Rannarahvas korraldab taas festivali ja uhket paatide paraadi

Sel nädalavahetusel toimub Viimsis taas Rannarahva festival, kus kolme meeleoluka päeva jooksul on Viimsi vabaõhumuuseumis ja Rannarahva muuseumis võimalus nautida ehedat rannaküla elu ja melu.

Rannarahva festival

Toimuvad erinevad õpitoad ja koolitused, kaubeldakse kala- ja merekraami laadal, saab tantsu lüüa külapeol ja mõõtu võtta randlaste seitsmevõistlusel. Festivali lõpetab pühapäeval Piritalt Viimsisse kulgev suur Paatide paraad. Tänavune festival on pühendatud heale huumorile ja liikumisaastale. Hea nali ja väike liigutamine hoiavad rannarahva elus!

Festivali esimene päev on traditsiooniliselt tarkuste päev. Rannarahva Akadeemia loengutes antakse edasi kalasuitsutamise ja eistuki ehitamise oskusi, kiirkursus lastele koolitab välja lootustandvaid tulevasi randlasi ning õhtul sõidetakse elava muusikaga hülgevaatlusreisile.
Laupäev on traditsiooniline turupäev. Selleks on Viimsi vabaõhumuuseumisse kogunenud vabariigi parimad kalakauplejad, rannakalurid ja kalasõbrad. Pakutakse värsket eestimaist kalakõrvast, töötavad kalapuhvetid ja külakohvikud. Haakrikulaadal saab soetada vahvat vana merenodi, käsitöölised toovad lettidele meretemaatikast inspireeritud kaunist loomingut. Lõbusat duelli peavad kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask, töötab palju töötubasid.

Suvine laupäev rannakülas lõpeb ikka alati tantsu ja tralliga. Sedakorda mängib tantsuks kuulus Hiiumaa kaluriansambel IIUKALA bänd, keda soojendab Soome ansambel Muruset.
Pühapäeval toimub Viimsi vabaõhumuuseumis esimene ülemaailmne randlaste võistkondlik seitsmevõistlus. Rinda tuleb pista traditsioonilistel rannarahva tegevusaladel nagu kiluõgimine ja räimerappimine. Sportlikku vormi saab näidata kalurite krossis ja paadirallis, kunstilist võimekust näkimaalimises ja merelaulu esitamises, tarkust aga loomulikult mnemoturniiril. Kohtunikud võivad kinnitada, et ühtviisi meeleolukas on seitsmevõistlus nii osalejatele, kui ka pealtvaatajatele.

Festivali kroonib pühapäeval kell 12.00 Piritalt alguse saav suur Paatide paraad, mis kulgeb seekord marsruudil Pirita – Miiduranna- Viimsi. Pealtvaatajatel soovitame kindlasti vaatama tulla meeleolukaid etendusi sadamatesse, ehk siis Pirita olümpiatule vastaskaldale ja Viimsi vabaõhumuuseumisse. Pirital saab näha ujumisriiete showd läbi aastakümnete, Viimsis võtab paraadi vastu kauni kontserdiga ETV tütarlastekoor. Paraadist osa võivad võtta kõik merd kannatavad alused. Kui on soov paraad merel kaasa teha aga nedal paati pole, siis pileteid pardale müüvad laev Juku ja Waterspordi kiirpaadid.

Rannarahva Festivali programmis olevad sündmused on publikule tasuta. Viimsisse toovad Tallinna kesklinnast liinibuss nr 114 ja marsruuttakso nr 260.

Rannarahva festivali programmi leiad siit: www.rannarahvamuuseum.ee
Jooksvat infot leiab meie Facebooki lehel: https://www.facebook.com/Rannarahvakodu

Eesti purjeõppejahi St. Iv meeskond The Tall Ships Races 2014 regati esikolmikus!

Maailma suurimal purjeõppelaevade avamereregatil jahil St. Iv võistlev Eesti meeskond saavutas kapten Margus Zahharovi (53) ja kapteni abi Linda Marie Ormuse (23) juhtimisel The Tall Ships Races 2014 esimesel etapil teise koha oma võistlusklassis ja kõikide võistlejate üldarvestuses kolmanda koha.

autasustamine Meeskond karikaga

Harlingenist (Holland) 7. juulil startinud regatt viis võistlejad üle Põhjamere Fredrikstadi (Norra). Enam kui kolm ööpäeva kestnud võidusõitu, mille kestel läbiti 588 meremiili, alustati tuulevaikuses, mis peatselt muutus tugevaks, 24 m/s puhunud vastutuuleks. Finiši eel tuli taas purjetada vaiksemas tuules. Purjeõppejahil St. Iv võistelnud noorte meeskonnaliikmete keskmine vanus oli 23,5 aastat.

Fredriskstadis toimunud tseremoonial andsid St. Ivi meeskonnale auhinna üle The Tall Ships Races 2014 korralduskomitee esimees Knut Western ja Fredrikstadi linnapea Jon-Ivar Nygård.

Edasi purjetab St. Iv The Tall Ships Races 2014 purjelaevastiku koosseisus Bergenisse (Norra), et startida  Esbjergi (Taani).

MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeselts „STA Estonia“ egiidi all purjetav Eesti purjeõppejaht St. Iv naaseb pärast võistlusi Lennusadamasse 14. augustil, kus toimub jahi ja meeskonna pidulik vastuvõtt.

stardis

PRESSITEADE: Rekordarv 122 jahti alustab nädalalõpul A. Le Coq 57. Muhu Väina regatti

13. – 19. juulil purjetatakse Väinameres ja Liivi lahes juba 57. korda Muhu Väina regatt, mis sellest aastast alates kannab nimitoetaja A. Le Coqi nime. Eesti pikimate traditsioonidega avamerepurjetamise võistlusel osaleb sel aastal läbi ajaloo suurim arv jahte – 122 jahti, millest 96 Eestist, 8 Venemaalt, 8 Lätist, 6 Leedust ja 4 Soomest pea 728 purjetajaga pardal. Regatil selguvad Eesti avamerepurjetamise meistrid klassides väike ESTLYS (…1,08) ja Folkboot.

Regatt algab pühapäeval, 13. juulil Kärdlas ning viib siis jahid läbi Kuivastu ja Pärnu sadamate Roomassaarde, kus laupäeval, 19. juulil toimub parimate autasustamine ja regati pidulik lõpetamine. Pärnus on võimalik huvilistel laevaga merele minna lühiraja etappi vaatama ning kaasaelajad saavad regatti jälgida reaalajas internetist. Kõik meresõbrad ja huvilised on oodatud sadamatesse regatimelust osa saama. Kogu meelelahutus on nii purjetajatele kui ka külalistele tasuta.

 

Regati avamine toimub laupäeval, 12. juulil kell 19.30 kevadel vastavatud Kärdla sadamas, kuhu regatti on juba aastaid igatsetud külastama. Nädalapikkusele mereteele annavad oma tervituse purjetajatele kaasa EV kultuuriminister Urve Tiidus, Kärdla linnapea Georg Linkov ja Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein. Regati avamistseremooniat austavad oma kohalolekuga ka esimesest Muhu Väina regatist 1958. aastal osa võtnud Ülo Vooglaid ja Aime Kreis. Kui päeval saavad kogenud merekarud ennast proovile panna „Vanade kalade“ regati käigus Optimistil endi hulgast parima väljaselgitamisel, siis õhtu teeb meeleolukamaks Jakko Maltis koos bändiga.

Pühapäeva, 13. juuli hommikul kell 10.30 toimub kaptenite koosolek, kus peavõistlusjuht Andres Talts saab purjetajatele võistluskomiteed tutvustada ja olulisema info edasi anda. Kell 13 antakse start regati esimesele etapile, mis kestab 2-3 tundi. Pühapäeva õhtuks jäädakse veel Kärdlasse, kus purjetajaid tantsitab ansambel Untsakad ning muidugi saab vaadata jalgpalli MMi finaalmängu.

Esmaspäeval, 14. juuli hommikul siirdub regatt 38-45-miilise meresõiduga järgmisele saarele – Muhumaale, Kuivastu sadamasse, kus õhtut sisustavad Muhu valla isetegevuslased.

Regati kolmas etapp viib jahid teisipäeval, 15. juulil Kuivastust Pärnusse ja etapi pikkuseks on 47-70-miili. Pärnus on regatt suisa kolm päeva. Kõige rohkem pakub põnevust ja vaatemängu kindlasti kolmapäev 16. juuli, kui regati neljanda etapina toimub lühirajasõit vastutuule-allatuule rajal. Pealtvaatajatele on korraldatud võimalus laevaga RUNÖ merel toimuvat oma silmaga vaatama minna. Laevas kommenteerib merel toimuvat Pärnu Postimehe spordireporter Joel Kukk, TRE raadio teeb sündmusest ka otselülitused ning Delfi TV kannab kogu etapi elava pildina üle ka internetis. Õhtu sadamas jätkub autasustamistega ning piduliku õhtusöögiga, kus avasõnad lausub Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ning purjetajaid tervitavad ka Pärnu Jahtklubi kommodoor Jüri Sõber ning Pärnu Jahtklubi eks-kommodoor ja tänane Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein. Purjetajad saavad ekraanilt üle vaadata oma päevased manöövrid ning õhtule paneb uhke punkti pidu ansambli Regatt hoogsate laulude saatel.

Neljapäeva, 17. juuli hommikusse jagub veel sadamamelu – plaanis on maha pidada „vanade kalade“ võistlus RS Fevadel ja A. Le Coqi eriregatt. Avatud on regatiküla erinevate teenuste ja tegevustega. Õhtul kell 18 algab regati pikim ja kõige erilisem etapp, mis viib jahid suvepealinnast regati lõpp-punkti, oma 120. sünnipäeva tähistavasse Roomassaare sadamasse ja purjetatakse peamiselt öistes tingimustes. Roomassaarde jõuavad jahid pärast 70-95 meremiili läbimist ja sõltuvalt tuuleoludest reede varahommikuks või hiljem. Reede on regatilistele puhkepäev, toimub pikima etapi võitjate autasustamine ning Roomassaare sadama 120. sünnipäeva tähistamine. Õhtule Roomassaare sadamas annab hoogu juurde ansambel Friday.

Regati viimasel päeval 19. juulil sõidetakse viimaste punktide kogumiseks ja lõplike seisude selgitamiseks viimane kuues etapp – Roomassaare ring. Põnevale ja pingelisele nädalale paneb piduliku ja väärika punkti autasustamine kell 17 Roomassaare sadamas ning regati kogu kaldaprogrammi finišiks on pidu ansambli SSB saatel.

Pealtvaatajate ja kaasaelajate rõõmuks saab purjetajate teekonda jälgida ka reaalajas interneti vahendusel. Postisioneerimisseadmed toovad jahtide asukohad kätte nutikate telefonide või arvutite ekraanidele.

Korraldajad on A. Le Coqi näol leidnud regatile igati väärika nimesponsori ja läbi täiendava toetuse on olnud võimalik veelgi enam panustada regati rikkalikku kultuuriprogrammi ja korraldusse – ikka selleks et suursündmus oleks nii seikluseks merel kui ka meelelahutuseks Eestimaa erinevates sadamates. Kuna Muhu Väina regati näol on tegemist Eesti ühe vanima ja jätkusuutlikuma sporditraditsiooniga ja A. Le Coq omakorda on alati väärtustanud nii kultuuri kui spordivaldkonna traditsioone, siis otsustatigi ühte vanimat ja ainulaadseimat Eesti merevõistlust toetada.


Võisteldakse kolmes klassis (ORC, ESTLYS ja Folkboot) ning seitsmes grupis vastavalt GPH (general purpose handicap) händikäp süsteemile. GPH näitab jahi arvestuslikku kiirust ühikus sekund/miil ehk mitme sekundiga jaht peaks ühe miili läbima keskmistes tingimustes. Iga jahi koefitsient arvutatakse välja spetsiaalse arvutiprogrammi abil, võttes arvesse taglase mõõtu, purjemõõte, kere kuju, meeskonna kaalu ja teisi parameetreid. Punktiarvestust ORC gruppidele peetakse Performance Line Offshore/Inshore (korrigeeritud aeg saadakse lahutades sõidule kulunud aja ja jahi avamere ajakoefitsendi korrutisest distantsipikkuse ja avamere distantsi koefitsiendi korrutis) meetodi järgi. ESTLYS gruppides kasutatakse parandatud aja arvutamiseks aeg-ajale meetodit.
Osavõtvate jahtide nimekiri

Et rahvusvahelist praktikat järgida, mille põhjal on ORC klassi avamerepurjetamise võistlusformaat orienteeritud pigem sooritusele lühirajal, ei anta sel aastal ORC klassis välja Eesti meistri tiitleid Muhu Väina regatil, vaid augustikuus Tallinnas toimuval regatil Baltic Offshore Week, mis on siis nii Eesti kui ka Soome avatud meistrivõistlusteks ORC klassidele ning on formaadilt sarnane ORC klassi rahvusvahelistele tiitlivõistlustele. LYS klassis, kus võistlusväärtusi määratakse jahi varasemate aastate statistika põhjal, on 2014. aasta üleminekuaastaks siirdumaks suurema enamusega klassist ORC-arvestussüsteemile. Seetõttu antakse Eesti meistri tiitel sel aastal välja vaid kõige väiksematele (LYS väärtus kuni 1,08) LYS grupi jahtidele. Eesti meistri tiitli selgitab klassisõiduna välja ka 12 jahist koosnev folkbootide flotill.


Eesti Jahtklubide Liidu sellel aastal rakendunud gruppidesse arvestamise uute põhimõtete järgi satuvad sel aastal ühte, suurimate jahtide ORC I gruppi võistlema möödunud aasta arvestuse I ja II grupi jahid. 2013.a esikolmikust on sel aastal võitluseks valmis Muhu Väina regati võitja Amserv Juss Ojalaga roolis Dagö Jahtklubist, 2013.a ORC EMi II grupi viies ja Muhu Väina regati kolmas jaht Olympic Tiit Vihuli meeskonnaga samast klubist ning Muhu Väina teise koha jaht Forte Kalev Jahtklubist, Jaak Jõgi juhtimisel. Kindlasti pakub kõrget konkurentsi 2013.a ORC EMi II grupi ja X-41 klassi MMi hõbemedalijaht Premium Kalev Jahtklubist Priit Tammemägi meeskonnaga. Teisest grupist pakuvad neile konkurentsi Salona 38 samatüübilised jahid – möödunud aasta ORC EMi kolmanda grupi võidujaht Pärnu Jahtklubist Sugar 2, mille roolis sel aastal Erki Melts ja Kalev Jahtklubi jaht Reval Cafe Eero Panki juhtimisel, kes selle aasta Soome suurimal avamereregatil Suursaari Race tõi oma klassis koju teise ja möödunud aastal esikoha. Neile konkurendiks on kahtlemata Pärnu Jahtklubi jaht Katarina II Aivar Tuulbergi meeskonnaga, 2013.a ORC klassi 3. grupi Euroopa hõbe. Kahtlemata ei saa välistada ka ühegi kohaliku ega välismaise jahi sekkumist võitlusse poodiumikohtadele.

ORC II grupis võistleb omavahel suur hulk Beneteau jahte, kelle hulgas favoriitideks kindlasti möödunud aasta Muhu Väina regati võitnud Kalev Jahtklubi jaht Jazz Risto Riimiga roolis, regatil teise koha saanud Kalev Jahtklubi jaht Elisa Passione ST Sven Heili meeskonnaga ning kolmanda poodiumikoha võtnud, 2012.a aasta Muhu Väina regati võitja Katariina Jee Mart Tamme juhtimisel Saaremaa Merispoordi Seltsist.

ORC III (GPH 700+) grupis läheb tiitlit kaitsma juba viimased neli aastat Muhu Väina regati võitnud Haapsalu Jahtklubi jaht Edasi Koit Pautsi meeskonnaga. Selles grupis võivad esikolmikusse kindlasti jõuda ka möödunud aastal pjedestaalil olnud Venemaa jaht Prizrak St. Peterburgist Dmitri Mostovoiga roolis ja Saaremaa Merispordi Seltsi jaht Kadri Tanel Õuna juhtimisel.

ESTLYS1 grupis võib soosikuteks pidada möödunud aasta võitjat Tessat Kalev Jahtklubist Alar Ivansoni meeskonnaga, ning samast klubist Fanaticut Ain Jalasto juhtimisel, kes on 2012.a regati võitja ja nii 2012. kui ka 2013.a Soome suurima avamereregati Suursaari Race oma klassi võitja. ESTLYS2 grupis võib soosikuteks pidada nii Tanel Tamme meeskonda Vesikaarel Kalev Jahtklubist kui ka Läti jaht Kolibrid Roman Mickevici juhtimisel ja Lilianni Saaremaa Merispordi Seltsist Margus Beljakovi meeskonnaga. ESTLYS3 grupis, kus antakse välja ka Eesti meistri tiitel, on favoriitide hulgas möödunud aasta võitja LYS2 grupis Luisa Haapsalu Jahtklubist Henry Viireti juhtimisel, 2013.a kolmanda koha jaht La Folie Janno Simmi meeskonnaga Pärnu Jahtklubist ja kindlasti rida teisi. Kuna LYS grupp on sel aastal jagatud kolme gruppi ja see on seganud kaarte, siis on siin üllatused kindlasti võimalikud.

Folkboote võistleb sel aastal 12. Arvatavad favoriidid Eesti meistri tiitlile on kindlasti möödunud aasta esikolmiku jahid: võitjana Haapsalu klubi jaht Tuuli Olev Oolupiga roolis, teise koha jaht Greta Mikk Kööseli tiimiga ja Topu Kalev Jahtklubist Pertti Neero juhtimisel.

Muhu Väina regatti korraldavad ESS Kalev Jahtklubi koostöös Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Seltsi ja Eesti Jahtklubide Liiduga. Muhu väina regati toetajad on A. Le Coq, Euronics, Selver, Saarte Liinid, Kuressaare linn, Muhu vald, Pärnu linn, Kärdla linn, Hiiu vald, Kärdla sadam, OtterBox, LifeProof, Saaremaa Juust, Loodusinvest, Dermoshop, Joogikuller/Sailor Jerry, Tallink, Doyle, Helly Hansen/Sportland, Greencoal, Rahva Raamat, Regio, Delfi ja Jägermeister.

Regati kodulehekülg: www.muhuvain.ee
Facebookis – Muhu Väina regatt
Parimad palad, pildid ja uudised regatilt: sport.delfi.ee/news/purjetamine
Jahtide liikumist on võimalik jälgida reaalajas GPS süsteemi abil regati kodulehelt www.muhuvain.ee
2013. aasta regati pildigaleriid ja videod

Sõru Jazzi kiiluvees

Ennejaanise Sõru Jazzi suur võlu seisneb selles, et aakrisele maa-alale mahuvad kokku suvised lemmikasjad: purjekad, tuttavad näod, rannaniidud kadakate ja aeglaselt mäletsevate veistega ning palju helisevat muusikat.

Rene-6866
Sõrusse jazzima

Oi, küll on hea meel näha, et festivali kava koosnes nagu mosaiik erikülgsetest muusikutest ja stiilidest, ka järjestikustel kontsertidel igav ei hakanud. Intensiivseks ja viimase vindi peale kruvitis kava Airi Allvee, bluusi tegi viksis pintsakus Tanel Padar, koguperekontserti pakkus Toomas Rull.
Tore oli näha, et Sofia Rubina tuli ikka USAst tagasi – maalilise Sõru paadikuuri. Laupäevasel laval tundsin tema bändi hulgas ära saksimängija, panin tähele ka bepop-trompetisti. Jah, Jason Hunteri tugev, heade ideedega mäng ning jõuline suhtumine kandis kogu kava hästi. Temaga sekundeeris veidi modernistlikuma lähenemisega Villu Veski. Sofia Rubina elavad silmad, balotelli-soeng ja täpsed-teravad improvisatsioonid kütsid jaheda õhu kuumaks hoides energianivood kõrgel kogu kontserdi vältel. Adusin aga, et näiteks Monki lugu lauldes ei tundnud lauljatar küll end selle raske drive’ga muusika juures kõige kodusemalt, kuid ta sai igal juhul hakkama. Tema juudi muusika esitamist saab küll ainult ülivõrdeis kirjeldada: energiline, loomupärane ja professionaalne! Eraldi väärib koosseisu hulgast väljatoomist meisterlik ja filigraanne Moskva pianist Evgeny Lebedev, kelle arendusi, arranžeeringuid ja loomingut ette kanti. Tõepoolest mängis ta väga hästi, tehniliselt perfektselt. Antud projekti näol oli tegu äärmiselt hea klubibändiga, mille koostöö kostis väga ameerikalikult selle sõna parimas tähenduses.

Sofia Rubina bänd. Rene Jakobson
Sofia Rubina bänd:
Evgeny Lebedev – klahvpillid
Villu Veski – saksofonid
Jason Hunter- trompet
Mihkel Mälgand -bass
Ahto Abner – trummid
Sofia Rubina- laul
SVE_3948-Sven Tupits (Fotogeen)

Programm jätkus suurepärase bassisti Raul Ukareda raju rocki sugemetega bluusiga, mis meeskuulajatelt kiitvaid hinnanguid pälvis. Kontserdi jooksul kolme kitarristi sünergia üha tugevnes.
Viimase esinejana Sõru jazzil astus üles Kaseke: puha legendaarsed nimed ja näod ja ületamatu tase. Millega Kaseke eristus: see oli selge sõnum ja stiil, üksteise lugemine, kokkukasvamine – midagi enamat kui kokkuklopsitud projektibändid, keda moodsatel püünedel vahel trehvab. Nemad ei pidanud midagi tõestama, kellegile meeldima ega üritama, nad lihtsalt olid. Saurused.
Ansambel Kaseke:
Ain Varts – kitarr
Andrus Vaht – trummid
Priit Kuulberg – bass
Riho Sibul – kitarr
Peeter Malkov – laul, flööt
Tõnu Naissoo – klahvpillid
Mart Metsala – klahvpillid

PS. Külalisaluseid mahub Sõrusse 35, sadama sügavuseks 3 meetrit. Sissesõidul tuleks märke väga tähele panna, madalaid kohti on palju ning vaja väga täpselt sõita. Majutuskohti jalutuskäigu kaugusel eriti pole, meritsi tulnud saavad ju ikka kajutis koisse külili keerata.
Kui Tallinnast jahiga kohale purjetanud said saabudes tunda vinget tuult otse silmaauku ja kuni viiemeetriseid laineid, siis tagasiteeks aga anti kiiret pärituult, sõit kestis 20 tundi.

Sõru Jazzi korraldab Kauni Muusika MTÜ, Pille ja Guido Kangur

Hüdrograafia – palju rohkem kui lihtsalt merekaardid

Avaldatud Veeteede Ameti kodulehel, 19.06.2014

Laupäeval, 21. juunil tähistatakse üheksandat korda ülemaailmset hüdrograafiapäeva.
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) üleskutsel ja ÜRO poolt toetatavana väärtustatakse sel päeval valdkonda, mis loob võimalused kasutada ohutult veeteid: mõõdistades sügavusi ja kaardistades ning kirjeldades veealasid ning teavitades ohtudest.

Läänemere-äärsed riigid on hüdrograafia valdkonnas väga edukalt koostööd tegev regioon ja edu kinnituseks avaldatakse sel aastal esmakordselt IHR erinumber, mis pühendatud vaid Läänemerele (BSHC). Võrreldes muu maailmaga on väga hästi arenenud sügavusandmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine (vt HELCOM, BSBDB, HIS), hästi on koordineeritud navigatsiooniteabe levitamine (PRIMAR), sisuliselt on likvideeritud riikidevahelised elektronkaartide ülekatted, navigatsioonikaartide mastaabid ja andmete kujutamine on kõigi riikide konsensusliku kokkuleppena ühesugune, toimib hea koostöö uuele Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul, veatult töötab koostöö navigatsioonihoiatuste edastamisel. Eesti tutvustab läbi kahe artikli (autor Peeter Väling) edukalt tööle rakendatud hüdrograafialaeva Jakob Prei ja omamaise arendustööna valminud hüdrograafilist infosüsteemi (HIS).

Eestis tegutsevad hüdrograafia valdkonnas aktiivselt Veeteede Ameti töötajad (neist 13 hüdrograafi kolme laeva ja ühe kaatriga ning 21 kartograafi), OÜ Meremõõdukeskus, OÜ Lotrell, AS Tallinna Sadam ja AS Terramare ja hulk navigatsioonikaartide edasimüüjaid. Heas koostöös mõõdistatakse igal aastal ligi 1500 km2 ja hoitakse kaasaegsena navigatsiooniteabe kandjad (66 paberkaarti, 116 elektronkaarti, 4 kaardiatlast, 4 teatmikku). Taasiseseisvumisest alates on mõõdistatud 1/3 Eesti laevatatavatest vetest, müüdud umbes 20 000 paberkaarti ja 10 000 kaardiatlast. Maailmas kasutab 1 100 laeva iga päev 35 000 elektronkaarti.

Selle aasta hüüdlause „Hüdrograafia – palju rohkem kui lihtsalt merekaardid“ juhib tähelepanu arengule, kus sügavusandmete kasutamise põhirõhk kandub pelgalt navigatsiooniohutuse tagamiselt üha enam teistesse valdkondadesse, kus tänapäevased täpsed sügavusandmed võimaldavad arendada keskkonnahoidu, mere- ja kliimauuringuid, ettevõtlust ja paljusid muid valdkondi.

Head hüdrograafiapäeva!

IHO – http://www.iho.int/mtg_docs/WHD/2014/WHD2014_Background_brief.pdf
BSHC – http://www.iho.int/
IHR – http://www.iho.int/mtg_docs/IHReview/IHR_Intro.htm (Läänemere erinumber ilmub septembris 2014)
HELCOM – https://helcomresurvey.sjofartsverket.se/HELCOMRESURVEYSITE/
BSBDB – http://dev.bshc.pro/#2/58.6/16.2
HIS – http://adam.vta.ee/teenused/hnt/yldinfo/his.html
PRIMAR – https://www.primar.org/primar-chart-catalogue