Mere jälgimiseks on Eestis mitu süsteemi

Firma AS LDI mehed on juba pikemat aega nokitsenud seadme kallal, millega saab merereostust avastada, jälgida ja analüüsida. Siin Eestis! Esimest korda räägiti sellest Pealtnägija saates, kuid minu mäletamist mööda ei oldud seadme tutvustamisel kõige täpsemad. Nüüd on Postimees teinud sellest põhjaliku artikli.

Reostusradar (SLAR süsteem) ja lidar annaksid koos efekti, mis tõhustaks tunduvalt merereostuse avastamist, jälgimist ja likvideerimist.

Mitmetest netikommentaaridest olen lugenud, et asjadest kaugelolevad inimesed arvavad nagu saaks piirivalve radarjälgimissüsteemiga reostust avastada, aga tegelikult on see süsteem veepealsete objektide (laevade) jälgimiseks. Radarsüsteem, mis avastab reostust ei ole mitte kaldal vaid lennumasinal. Kes teavad, neile pole vaja selgitada. Kui siis radari ja lidari vahet.

Vahtra sõnul maksab radar suurusjärgus 50 miljonit krooni, lidar aga 15 miljoni krooni ringis, kuid võrrelda neid otseselt ei saa, sest tegu on seadmetega, mil erinevad ülesanded ja mis teineteist ei asenda.

Radar: Paigutatakse lennukile või kopterile, mis teeb patrull-lende. Radar kontrollib lennumasina külgedele kiirates kuni 60-kilomeetrise läbimõõduga ala. Avastab veepinnal oleva anomaalia – õlikile vms.

Plussid: Avastab õlikelme tasasel veepinnal, jälgib suurt territooriumi suurel lennukõrgusel, töötab samaväärselt ka öösel, lubab töötada igasugusel lennukiirusel.

Miinused: Ei suuda avastada lahustunud ja vajunud naftat, avastamise aeg pärast saaste tekkimist mõni tund, oleneb ilmast.

Lidar: Laserkiir ergastab objekti ja annab peegeldusena laiaribalise fluorestsents-spektri. Arvuti analüüsib tulemust, määrates aine, selle hulga ja sisalduse koos aja ja koordinaatidega.

Plussid: Avastab õlikelme, emulsiooni, lahustunud fraktsiooni, vajunud või kihistunud nafta ka sügavamalt kui veepind. Avastab nafta ka lainetavas vees ja jäätükkide vahelt ning öösel. Avastamise aeg pärast saaste tekkimist piiramatu.

Miinused: Nõuab ruumikat lennumasinat, mis võtab peale kuni 400 kilogrammi tehnikat, jälgib kitsast koridori vee pinnal kuni 200 meetri laiuselt.

Lisaks on laevade jälgimise süsteem AIS (Automatic Identification System), mis on andmeedastussüsteem raadiolainete kaudu.

Neli süsteemi – Piirivalve radarid, merereostuse avastamise radar ja lidar ning laevaliikluskontrolli süsteem AIS koos töötades peaks tagama piisava merejälgimssüsteemi, et ennetada katastroofe ja kiirelt saaks reageerida juhtunule. e-Eestis peaks mõtlema sellele, et need süsteemid peaks vahetama infot online’is, et ei peaks ära ootama meili või telefonikõnesid või kasvõi vahimehe ärkamist.

Mõelgem sellele.

Mairold

meremees ja sulesepp

5 thoughts to “Mere jälgimiseks on Eestis mitu süsteemi”

  1. Lisaks Piirivalve radaritele on veel olemas Tallinna-VTS’l 2 radarit Tallinna ümbruse ~60 km raadiuses jälgimiseks… 1 neist asukohaga Leppneemes ja teine Paljassaare tipus

  2. Soome lahes on mitu laevaliikluse jälgimise süsteemi. Lisaks Eesti omadele Soome ja Venemaa omad. Ühine on GOFREP – Golf of Finland Reporting System, kus territooriumid on riikide vahel ära jagatud. Eesti osa on Soome lahe lõunaosa Hiiumaast Narvani. Lisaks sellele on Tallinna ja Muuga sadama liikluse JÄLGIMISEKS ja reguleerimiseks Tallinn VTS, Analoogne Helsinki VTS-iga. GOFREP on puhtalt AIS süsteemil, Tallinn VTS süsteem on kaldaradaritega koos, Helsinkis on olemas isegi kaamerad.
    Ma isegi ei kahtle, et nende süsteemide vahel toimub infovahetus, aga tundub, et ei ole piisav. Kel on selle kohta midagi täpsemat öelda, pange sõna sekka.

  3. Piltlikult öeldes – kui piirivalve oma radaritega näeb, et üks laev on oletatava madaliku juures toppama jäänud ja kutsungitele ei vasta, siis kas küsitakse infot laevajälgimissüsteemist (GOFREP), millel peaks olema laeva andmed? Et PV ei peaks laeva identifitseerimiseks kohe laeva või lennukit välja saatma vaid saaks infot teistelt…

  4. aga meie tegime lidariga koostööd juba terve eelmise aasta .. täpsemalt teostas Revali merekool mereseiret koostöös kodanike lenduritega terve eelmise suve .. kõigi Tallinna Sadama sadamate basseinidest kusjuures

  5. Tore, et mr. Prt on osaline olnud uue seadme katsetamisel, abilisena. Oleks võinud Mereblogi ammu kirjutada. Meediasse jõudis alles Pealtnägija kaudu.
    Lidar saab nüüd teha katsetusi reaalses situatsioonis, kuigi parem oleks, kui sellist olukorda ei tekikski. Aga hea vähemalt see, et tulevikus aitab lidar veelgi tõhusamalt.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.