijate arv kokku 74 (42 salongis, 32 avatud tekil); avatud peatekil koht ühele autole pikkusega kuni 8 m või kahele sõiduautole. Laev peab olema võimeline liikuma purustatud jääs ja läbima kuni 20 cm jääd.

Projekti rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist; laeva ehitusmaksumus selgub pärast lepingu sõlmimist. Laevad tellitakse projekti „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine (Prangli parvlaev)“ raames.

 

Veeteede Amet kuulutas välja riigihanke parvlaevade soetamiseks Kihnu ja Vormsi liinile

Veeteede Ameti pressiteade, 27.01.2012

Riigihanke põhitellimuseks on kahe jääklassiga metallkorpusega reisiparvlaeva ostmine ning lisavõimalus tellida samadel tingimustel ka kolmas laev.

Laevu kasutatakse Eesti rannikumeres lähimereveoks Kihnu, Vormsi ja Sõru–Triigi liinil ja need on ettenähtud reisijate, autode ning lasti veoks mahutavusega kuni 32 sõiduautot või 2 veoautot (á 45 t) ning maksimaalse reisijate arvuga 200 inimest. Kavandatav laev on 43–45 m pikk ja 11–13 m lai, maksimaalne süvis 2,7 meetrit ja kiirust peab arendama vähemalt 12 sõlme. Samuti peab laev omama jääklassi ja olema võimeline liikuma 0,45-meetrises jääs. Võimaliku lisatellimusena toodud laeva on õigus, kuid mitte kohustus osta. Hankija teeb lisatellimuse laeva ostmise otsuse 24 kalendrikuu jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist; laeva ehitusmaksumus selgub pärast lepingu sõlmimist. Laevad tellitakse projekti „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine“ raames. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.03.2012.

 

Veeteede Amet tellib laevad Kihnu ja Vormsi liinile

Veeteede Ameti pressiteade, 18.04.2011

Veeteede Amet kuulutas täna, 18. aprillil 2011. a välja riigihanke kahe reisiparvlaeva ostmiseks Kihnu ja Vormsi liinile.

Veeteede Ameti logoRiigihanke põhitellimuseks on kahe jääklassiga metallkorpusega reisiparvlaeva ostmine ning lisavõimalus tellida samadel tingimustel ka kolmas laev, mis hakkaks teenindama Sõru-Triigi liini.

Laevu kasutatakse Kihnu ja Vormsi saare teenindamiseks. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud lähteülesandele peab laevadel olema kohti maksimaalselt 200 reisijale, autotekk peab mahutama 22 sõiduautot või 2 suurt veoautot. Kavandatav laev on 43–45 m pikkune ja 11–13 m laiune, maksimaalne süvis 2,7 meetrit ja kiirust peab arendama vähemalt 12 sõlme. Samuti peab laev omama jääklassi ja olema võimeline liikuma 0,45-meetrises jääs. Lisatellimusena kolmanda laeva ostmise otsuse peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegema 24 kalendrikuu jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist; laeva ehitusmaksumus selgub pärast lepingu sõlmimist. Laevad tellitakse projekti „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine“ raames. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 9. juuni 2011.

TTÜ asutas väikelaevaehituse kompetentsikeskuse

Kuressaare Ametikooli paadiehitajad meremessil 2009. aastal

Saarlased on tublid laevaehitajad, see pole enam saladus. See pole saladus ka väljaspool meie riigi piire. Ehitavad ju saarlased jahte, kaatreid ja laevu ka teistele riikidele. Tänane uudis annab aga lootust, et asi võib veel paremaks minna.

Meie Maa, 29.01.2011:

TTÜ nõukogu asutas oma Kuressaare kolledži juurde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse.

Keskuse loomist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi “Kompetentsikeskuste arendamise“ meede ning keskuse eesmärk on toetada oma regiooni teadmus- ja tehnoloogiamahukaid valdkondi. Nii on Saaremaa kompetentsikeskuse eesmärk väikelaevaehitusealase insenertehnilise oskusteabe koondamine ja arendamine.

TTÜ Kuressaare Kolledži direktori Anne Keerbergi sõnul on regionaalsete kompetentsikeskuste loomisel märgiline tähendus. “On fakt, et teadus-arendustegevus ja kõrgharidustasemel õpe tõmbekeskustest väljaspool mõjutab regionaalarengut väga positiivselt. Kompetentsikeskuste loomine näitab, et tehnikaülikool peab teadmuspõhist arengut regioonides oluliseks,“ rääkis ta.

Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koostööpartneriteks on Eesti Mereakadeemia, Kuressaare linn, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Arenduskeskus, Kuressaare ametikool, MTÜ Kuressaare Campus ja Eesti Väikelaevaehituse Liit koos oma liikmesettevõtetega.

TTÜ nõukogu istungil rõhutas rektor Andres Keevallik kompetentsikeskuste moodustamise otsuse kinnitamise järel, et vastavate keskuste rajamine ja arendamine on kogu ülikooli ühine üritus ning kolledžitel on teaduskondade näol tugev seljatagune.