Merekultuuriaasta haridusprogrammi osalejate arv ületas 10 500 õpilase piiri

TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade, 26.05.2016

logoTTÜ Eesti Mereakadeemia koordineeritav mereteemaline haridusprogramm rändas mööda Eesti kõiki maakondi märtsist – maini ning vabatahtlikud külalisõpetajad pidasid kokku 330 külalistundi 147s koolis ja 18s asutuses. Haridusprogrammiga jõudis Eesti koolidesse ulatuslik arv meesõpetajaid – 174st külalisõpetajast 115 olid mehed. Kokku osales loengutes ja töötubades üle 10 500 õpilase üle Eesti.

Mereakadeemia direktori Roomet Leiger sõnul oli algselt tagasihoidlik eesmärk läbi viia 100 külalistundi. „Haridusprogramm ületas tõesti kõik meie lootused! Ühelt poolt on tähelepanuväärne koolide ja asutuste huvi meid külla kutsuda, teisalt hindan kõrgelt ka külalisõpetajate endi aktiivsust,“ kommenteerib Leiger. „Kokku pani end külalisõpetajaks kirja 174 merendusega seotud inimest, kes on nii Mereakadeemia töötajad ja üliõpilased kui meie vilistlased ja head koostööpartnerid. Kõik nad andsid tunde ning viisid läbi töötubasid täiesti tasuta ning vabatahtlikult. Direktorina on mul ülimalt hea meel näha, kuidas merehariduse ja -ohutuse propageerimine suutis ühendada nii palju eri merendustaustaga inimesi. Ma väga loodan, et jätkame sarnase programmiga ka tulevikus.“

Haridusprogramm jõudis igasse Eesti maakonda vähemalt ühe korra, kaks külalistundi toimus ka Brüsselis. Eesti piires jõudis haridusprogramm Tallinnast 290ne km kaugusel asuvasse Meremäe kooli ning kõige rohkem tunde toimus Pärnu Vanalinna Põhikoolis (kokku 12 tundi). Kõikide külalistundide interaktiivne kaart on SIIN.

Täna, 26. mail toimub Lennusadamas haridusprogrammi lõpupidu, mille eesmärk on tänada kõiki külalisõpetajaid ning projekti õnnestumisse panustajaid ning ühtlasi ka kokku võtta merehariduse- ja ohutuse teemalaine. 1. juunist võtab järje üle merekultuuriaasta kolmas teemalaine, mis keskendub mere ääres puhkamisele ning elamuste saamisele.

Maakondlik statistika

Harjumaa – külastati 44 kooli ja 10 asutust, kokku 108 tundi
Pärnumaa – külastati 25 kooli ja 1 asutust, kokku 69 tundi
Saaremaa – külastati 10 kooli ja 1 asutust, kokku 22 tundi
Lääne-Virumaa – külastati 7 kooli ja 2 asutust, kokku 17 tundi
Tartumaa – külastati 8 kooli ja 2 asutust, kokku 17 tundi
Ida Virumaa – külastati 6 kooli, kokku 13 tundi
Läänemaa – külastati 7 kooli ja 1 asutust, kokku 10 tundi
Jõgevamaa – külastati 6 kooli, kokku 9 tundi
Põlvamaa – külastati 4 kooli, kokku 9 tundi
Hiiumaa – külastati 5 kooli, kokku 7,5 tundi
Võrumaa – külastati 6 kooli, kokku 6,5 tundi
Viljandimaa –külastati 4 kooli ja 1 asutust, kokku 6 tundi
Raplamaa – külastati 2 kooli ja 1 asutust, kokku 5 tundi
Järvamaa – külastati 3 kooli, kokku 3 tundi
Valgamaa – külastati 1 kooli, kokku 2 tundi
TTÜ Eesti Mereakadeemias toimus kokku 25 ekskursiooni.

Merekultuuriaasta haridusprogramm toimus koostöös Eesti Meremuuseumi ning algatusega „Tagasi kooli“.

Read More

Olümpialootus Ingrid Puusta võidutses viimasel koduvõistlusel

Pressiteade, 17.05.2016

Nädalavahetuse kena ilmaga peetud Noblessner Open Cup osutus huvitavaks regatiks nii katamaraanisõitjatele kui tippsurfaritele. Purjelaua üldarvestuses näitas oma maailmataset Eestit Rios esindav Ingrid Puusta.

Ingrid Puusta_foto Enda Pärisma

„Maatuul oli eriti pagiline ja keeras koguaega, tuli neid puhanguid ja pööramisi koguaeg märgata ja mitte eksida,“ kirjeldas surfar 5-7 m/s puhuvaid tuuli.

Koduklubi Noblessneri hooaja avaregatil võistlesid naised üldarvestuses ja nii tema kui teised surfitüdrukud pidid mehepoegadega rinda pistma. Puustale pakkus tema sõnul konkurentsi Rainer Kasekivi, kes ühes sõidus ka esikoha noppis ning kelle tõttu pidi tähelepanelik olema ja pingutama.

Kui tavaliselt vaatab Ingridi elukaaslasest treener Matthew Rickard võistlusi pealt kummipaadiga kaasa sõites, siis seekord oli teistpidi. Varem sportiku kahepaari 49eri roolipinni hoidnud Rickard võttis üldkokkuvõttes kolmanda koha, võisteldes ise katamaraanil esmakordselt.

„Tal oli lõbus. Me polegi varem ühel võistlusel võistelnud. Väga lahe, et Matthew sai ka merel olla ja võistelda – olevat lihtsam olnud, kui mind treenida,“ muigas Puusta.

Täna sõitis Ingrid Puusta Soome treeninglaagrisse, et seal Soome parimikuga treeningutel mõõtu võtta ning siis järgmiseks liigutakse juba 24. juulil Riosse eellaagrisse.

Võitjad:

Purjelaud üld
1. Ingrid PUUSTA
2. Rainer KASEKIVI
3. Keit JÄRVE

Purjelaud Techno 293 üld
1. Gregor SCHNEIDER
2. Renar ROOLAHT
3. Raul Mihkel ANTON

Purjelaud Master – pikad Raceboard lauad
1. Andrus JÕGI
2. Boris LJUBTŠENKO
3. Argo SERVET

Katamaraan
1. Andres Laul / Ain Roosma
2. August Luure / Erki Laur
3. Matthew Rickard / Robert Relander

Noblessner Open Cup toimus Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli uues asukohas Peetri sadamas esmakordselt ning seda  toetasid Eesti Pagar ja Dermoshop.

Read More

OlyBet toetab olümpiapurjetamise tulevikulootusi, vendi Roihusid 40 000 euroga

Tallinna Jahtklubi ja Olympic Entertainment Group ASi pressiteade – 17.05.2016

Spordiennustusportaal OlyBet sõlmis täna 40-tuhande eurose suurpartnerlepingu Eesti kahepaadipurjetamise tulevikulootuste, vendade Juuso ja Henri Roihuga, kelle eesmärk on pääseda 49er klassis 2020. aastal Tokyo olümpiamängudele ning võita 2024. aastal Eestile olümpiamedal.

Roihud, Karu ja Lugtmeijer

17-aastane Juuso Roihu ja 19-aastane Henri Roihu on ühed esimestest olümpiapotentsiaaliga noortest, kes on välja kasvanud Eesti Jahtklubide Liidu poolt 2011. aastal käima lükatud kahepaadipurjetamise järelkasvuprogrammist. Tänavune hooaeg on äsja noortepaadist välja astunud Roihude jaoks 49er olümpiaklassis esimene, kuid sihikindlad vennad on võtnud eesmärgiks juba kahe olümpiatsükli jooksul asuda kordama vendade Tõnistete medalisaavutusi.

Eesmärkideni jõudmiseks paneb Roihudele õla alla spordiennustusportaal OlyBet, kellest saab vendade suurpartner Tokyo olümpiani ning tõenäoliselt ka 2024. aasta olümpiani. Eesti noortespordis ühe läbi aegade suuremahulisema, 40 000 eurose partnerlepingu allkirjastas OlyBeti nimel Olympic Entertainment Group AS-i nõukogu esimees Armin Karu. “Ma olen alati olnud seisukohal, et edu jaoks on tarvis kolme komponenti: ambitsioonikaid eesmärke, tugevat meeskonda ja kõva töötahet. Me Olympicus usume, et nendel noortel meestel on kõik need kolm olemas,” rõhutas Karu lepingut allkirjastades.

Vennad Roihud rõõmustasid suurpartnerlepingu sõlmimise üle tuliselt. „See on midagi erakordset ja absoluutselt suurepärast. Saada keegi nägema asja meie vaatevinklist ja panna uskuma meisse sama palju kui me ise – see tõstis ka meie lootusi ja andis võimaluse alustada olümpiatsüklit,“ ütlesid Tallinna Jahtklubi Purjetamiskoolis treenivad Roihud.

Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas avaldas heameelt, et viis aastat kestnud kahepaadipurjetamise järelkasvuprojekt on andmas esimesi tulemusi. „Eesti ühepaadipurjetamine on täna tugev ja selle nimel on kõvasti tööd tehtud. Pärast vendi Tõnisteid pole meil aga tõsiseltvõetavat kahepaadipurjetamist pikka aega sisuliselt olnud. Viie aasta eest õnnestus alustada järelkasvuprojekti ka kahepaadipurjetamise varjusurmast äratamiseks. Koostöös Vopak E.O.S.-iga purjetamiskoolidele hangitud suured laevastikud – 18 RS Feva paati ja kaheksa 29er skiff-paati – on andnud noorte kahepaadipurjetamisele uue hingamise ning loodame siit edasisteks kümnenditeks tugevat järelkasvu. On tõsiselt hea meel, et esile on astunud ka sellised ettevõtted nagu OlyBet, kes on valmis silmapaistvamatesse talentidesse niivõrd suurel määral panustama,“ rääkis Kallas.

Esimese „tormihoiatuse“ andsid Roihud Zoom8 noorteklassis, kui Juuso võitis MM-ilt hõbemedali ja Henri tuli viiendaks. 29er-il, mis on ettevalmistav paadiklass 49er-ile, saavutasid nad häid kohti tiitlivõistlustelt ning poodiumikoha Euroopa Karika etapilt. Tallinna Jahtklubi Purjetamiskooli treener Maria Veessaar märkis, et Roihude talent ja töökus on nii silmapaistvad, et noorteklassist olümpiaklassi üleminekul sai vendadele tugeva toetaja leidmine ülioluliseks. „Juuso ja Henri on tõsiselt töökad, sihikindlad ja põhjalikud. Kui trennis öelda, et aitab, siis poisid teevad kaks kordust ikka veel peale. See, et nad vennad on, paistab vee peal palju juurde andvat – nad leiavad paadis ühise keele nii, et ei pea sõnu kasutamagi. Roihudel on väga suur potentsiaal tippu jõuda,“ ütles Veessaar.

Eesti-soome perest pärit Juuso ja Henri Roihu on Tallinna Jahtklubi Purjetamiskooli kasvandikud ning võistlevad Eesti lipu all. Poisid sattusid sõbra kutsel purjetamistrenni 2006. aastal. „Meile hakkas purjetamine koheselt meeldima. Kui tuli aeg valida, siis kahepaat oli lihtne otsus – koos vennaga sõitma hakata tundus kuidagi loomulik ning tahtsime mõlemad sõita kiiremate ja ekstreemsemate paatidega,“ meenutasid Roihud. Roolimeheks sai kergema kehakaalu tõttu Juuso ning soodimeheks kallutama ja jõusooritusi tegema 2,5 aastat vanem Henri.

Poisid purjetasid ühe aasta RS Feva noortepaadil ning neli aastat 29er-il. Kui viimaselt mullu välja kasvati, tuli valida olümpiaklass. „Valik oli 470 või 49er klassi vahel, kuid otsus sündis hetkega – olime eelmisel suvel saanud nädal aega proovida toona veel tiibadega hiiglasena tundunud 49eriga sõitmist, mis tundus konkurentsitult ülikiire ja fun,“ rääkisid Roihud.

Juuso ja Henri leiavad mõlemad, et vennaga purjetada on oluliselt kergem kui mõne sõbraga. „Mõtleme sarnaselt, lisaks pingutame ühise eesmärgi saavutamise nimel koos iga päev 24/7. Kui me ei treeni koos merel, teeme seda koos jõusaalis, ratta seljas või mõne õpiku äärel. Koos mitmete asjade tegemine ei oleks kindlasti võimalik, kui me poleks vennad. Võistlustel suudame alati töötada kui üks inimene kahes kehas. Meeskond on meil suurepärane.“

Roihude eesmärk esimesel hooajal uues klassis on saada selgeks olümpiapaadi tehnika ning teha maksimaalselt palju veetunde. Kevadel ootab ees kaks välislaagrit, lisaks on vennad alustamas tihedamat koostööd Soome 49er klassi purjetajatega, kellega korraldatakse ühislaagreid ning võisteldakse Eesti-Soome ühistel võistlustel. Suve lõpus osalevad Roihud Hollandis juunioride MM-il. Kaugem eesmärk on võita olümpiakuld aastal 2024. „Loomulikult on meil plaan juba 2020 Tokyosse saada, kuid nii vara ei ole veel reaalne suurepärast tulemust välja sõita. Loodame sealt saada olümpiakogemuse ja sõita muidugi välja oma taseme kohta parim võimalik koht ning näha peale seda väga palju vaeva, et unistus medalist aastal 2024 täita,“ rääkisid Roihud.

Read More

Kandideeri Veeteede Ameti osakonnajuhatajaks!

Veeteede Ametis kuulutati välja konkurss laevade järelevalve osakonna juhataja ametikoha täitmiseks.

Peamised teenistusülesanded:

  • tehniline järelevalve Eesti riigilippu kandvate laevade üle ning meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamine ja arvestuse koordineerimine;

  • Eesti sadamaid külastavate välisriigi laevade ja Eesti riigilippu kandvate laevade kontrollimise tagamine;

  • laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehituse, laeva veealuse osa tuukriülevaatuse ja veealuse remontimise, laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ja katsetamise ning nendega seonduvate protsesside korraldamine;

  • järelevalve ettevõtja tegevuse üle kõigis tegevusloa saanud tegevusvaldkondades ning tegevuslubade üle arvestuse pidamise organiseerimine;

  • järelevalve Eesti lipu alla ehitatava laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle ning projektide kooskõlastamise organiseerimine;

  • järelevalve meresõitu reguleerivate õigusaktide (sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud), koodeksite, resolutsioonide ja ringkirjade täitmise üle Eesti riigilippu kandvatel laevadel;

  • koostöö korraldamine klassifikatsiooniühingutega laevade ülevaatamisel ja laevadokumentide väljastamisel ning järelevalve nende tegevuse üle;

  • koostöö korraldamine The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU-ga;

  • osalemine Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös kooskõlastatult Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajaga.

Töökoht Tallinnas. Loe lisa VA kodulehelt.

Read More

Lõppes jää murdmine Pärnu lahel

Veeteede Ameti pressiteade, 29.03.2016

Veeteede vapp väike1Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas otsustas, et alates tänasest, 29.03.2016, lõpetatakse jäämurdetööd Pärnu lahel. Sellega seoses lõpetati Pärnu sadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele jääklassi ja peamasina võimsuse nõuded. Seega on jää murdmine Eesti vetes selleks hooajaks lõppenud.

Alates 9.01.2016 kuni 28.03.2016 teenindas Veeteede Ameti jäämurdja EVA-316 Pärnu sadamasse suunduvaid ja sealt väljuvaid laevu 163 korral. Kokku teenindati sellel ajavahemikul 93 laeva – jaanuaris 24 laeva, veebruaris 46 ja märtsis 23 laeva. Kokku on praeguse hetkeni kulutatud sel hooajal jäämurdetööde korraldamisele 5,32 miljonit eurot. Soome lahel sel hooajal jäämurdetöid teha polnud vaja, sest meri ei jäätunud.

Read More

Veeteede Ameti ametnikud manitsevad Meremessil inimesi vetel ohutult käituma

Veeteede Ameti pressiteade, 17. märtsil 2016

Reedel algab Eesti Näituste messikeskuses kogu nädalavahetuse kestev Meremess, kus Veeteede Ameti ametnikud jagavad vajalikku infot laevateedest ja navigatsioonimärgistusest Eesti vetes ning kõigest väikelaevandusega seonduvast.

Lisaks toimub reedel, 18. märtsil kell 15 D-halli auditooriumis Veeteede Ameti infotund, kus küsimustele vastavad laevateede osakonna juhataja Kaidi Katus ja väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd.

Veeteede Ameti roll Meremessil on olla ennekõike nõustaja ja veeliiklusohtudest teavitaja ning sellega ennetada õnnetusi ja võimalikke inimelude kaotusi. Õige varsti on uus navigatsioonihooaeg algamas ning on õige hetk korrata üle baastarkused. Kuigi järjest rohkem veeliiklejaid on omandanud teadmised väikelaevajuhtide kursustel, ei ole kunagi liiast enne hooaega mantrana põhitõed üle korrata ja veeliiklejaid manitseda.

Veeteede Ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd paneb kõigile südamele, et veeliikluse ohutuse tagamiseks peab alati veenduma veeliiklusvahendi ja varustuse korrasolekus, jälgima ilmaolusid ning hindama realistlikult oma oskusi ja teadmisi. „Meri ja purjus pea ei käi absoluutselt kokku,“ rõhutab Kõnd.

„Meri ei andesta, seetõttu tuleb alati hinnata oma oskusi ja kogemusi adekvaatselt ning tagada iseenda ja oma kaassõitjate ohutus,“ ütles Andres Kõnd. Veel toonitas ta, et alati tuleb kanda päästevesti, arvestada teiste veeliiklejatega, suhtuda hoolivalt keskkonda ning kanda kaasas kasutamisvalmis sidevahendit.

Meremessil saab endale soetada ka värske Veeteede Ameti kaadriatlase „Eesti merekaardid. 3. osa. Saaremaast Ruhnuni“. Messil ostes on selle hind 40 eurot. Tasuda saab sularahas. Lisaks müüakse kohapeal ka teisi trükiseid.

18. – 20. märtsini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses aadressil Pirita tee 28 toimuv meremess on rahvarohke üritus, kui külastajate hulgas on palju nii professionaalseid kui harrastusveeliiklejaid ning seetõttu on see ka sobiv paik riigiasutusel kohal olla ning vajalikku infot inimestele silmast-silma jagada.

Veeteede Ameti põhiülesandeks on kõigi tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.

Vaata lisaks www.facebook.com/veeteedeamet

Read More

Aita St. Iv-ile uus esipuri soetada

Palume Teie abi purjeõppejahile St. Iv uue esipurje soetamiseks.

st. iv
St. Iv vajab uut genoa 1, mis on kõige suurem esipuri ja mõeldud tuulevaiksema ilmaga purjetamiseks.
Hooandja purjeprojekti toetajad saavad tänutäheks vinged meened ja autasud. Teie toetus on olenemata selle suurusest väga oodatud.

Oleme otsustanud, et St. Ivi missiooni toetajate hea tahe väärib erilist tunnustust ja nii purjetavad St. Ivile hoogu andnud inimeste nimed uuele purjele trükituna juba sel suvel ümber Euroopa.

Palume jagada Hooandja purjeprojekti infot sõprade, tuttavate, koolikaaslaste ja kolleegidega, et jutt sellest, kuidas saab oma nime Euroopasse seilama saata, jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

Purjeõppeselts osaleb ka sellel aastal Meremessil, mis toimub 18 – 20. märtsini Eesti Näituste messikeskuses.
Olete väga oodatud meie boksi, kus tutvustame erinevaid purjeõppesõite, räägime sellest, kuidas Vesta taastamine edeneb ja kindlasti ka edaspidistest plaanidest.

Kapten Margus Zahharov räägib Meremessil 19. märtsil, kell 14.00 meeskonnatööst avamerejahi pardal ja oma pikaajalisest meresõidukogemusest.

Read More