Eesti Mereakadeemia kadett Türgis õppimas

Mereakadeemias on käivitunud ERASMUS üliõpilasvahetusprogramm, tänu millele üks kolmanda kursuse kadett, Tiia Asavi, on nüüd Türgis õppimas.

Õpib ta seal kolm kuud, lahkus veebruaris. Nüüd saatis ka mulle lühikokkuvõtte, kuidas koolielu seal välja näeb. Kui on küsimusi-kommentaare, laske aga tulla ja ma annan talle need edasi. Varsti näeme loodetavasti ka pilte Tiia tegemistest.

Elerin
Mereakadeemia Üliõpilasesinduse esimees
ja samas III kursuse tüürimees

Tiia Türgist:

“Nüüd on Türki saabumisest möödunud juba kuu aega ja kui sellele ajale tagasi mõelda, siis on see väga kiiresti möödunud. Esimene asi, mis mind siin lennukist väljudes ees ootas oli soe ilm ja palmipuud… ja mis saaks minul selle vastu olla loomulikult. Lennujaamas ootasid mind 4 õpetajat ja 2 õpilast, kes kõik olid ülevoolavalt sõbralikud ja see ehmatas mind alguses ära, kuid nüüdseks tean juba, et see sõbralikkus ongi siin loomulik. Türklaste jaoks on külaline üldse väga tähtis inimene. Ja eriti veel siis kui see on keegi väljaspoolt nende riiki.

Igatahes, koolist… Kooliväravast sisse minnes peab iga kadett au andma väravas vahis olevatele kadettidele ja igal esmaspäeva hommikul on üldrivistus, kus osalevad ka üliõpilased, kes ei pea vormi kandma ning õpetajad ja kus kõik inimnesed laulavad Türgi hümni. Samuti on igal päeval kell 12, enne lõunat üldrivistus, kus peavad kohal olema kõik õpilased ja õpetajad. Isegi, kui sul on enne lõunat vaba tund, pead sa ootama, et sinna rivistusele minna. Seal nad räägivad midagi… põhim6tteliselt tänavad jumalat söögi eest ja soovivad n.o. üksteisele head isu.

Ja usu või mitte, kuid kooli sisenemisel ja sealt väljumisel kasutavad kõik inimesed oma kaarti, ei hüppa väravast üle ega roni alt läbi. Samas on neil ka sellised kaardid, mida peab ainult värava juurde panema mitte läbi tõmbama nagu meil.

Tüdrukud ei tohi koolis mingit meiki kasutada, kõrvarõngastest rääkimata, nii et mina oma 12 kõrvarõngaga ehmatasin nad päris ära. Samas, ükski õpetaja pole minule mu aukude kohta midagi öelnud, nii et ma ei lase türgi tüdrukute sõnavõttudest end heidutada ja olen ikka nii nagu ma olen.

Põhimõtteliselt on siinse kooliga nii, et nad järgivad reegleid… võib olla ka selle pärast, et nad peavad ise oma hariduse eest maksma. Tegemist on siis erakooliga.

Tunnid on türgikeelsed, kuid kuna selles klassis, kuhu ka mina nüüd kuulun on ainult 6 inimest, siis õpetajad on ikka sunnitud mullegi seletama. Inglise keeles siis jah. Enamasti saavad nad sellega hästi hakkama, kuid nii mõnelgi korral aitavad mu klassivennad õpetaja hädast välja. Ja mida aeg edasi seda vähem nad minuga suhelda soovivad. Ju nad siis hakkavad harjuma ja eeldavad, et ma ise küsiksin, kui ma aru ei saa. Ja seda ma teen… ajan nad oma küsimustega varsti hulluks. Aga see on ju minu puhul nii tüüpiline

Ok, aitab hetkeks. Järgmise korrani”

Tiia Asavi,
Eesti Mereakadeemia III kursuse tüürimees.

Seega – jõudu ja jaksu Tiiale, jääme uudiseid ootama!
Elerin