Veeteede Amet sai Võrtsjärve mõõdistustöödega ühele poole, järve põhjaosa navigatsioonikaart valmib kevadeks

Veeteede Ameti pressiteade, 22.09.2016

Veeteede Amet lõpetas hüdrograafilised mõõdistustööd Võrtsjärvel. Edasi saavad ameti kartograafid omakorda kauaoodatud Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaarti koostama hakata.

Miks Võrtsjärv aga üldse seni tervikuna mõõdistamata oli, ei oska ka Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling täpselt öelda. „Ju siis polnud nõukogude ajal selleks kas tahtmist või vajadust,“ ütleb Väling. Mingi mõõdistus oli küll ka varasemast olemas, kuid see ei vastanud päris suurel määral tegelikkusele. „Sama seis on ju tegelikult igal pool, kuhu me pole veel kaasaegsete mõõdistusseadmetega jõudnud,“ kinnitab Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja.

Võrtsjärve mõõdistamise juures oli aga kõige keerulisem see, et varem oli riigil seal vaid väike kaater EVA-303, mille peal olev mõõdistuskajalood ei olnud väga võimekas. Üks takistus oli alalõpmata ka ilm, sest tugev lõuna- ja edelatuul ning lained segasid mõõdistustöid. Samuti on järve kaldaäärsed alad kohati väga kivised ja ohtlikud – seal on ikka päris mitu sõukruvi viga saanud. Nüüd, kui Veeteede Ametil oli kasutada uus katamaraan-tüüpi kaater „Kaja“, olid takistused märksa väiksemad. Kaod ilma tõttu vähenesid drastiliselt ja korraga mõõdistatav ala suurenes oluliselt, kuna „Kaja“ peal on uus lehviksonar, millega saab korraga katta 5-6 korda laiema ala kui varem.

Praegu tegelevad Veeteede Ameti hüdrograafid Võrtsjärvel kogutud sügavusandmete puhastamise ja töötlemisega. „Kui see ükskord 2016. aasta lõpuks tehtud saab, siis saavad kartograafid hüdrograafia infosüsteemi HIS vahendusel need andmed kaardi tegemiseks kasutusele võtta,“ ütleb Peeter Väling.

Ka praegu saavad HISi avalikus vaates kõik huvilised juba töödeldud mõõdistusandmeid näha. Selleks tuleb HISi rubriigis “kaardikihid” aktiveerida valik “sügavuspunktid”, vajutada “kehtesta muudatused” ning mõõdistusandmed kuvataksegi teie arvutiekraanile.

Kaardi tegemine käib aga järk-järgult. Niipea kui mingi osa andmetest kasutamiseks valmis on, saavad kartograafidele need kättesaadavaks hüdrograafia infosüsteemi vahendusel. Uued navigatsiooniandmed ilmuvad niipea, kui põhjaosa kaart valmis saab, ka maa- ja merekaardile ning rakendusse NUTIMERI.

Millal Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaart peaks valmis saama, seda kuupäeva ei saa veel täpselt lubada, aga Veeteede Ameti kartograafid pingutavad selle nimel, et seda otse meie käest juba 2017. aasta 17.-19. märtsini toimuval Meremessil osta saaks. Hetkel on olemas kehtiv navigatsioonikaart Võrtsjärve lõunaosast aastast 2014 nr 733 “Tarvastu poldrist Pikasillani” mõõtkavas 1:25 000.

Võrtsjärve on Veeteede Amet mõõdistanud ühtejärge juba kaheksa aastat. Selle aasta kevadest sõitis „Kaja“ mõõdistustöid tehes kokku läbi ligi 1000 kilomeetrit, mille hulka ei arvestata ülesõite mõõdistusaladele. Aega kulus selleks 290 tundi. Mõõdistatud ala kokku 2016. aastal oli 22 km2. Ametis oli sellega graafiku alusel kokku 12 hüdrograafi ja kaatrijuht. Andmeid kogunes mahuliselt 50 GB jagu.

Peeter Väling kinnitab, et tegelikkuses erinesid andmed seni teadaolevatest ikka tunduvalt. “Põhjapoolses osas on ka kaldaäärsed alad ohtralt kive täis“ ütleb Peeter. Mõõdistamise teeb Võrtsjärves keeruliseks veel see, et veetase kõigub sõltuvalt aastast umbes +1 meetrist suurvee ajal kuni -0.8 meetrini madalvee ajal, s.t. kokku pea 2 meetrit. Seega on kõige parem mõõdistusaeg kevadise suurvee ajal.

Ühe huvitava faktina mainib Peeter Väling, et hiljuti Maalehes kirjutatut, et Võrtsjärv peidab endas ka sõja ajal sinna kukkunud lennukeid, tema küll kinnitada ei saa, sest tänapäevased tipp-tasemel mõõdistusseadmed selliseid objekte järve põhjas ei tuvastanud. “Aga pole ka võimatu, et need seal kuskil on, lihtsalt nii sügavas mudas”, ütleb Peeter Väling.

Mõõdistuslaev “Kaja“ lõpetas küll oma tööd Võrtsjärvel, kuid see ei tähenda, et ta nüüd kai äärde seisma jääb. Tööd tal jagub. Järgnevalt mõõdistas ta üle Emajõe, seejärel Aegna ja Viimsi poolsaare vahele jääva Suursalme kanali. Hiljem hakkab „Kaja“ paiknema Haapsalus, kus ta saab ohtralt tööd Väinameres, et mõõdistada rannikuala ja üldse madalamaid ja raskemini ligipääsetavaid merealasid.

Veeteede Ameti uus mõõdistuskaater „Kaja“, mis pühitseti teenistusse selle aasta aprillis, on projekteeritud ja ehitatud hüdrograafide töö vajadusi silmas pidades niisuguse kerega, mille poolemeetrine süvis võimaldab teha mõõdistustöid siseveekogudes ja ka väga madalas rannikumeres. Laeva ristiemaks on muide armastatud raadioajakirjanik Kaja Kärner. Kaater valmis Saaremaa laevaehitustehases “Alunaut”. Sellel on alumiiniumist korpus, mille pikkus on 7,3 ja laius 3 meetrit. Aluse transpordikaal koos treileriga on 3500 kg ja maksimaalne kiirus 30 sõlme. Alus võtab pardale kuni 6 inimest. Alusel on tööks vajalik navigatsioonivarustus – GPS, kajalood, radar, raadiosaatja, kaardiplotter jms. Mõõdistusvarustusest väärib märkimist lehvikkajalood RESON T-20P, Topcon NET-G3 GNSS, fiiberoptiline kaldeandur/gürokompass IXSEA OCTANS, helikiiruse mõõtja Valeport Mini SVP ning hüdrograafiatarkvarad RAN ja AEGIR.

„Kaja“ on projekteeritud ja ehitatud vastavalt EU/CE kategooria C nõuetele st. kasutamiseks rannikuvetes lainekõrgusega kuni 2 m ja maksimaalse tuuletugevusega kuni 6 palli. Alus läks koos käibemaksuga maksma 336 tuhat eurot, millest 30% kompenseeriti riigile EU projektist FAMOS.

Read More

Reedel toimub Tallinnas rahvusvaheline merenduskonverents

Eesti Laevaomanike Liit, 21.09.2016

www.enagueesti.ee
www.enagueesti.ee

Sel reedel, 23. septembril toimub Tallinnas XII rahvusvaheline merenduskonverents „Majakad udus“, mis käsitleb Euroopa ja Eesti merenduspoliitikat ning muid merendusvaldkonna aktuaalseid probleeme. Konverentsil esinevad avaettekannetega Euroopa Ühenduse Laevaomanike Assotsiatsiooni (ECSA) peasekretär dr Patrick Verhoeven ja majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreemi sõnul on Eesti ECSA liikmena osalenud Euroopa laevanduspoliitikas juba üle kümne aasta. „Iga-aastane merenduskonverents on kujunenud peamiseks diskussiooniplatvormiks ning kokkusaamiskohaks, kus laiemalt arutada Eesti merendusküsimusi ja rahvusvahelist problemaatikat,“ ütles Kreem.

Rahvusvahelist merenduskonverentsi on Eestis korraldatud alates 2005. aastast ning selle aja jooksul on konverentsil osalenud pea 2000 merendus-, transpordi-, avaliku- ja akadeemilise sektori eksperti rohkem kui kümnest riigist. Merenduskonverentsiga tähistatakse Maailma merepäeva (World Maritime Day).

Kreemi kinnitusel on Eesti merenduspoliitaka eesmärkide realiseerimine kõigi osapoolte huvides, selleks on Riigikogu vastu võtnud dokumendi „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“. „Dokument läbis võimsa majakana Riigikogu, kuid selle realiseerimisprogrammi ümber hakkas tekkima kerge vine, mis pikapeale muutus paksuks uduseinaks. Kuidas seda udulaama hajutada, et merenduse arengut juhatavad majakad selgemini näha oleks – see on nii ettevõtjate, kui avaliku sektori ühine mure,“ märkis Kreem.

Merenduskonverentsil on kavas ettekanded Helsingi-Tallinna tunnelist, Rolls-Royce nägemus meeskonnata automaatlaevadest, merenduse prioriteetidest ja väljakutsetest seoses Eesti EL eesistumisega, mereala planeerigust, mereharidusest ja merekultuurist.

Konverentsi avavad Riigikogu spiiker Eiki Nestor ja Eesti Laevaomanike Liidu president Toivo Ninnas. Peale Patrick Verhoeveni, Kristen Michali esinevad ettekannetega Janek Stalmeister (Tallink Grupp juhatuse esimees), Valdo Kalm (Tallinna Sadama juhatuse esimees), Ph.D. Ulla Tapaninen, (Helsingi linnavalitsuse eriasjatundja), Esa Jokioinen, (Rolls-Royce Marine Blue Ocean Team´i juhataja), Tuva Kristine Flagstad-Andersen, (DNV GL Soome, Baltikumi ja Venemaa manager), Urve Tiidus (Riigikogu liige); Anni Konsap, (Rahandusministeeriumi nõunik), PhD Anatoli Alop, (Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia dotsent).

Konverents lõpeb Riigikogus esindatud erakondade ümarlauaga, kus arutatakse: „Kuidas hajutada udu“. Paneeli juhib Jüri Lember, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees.
Päeva moderaator on kapten Vahur Ausmees.

XII rahvusvaheline merenduskonverents „Majakad udus“ toimub sel aastal 23. septembril algusega kell 10.00 Tallink SPA & Conference hotelli konverentsikeskuses.

Konverentsi korraldavad Eesti Laevaomanike Liit, TTÜ Eesti Mereakadeemia ning Corpore Konverentsid.
Rohkem informatsiooni http://corpore.ee/event/rahvusvaheline-merenduskonverents/.

Read More

Jäämurdja “Tarmo” läks korralisse dokiülevaatusse ja remonti

Veeteede Ameti pressiteade, 15.09.2016

Riigi jäämurdja “Tarmo” sõitis kolmapäeva õhtul dokkimiseks ja remonttöödeks välja Hundipea sadamast ja võttis suuna Vene-Balti sadamasse, kus riigihanke võtja BLRT gruppi kuuluv OÜ Tallinn Shipyard alates neljapäeva hommikust laeva dokiülevaatuse põhjalikult ette võtab. Jäämurdja dokkimise ja remondi riigihange kuulutati välja seetõttu, et seaduse järgi tuleb üle kümne aasta vanustel laevadel teha vähemalt kaks dokiülevaatust iga viie aasta tagant, kusjuures ülevaatuste vaheline aeg ei või ületada 36 kuud. Viimati tehti põhjalikum ülevaatus “Tarmole” 2,5 aastat tagasi.

Foto: Priit Põiklik /Veeteede Amet; "Tarmo" Tallinna merepäevadel 2016. aasta suvel
Foto: Priit Põiklik /Veeteede Amet; “Tarmo” Tallinna merepäevadel 2016. aasta suvel

Seekordse dokkimise ja remondi käigus tuleb mõõdistada üle jäämurdja veealuse osa metallplaadistus, teha laeva tehniliste osade ülevaatus ja vajadusel neid ka remontida. Näiteks on ette nähtud “Tarmo” veealuse osa kõrgsurvepesu, põhja puhastamine, kahjustatud kohtadest rooste eemaldamine ja värvimine.

Lisaks tuleb remondi käigus korrastada veealune- ja põhjaarmatuur, mis lahti seletatult tähendab seda, et kõik vee väljavooluavad tuleb korrastada ja parandada. Suur töö saab olema ka rooli vindigrupi ehk “Tarmo” nelja sõukruvi puhastamine ja vajadusel nende remont.

Üldiselt võib öelda, et vaatamata “Tarmo” väärikale vanusele laevana, on ta heas seisus. 53 aastat merd sõitnud murdja korpuse veealuse osa olukord vajab küll kontrollimist, kuid tegemist on hästi ehitatud laevaga ja ta peab vastu veel küll.

Veeteede Amet kuulutas “Tarmo” dokkimise ja remonttööde riigihanke välja aprilli lõpus rahvusvahelise hankena, mille piirsumma on Euroopa Komisjoni määrata. Selleks piirmääraks on 135 tuhat eurot. Hanke võitis OÜ Tallinn Shipyard, mis kuulub BLRT gruppi. Hanke hinnaks kujunes 88 160 eurot ja 99 senti.

Jäämurdja Tarmo ehitati 1963. aastal Soomes Wärtsilä laevatehases. Valmimise hetkel oli “Tarmo” Soome võimsaim jäämurdja ja põhjanaabrite jäämurdelaevastiku lipulaev. Eesti Vabariik ostis “Tarmo” 1993. aastal, seega on ta nüüdseks Eesti riiki teeninud juba 23 aastat. 53 aastat on jäämurdja jaoks küll kõrge iga, ent “Tarmo” on praegugi heas seisukorras ja täidab vajadusel oma ülesannet murda laevadele teed jäistes Eesti vetes. Möödunud talvel näiteks “Tarmo” jääd murdma ei sõitnudki, sest Soome laht ei jäätunud. Pärnu laht jäätus, kuid seal murrab riik jääd Veeteede Ameti laevaga “EVA-316”.

Nagu vanarahvaski ütles- rege rauta ikka suvel ja vankrit paranda talvel. Nii meiegi. Talveks tuleb riigil valmis olla.

Read More

Ingrid Puusta ületab Läänemere surfates

Eesti olümpiasurfar Ingrid Puusta proovib esimese naisena ületada Läänemerd, surfates Rootsist Eestisse. Puusta kasutab selleks oma olümpiavarustust. Pea 150miiliseks (ca 277 km) ultraretkeks ootab ta sobilikku tuult Gotlandi saarel Rootsis. Oma soorituse ei tee ta mitte üksnes ainulaadse rekordi nimel, vaid selleks, et koguda raha puuetega inimeste purjetamistreeninguteks.

ingrid_puusta_foto_hendrik_osulaStartides ajavahemikul 19.-26. septembrini purjetab Puusta ilma peatusteta üle Läänemere keskosa Gotlandilt Saaremaale ilma jalga vahepeal maale panemata. Purjelauduri sõnul on tegu suure pingutusega, kuid kuna olümpiajärgne väsimus välja puhatud ja jõutreeningud läbitud, võtab ta ette retke, mis võib kujuneda katsumuseks. „See on äge väljakutse, millega saan aidata puuetega inimesi ja ühiskonnale midagi tagasi anda. Raskeks teeb sõidu see, et pean pikalt ühes asendis olema ja sõidu teevad keeruliseks ka suured lained,“ kinnitab Puusta tõenäoliselt 10-12tunniseks kujuneva ületuse kohta.

Ingrid tahab oma teoga juhtida tähelepanu ja koguda toetust puuetega purjetamishuvilistele, kellele Eestis algõpetuse treeninguidki veel ei ole.

Kogu ülesõit on jälgitav satelliitjälgimisseadme vahendusel saidil http://yb.tl/bsc-rsx

Pikal meresõidul turvab sportlast saatekaater, mille meeskonnas on koduklubi Noblessneri Jahtklubi Purjetamiskooli treenerid Jaak Lukk,  Matthew Rickard ja Ainar Annus.

Erivajadustega inimeste purjetamistreeninguteks saab annetada kas helistades numbril 900 7019 (annetus 5 eurot, number avatud 19.-26.09) või tehes ülekande Eesti Paraolümpiakomitee kontole SEB panka, IBAN: EE12101000201956300.
Selgitustesse palume märkida „Annetus-purjetamine“.

Läänemere-ületust toetavad Rand & Tuulberg Grupp, Alexela, Kultuurkapital, Eesti Paraolümpiakomitee, Rae vald, YellowBrick Tracking ja Telia Eesti.

Read More

1-img_0187a

Veeteede Amet avab muinsuskaitsepäeval neli ajaloolist tuletorni, mis muidu külastajatele suletud on

Iga aasta septembrikuus tähistatakse üle Euroopa muinsuskaitsepäevi, mis sel aastal toimuvad Eestis 8.-11. septembril ja on merekultuuriaastat silmas pidades pühendatud tule- ja veetornidega seotud kogukondadele.

Muinsuskaitseameti ja Veeteede Ameti koostöös avatakse laupäeval, 10. septembril kella 10-18 erakorraliselt neli tuletorni, mida muidu külastada ei ole võimalik: Mohni, Suurupi sihi alumine, Suurupi sihi ülemine ja Tallinna alumine tuletorn.

Tänu moodsale tehnikale juba kaduvikku vajunud majakavahi ametit peavad sel laupäeval Veeteede Ameti vabatahtlikud: Suurupi sihi alumises tornisväikelaevainspektor Henn Kuum, Suurupi ülemises tornis vanemhüdrograaf Allan Prommik, Tallinna alumises laevateede osakonna juhataja Kaidi Katus janavigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkinen ning Mohni saarel vanemkartograaf Gabriela Kotsulim, merekeele spetsialist Malle Hunt ja kommunikatsioonijuht Priit Põiklik. Majakavahid tutvustavad külastajatele torni nii vaatamisväärsuse kui ka meresõiduohutust tagava navigatsioonimärgina ning jagavad külastajatele infot veeliiklusohutuse kohta.

Pikema merematka saab ette võtta Mohni saarele, kus asub laternaruumi ja rõduga punastest tellistest kivitorn, mis on ehitatud 1852. aastal ning ümber ehitatud ja põhjalikult remonditud 1871. aastal. Valge tulega latern põleb pimeda ajal ning on nähtav 10 meremiili kaugusele. Torn on 27 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 6 meetrit, seega on tule kõrgus veepinnast 33 meetrit.

1-crw_1073-1Vaata lisaks: Mohni tuletorn navigatsioonimärkide andmekogus. Asukoht maa- ja merekaardirakenduses. Tutvustus Eesti Tuletorni Seltsi kodulehel.  Mohni tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

NB!  Paat Mohnile väljub Viinistu sadamast alates kella 10.00st kuni 17.30ni iga poole tunni tagant ja alates 10.30 ja kuni rahvast jätkub (päikeseloojanguni) ka iga poole tunni tagant Mohnilt Viinistule tagasi. PAADILIIKLUS SÕLTUB MUUHULGAS ILMAOLUDEST! Kell 12 suunaga Mohnile ja kell 16:30 tagasi Viinistule on paadi kohad juba broneeritud gruppidele. Mohnile sõiduks tuleb arvestada paadipileti hinnaks 15 eurot inimese kohta. Ühte paati mahub 7 reisijat ja teise 6 reisijat. Info on täpsustamisel, sh kas ja kuidas toimub registreerumine paadile (Täpsem info: 5620 9440, hotell@viinistu.ee).

1-img_0187aSuurupi sihi alumine tuletorn on samanimelise poolsaare põhjarannikul asuv neljatahuline tüvipüramiidkujuline valge puitehitis, mis valmis 1859. aastal ja läbis viimati põhjaliku uuenduskuuri 1998. aastal. Torni esikülje igal korrusel on aken ning ülemise, laternakorruse ees rõdu.

Suurupi sihi alumise tuletorni näol on tegemist ajastu ehitustüübi silmapaistva näitega ja see on vanim tegutsev puidust tuletorn Läänemere ümbruses üldse. Kuna tegemist on ühega tuletornipaarist ehk sihitorniga, on Suurupi valget värvi tulesektori laius 8 kraadi ja see põleb nii pimeda kui ka valge ajal. Torn on 15 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 3 meetrit merepinnast, seega on tule kõrgus veepinnast 18 meetrit.

Vaata lisaks Suurupi sihi alumine tuletorn navigatsioonimärkide andmekogus.

Torni asukoht maa- ja merekaardirakenduses. TutvustuEesti Tuletorni Seltsi kodulehel. Suurupi alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

1-crw_8748aSuurupi poolsaare põhjaosas, 2,3 km kaugusel Suurupi sihi alumisest tornist asub Suurupi sihi ülemine tuletorn. Kaks Suurupi torni moodustavad meresõiduohutuse seisukohalt tandemi, mis on navigatsiooni ja ohutuse seisukohalt oluline, sest laevad saavad tornide paiknemise järgi määrata oma asukohta merel. Suurupi ülemine on rõdu ja laternaruumiga valge, kõhukas, silindriline paekivitorn, mis on esialgsel kujul ehitatud 1760. aastal ja põhjalikult renoveeritud 1951.

Tegemist on meresõidu-ajalooliselt tähelepanuväärse ehitisega, mis on etendanud mitme sajandi jooksul tähtsat osa Soome lahe rahvusvahelise laevasõiduohutuse tagamisel. Suurupi ülemine on üks Eesti vanemaid säilinud ja töötavaid tuletorne. Torni tuli põleb ööpäev läbi ja selle erineva iseloomuga kaks tulesektorit on nähtavad 360 kraadi, kusjuures sihi suunal on kitsas lisasektor selleks, et suurendada sihitule nähtavuskaugust. Torn on 22 meetrit kõrge, aga kuna maapinna kõrgus seal paeastangu ülemisel osal on 46 meetrit, siis on tule kõrgus merepinnast 68 meetrit ja pimeda ajal on tuli nähtav 12 meremiili kaugusele.

Vaata lisaks Suurupi sihi ülemine tuletorn navigatsioonimärkide andmekogus. Asukoht maa- ja merekaardirakenduses. TutvustuEesti Tuletorni Seltsi kodulehel.  Suurupi ülemine  tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

1-a5_img_0352skewTallinna sihi alumine tuletorn ehk ka teise nimetusega Tallinna Põhja tuletorn ehk nn Valge majakas asub Valgel tänaval, KUMU juurest treppidest üles minnes Lasnamäe paeklindi serval. Tegemist on kivihoonel asuva tornikiivriga, mille puitkonstruktsioon on kaetud plekiga. Esialgselt ehitati Tallinna alumine tuletorn 1806. aastal, kuid praeguse väljanägemise sai see 1839. aastal ning on hiljem läbinud mitmeid uuenduskuure ja ümberehitamisi. Tallinna siht võimaldab põhja poolt Soome lahest ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja hoiduda laevadel Tallinna lahe madalatest.

Torni roheline tuli paistab 6 meremiili ja valge 12 meremiili kaugusele. Torn on 18 meetrit kõrge, maapinna kõrgus torni all on 31 meetrit, seega on tuli 49 meetri kõrgusel veepinnast.

Vaata lisaks Tallinna alumine tuletorni navigatsioonimärkide andmekogus. Asukoht maa- ja merekaardirakenduses. TutvustuEesti Tuletorni Seltsi kodulehel.  Tallinna alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Kogu “Tule, tuulutame torne” ürituse kavaga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel. Vaata lisaks tule- ja veetornide kaarti. Ja siit loe ka ürituse üleskutset Facebookis.

Read More

a5857d22-3228-4f07-bdc4-c051be63e2a6

Võidukas St. Iv jõuab tagasi koju

St. Iv jõuab 10. septembril kell 13.00, pärast 81 päeva kestnud purjeretke, mis viis meid peaaegu Aafrikani, ja The Tall Ships Races 2016 regatil osalemist, tagasi koju.

Olete oodatud Lennusadamasse St. Iv-i ja tema põhimeeskonda – kapten Margust ja vanemabi Linda Mariet ning vahetusmeeskonda – kojusaabumise puhul tervitama.

Näha saab St. Ivi TSR 2016 regatil võidetud karikaid, pilte ja videosid ning kuulata meeskonna muljeid.
Kõikidele sõidul osalenud meeskonnaliikmetele on kohalolu kohustuslik :)

St. Iv on sel aastal olnud väga edukas. Esimesel võidusõidul võttis St. Iv poodiumi kõrgeima koha olles C-klassi kiireim jaht. Teisel ja kolmandal võidusõidul tuli St. Iv teiseks. Paljud Eesti noored on St. Ivi pardal saanud unikaalse avamerepurjetamise- ja võistluskogemuse ning võivad oma saavutuste üle uhked olla. Hulk Eesti noori on sel suvel purjetanud ka Belgia jahil Tomidi ja Hollandi prikil Morgenstern.

Facebook – https://www.facebook.com/events/1578442282460147/

Read More