Laevad reostavad Läänemerd järjest vähem

Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi- ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aasta-aastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad.

Merekeskkonna hoidjad MARPOL ja HELCOM
Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Komisjoni üks eesmärke on kuulutada Läänemeri eripiirkonnaks, kuhu ei tohiks lasta ka puhastusseadmetest läbi käinud reovett. Tänu nimetatud konventsioonidest lähtuvatele erinevatele tegevustele on laevade osakaal mere reostamisel järjest vähenemas.

MARPOL 73/78 konventsiooni järgi peavad 2003. aastal ja hiljem ehitatud laevad olema varustatud reovee bioloogiliste puhastusseadmetega. 1975-2002 ehitatud laevad peavad olema nendega varustatud hiljemalt 2015. aastaks. Enne 1975. aastat ehitatud laevadele puhastusseadmete paigaldamine on aga vabatahtlik.

Mida laevade reoveega tehakse?
MARPOLi järgi võivad laevad rannikust vähemalt 4 miili kaugusel 4 sõlmelise sõidukiiruse ajal merre lasta vaid pihustatud ja desinfitseeritud reovee. Vastavalt töötlemata reovett võib merre lasta rannikust vähemalt 12 miili kaugusel.

Reoveepuhastamise seadmetega mittevarustatud laevad annavad spetsiaalsetesse kogumispaakidesse korjatud reovee sadamates üle asjakohastele teenusepakkujatele.

HELCOMi iga liikmesriik, sealhulgas Eesti, on kohustatud tagama oma Läänemere piirkonnas asuvates sadamates ja terminalides selliste laevaheitmete vastuvõtmiseks ettenähtud seadmete olemasolu, mis suudavad rahuldada neid kasutavate laevade vajadusi, põhjustamata laevadele põhjendamatut seisuaega.

Läänemeri kui eripiirkond
Läänemere hea seisundi eest on siinse mere ümber asuvad riigid ühiselt seisnud alates 1992. aastast, mil Helsingis võeti vastu Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsiooni liikmesriigid võtavad eraldi või ühiselt tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud õigus-, haldus- või muud abinõud, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist ja ökoloogilise tasakaalu säilimist. pollution from vessel

Praegu lähtuvad konventsiooni osalisriigid 2007. aastal heaks kiidetud Läänemere tegevuskavast, mis on koostatud kuni 2021. aastani. Selle alusel astuvad HELCOMi liikmesriigid 2009. aasta IMO merekeskkonnakaitse komisjoni 58. istungil üles ühise pöördumisega, mille eesmärk on kuulutada Läänemeri MARPOLi konventsiooni IV lisa osas eripiirkonnaks. Eeldatavasti algatatakse seejärel konventsiooni muutmine. Selline protsess võib väldata vähemalt neli aastat.

Kui Läänemere äärsete riikide eesmärk täitub, siis kuulutatakse Läänemeri MARPOL 73/78 kaudu eripiirkonnaks, kus laevad peavad kogu neil tekkiva reovee (ka heitvee) sadamates üle andma. See tähendab, et reovee kogumise ja vastuvõtmise osas peavad uuendusi tegema nii laevatootjad kui sadamalinnad, sest mõistlik lahendus seisneb sadamalinnade kanalisatsioonisüsteemide täiendamises nii, et need suudaksid vastu võtta ka sadamasse tulnud laevade reovee.

Alternatiiviks on paigaldada uutele reisilaevadele lisaks bioloogilistele puhastusseadmetele ka fosfori ja lämmastiku ärastamise seadmed. Fosfor ja lämmastik soodustavad toitainetena merevee eutrofeerumist ehk vee kvaliteedi halvenemist. Soome teadlaste poolt läbiviidud uuringute kohaselt moodustab laevade reostuskoormus kogu Läänemerre sattuvast aastasest koormusest lämmastiku osas 0,05% ja fosfori osas 0,5%. Enamus toitainetest satub merre aga maismaalt. Eutrofeerumine ehk veekvaliteedi halvenemine võib olla looduslik või tekib inimtekkelise reostuse sattumisel veekogusse. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele.

Laevadele paigaldatavad lisaseadmed aitaksid aga ära hoida toitainete üleküllusest tulenevat sinivetikate vohamist ja üleüldiselt merekeskkonna veekvaliteedi halvenemist.

FOTO: www.uscghawaii.com


Laevadelt lähtuva reostuse regulatsioonid:

Järelevalvet laevaheitmete käitlemise üle laevadel ja sadamates teostavad vastavalt Veeteede Amet ja Keskkonnainspektsioon.


Artikli allikas: Keskkonnaministeerium. Küsimus vaid, kas ballastvee kohta kehtivad samuti piirangud? Probleeme on ju ka sellega, et kaubalaevad toovad nt. Kariibidelt ballasttankidega vett Läänemerre ja sadamates kaubaoperatsioonide ajal vahetavad vee välja. Mustas meres on ballastvee kasutamise reeglid.

Mairold

meremees ja sulesepp

One thought to “Laevad reostavad Läänemerd järjest vähem”

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.