Valitsuse istung, 23.02.2012

Merendust puudutati tänasel istungil kahel korral.

“Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse” eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse angerjapüügi tasusid kutselisel kalapüügil nendel veekogudel, kus angerjavaru taastatakse noorjärkude asustamise teel. Muudatuse kohaselt maksavad kalurid püügiõiguse tasudena senise 100 protsendi asemel edaspidi 30 protsenti angerja asustamisele juba varem tehtud kulutustest.

Muudatuse tulemusel tasuvad kalurid angerja asustamise eest sellises proportsioonis, mis on võrdeline nende poolt välja püütava kala osakaaluga kogu asustatud kalast. Kuivõrd osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja, on õiglane, et nende asustamise eest ei maksa selle veekogu kutselised kalurid. Muudatusest saavad enim kasu just kutselised kalurid, kes peavad nüüd oluliselt vähem maksma püügiõiguse tasusid angerjamajanduslikel veekogudel.

Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2012. aastaks jõustunud kutselise kalapüügiõiguse tasu määradele. Selleks aastaks arvestatud kalapüügiõiguse tasu makstakse enammakstud osas tagasi. Lisaks täpsustatakse eelnõuga põhjanooda terminit nii, et oleks selgelt eristatav just Peipsi järvel kasutatava põhjanooda püügiõiguse tasu määramise alus.

——————————————————

Välisabi sildfinantseerimine (projekt “Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources”)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 40 984,45 eurot rahvusarhiivi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources“ ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärgiks on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine, mis on ühenduses projektipartnerite juba olemasolevate andmebaasidega ning annab nii sukeldujatele kui ka mitte-sukeldujatele ülevaate Läänemeres leiduvatest laevavrakkidest. Projekti juhtpartner on muinsuskaitseamet ja osalejad rahvusarhiiv, Rootsi Rahvuslik Meremuuseum ja Eesti Meremuuseum. Rahvusarhiivi roll on välja selgitada laevahukke kajastavad arhiivimaterjalid Eesti arhiivides. Projekt algas 1. mail 2010. aastal ja lõpp on planeeritud 2013. aasta kevadeks.

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.