Kutse puutööalastele päevadele


Noored vanuses 16-25 aastat saavad kuupäevadel 22.10 ja 29.10 osa võtta huvitavatest õppetundidest, mille raames räägitakse puutööst ja puulaevade renoveerimisest. Üritus leiab aset Tallinnas, Toompuiesteel ajavahemikus 10.00 – 15.00 ning vahepeal pakutakse ka lõunasööki.

Täpsem info ja registreerumine kontaktidel:
Valmar Ammer | 55577056 | valmarammer@gmail.com

Suuremõõtmelistele inimestele hakkavad kehtima uued reeglid offshore’i lendudel helikopteriga


Viimase 25 aastaga on keskmise naftatöölise kaal kasvanud ligi 20%. Pole saladus see, et naftaplatvormidel saab hästi süüa, isegi väga hästi. Ning eks ka kodune toitumine ja vähesem füüsiline liigutamine teevad oma töö.

See tähendab seda, et helikopterite maksimaalne kandevõime saavutatakse väiksema arvu inimestega. See omakorda tähendab naftafirmade jaoks suuremat kulu õhutranspordi peale. Aga mitte ainult. Miljoneid dollareid on välja käidud, et vahetada välja ka päästepaadid platvormidel, et mahutada kõik töötajad ära. Möödunud aastal juhtunud õnnetus Super Puma helikopteritega tõstis lennukulu veelgi – kõik sama tüüpi kopterid jäeti maa peale.

Vasakult: autor (Dan), Stella ja Luciano HUET kursusel

Vasakult: autor (Dan), Stella ja Luciano HUET kursusel

Naftafirmad on juba pikemat aega palunud töötajatel järgida kaalu ning mitte ületada mõistlikkuse piire. See pole mitte ainult nende, vaid ka teiste, helikopteris kaasa reisijate huvides. Kui sa õnnetuse korral aknast ikka välja ei mahu, siis jäävad ka teised helikopterisse kinni ning välja ei pääse.

Selle aasta alguses räägiti võimalusest, et nendel naftatöötajatel, kes ei mahu helikopteri aknast välja, pole enam platvormidele asja. Hetkel on sellele seadusemuudatusele pidur peale tõmmatud. Kardeti, et tekkida võib liiga palju raskekaalulisi töötuid.

36 x 43 sentimeetrit on keskmiselt helikopteri akna mõõt, mille kaudu päästekostüümides reisijad saavad välja ronida. Kui sinna ette jääb suuremõõtmeline naftamees, siis tekib lootusetu olukord kopteris suhteliselt kiiresti – paanika, sissevalguv merevesi ning kiirelt vähenev õhk päästekostüümis teevad oma töö,

HUET training in SOTS Course Centre, Stavanger

HUET koolitus SOTS treeningkeskuses, Stavanger

Nüüd kehtima hakkav reegel aga määratleb ära, et reisija, kelle õlalaius on enam kui 56 cm, peab istuma helikopteris akna all, mille laius on 56 cm. Sellisele aknakriteeriumile vastab ligikaudu 25% Põhjamere kohal lendavatest helikopteritest.

Edaspidi kirjutan ehk sellest, millised olid teised reeglid, mis hakkasid sellel aastal kehtima helikopteriga lendamisel.

Match Race Põhjamaade Meistriks tuli Mati Sepa meeskond


3.-5. oktoobrini toimusid Tallinnas Match Race Põhjamaade meistrivõistlused kuhu olid saabunud esindajad Soomest, Rootsist, Poolast, Kreekast, Ungarist, Austraaliast ja Eestist. Keerulistes tingimuste peetud võistluse võitis Mati Sepa meeskond, kus purjetasid veel Ago Rebane, Janno Hool ja Karl Kolk.

Mati Sepa meeskond

Foto: Keiti Väliste

Tegemist oli igaaastaselt toimuva kõrge grade 2 tasemel tiitlivõistlusega, mille korraldusõigus oli seekord usaldatud Eestile.

Korraldajatel tuli kolme päeva jooksul vastu seista väga keerukatele ilmatingimustele ning enamuse ajast tuli võistlejatel veeta tuuletuses, oodates siis kas merel või kaldal.  Kuna round robinit ei õnnestunud lõpuni läbi sõita, siis selgusid võitjad vastavalt võiduprotsendile ning esmakordselt õnnestus Põhjamaade meistri tiitel Eesti tiimil koju jätta!

1. Mati Sepp (EST)
2. Patrik Sturessen (SWE)
3. David Gilmour (AUS)
4. Antti Luhta (FIN)
5. Arpad Litkey (HUN)
6. Lukasz Wosinski (POL)
7. Karl-Hannes Tagu (EST)
8. Marios Zisimatos (GRE)
9. Urmas Niine (EST)
10. Markus Rönnberg (FIN)
11. Mans Holmberg (SWE)
12. Alexander Karboinov (EST)

Shelli puurtornilt evakueeriti töötajaid


www.bbc.com

Möödunud pühapäeval, 28. septembril, toimus intsident Põhjameres asuval Shelli puurtornil Brent Alpha, mille tulemusena evakueeriti sellelt enamus töötajaid. Probleemi põhjustas torusid sisaldav konteiner, mis kraana mehaanilise vea tõttu kukkus merre, platvorni torujuhtmete lähedale. Hetkel on konteiner kinnitatud trossi abil kraana külge takistamaks selle vajumist merepõhja. Nafta-gaasi sektoris on väga suur rõhk ohutusel, mistõttu on tööd Brent Alpha platvormil peatatud.

Loe rohkem Decomworld veebilehelt.

EMSA uudiskiri – oktoober 2014


Euroopa Meresõiduohutuse Ameti oktoobrikuu uudiskirja teemad on:

  • Euroopa Parlamendi uus president külastas EMSA’t;
  • 1. jaanuaril 2015. aastal jõustub EL väävlidirektiiv (Sulphur Directive), EMSA’l on välja töötatud suunised “väävliinspektorite” jaoks;
  • Septembri keskpaigas korraldas EMSA liikmesriigidele koolituse “Jälgimissüsteemide kasutamine merereostuse avastamisel ja määramisel”;
  • EMSA integreeritud mereteenustele on lisandunud uus funktsioon seoses Ebola viirusega.

Laadi uudiskiri endale siit: EMSA newsletter, October 2014 (inglise keeles, pdf)

Volvo Trucks – 2015.a avamerepurjetamise Euroopa Meistrivõistluste nimesponsor


ESS Kalev Jahtklubi
Pärnu Jahtklubi
Eesti Jahtklubide Liit

Täna, 2. oktoobril  allkirjastavad raskeveokite üks suurimaid tootjaid Volvo Trucks, keda esindab Volvo Estonia OÜ ning 2015.a avamerepurjetamise ORC klassi Euroopa Meistrivõistluste korraldajad  – ESS Kalev Jahtklubi ja Pärnu Jahtklubi lepingu, mille alusel saab Volvo Trucksist võistluse nimesponsor. ORC klassi Euroopa Meistrivõistlused toimuvad 10.-16. augustil 2015.a Pärnus, kuhu on oodata pea 80 jahti nii Eestist kui ka välisriikidest.

Ürituse korraldajad Pärnu ja ESS Kalevi Jahtklubist on seda sündmust kavandanud juba enam kui aasta ning regati kuupäevad on hoolikalt sobitatud nii kohaliku kui ka rahvusvahelise purjetamiskalendriga. Augustikuus Saksamaal Kielis toimunud ORC klassi maailmameistrivõistlustel, kust Kalev Jahtklubisse tõi B grupi võidu jahtlaev Forte, kinnitas kõne ja esitlusega Pärnu valmisolekut ja parimat sobivust ORC tiitlivõistluseks ca tuhande purjetaja ees Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Lisaks Eesti avamerepurjetamise kõrgele tasemele ja konkurentsile soovivad Euroopa Meistrivõistlusi korraldavad klubid siia saabuvatele purjetajatele näidata ka eestlaste võimekust ja oskust suurvõistlusi hästi läbi viia. Seetõttu on regatile püütud leida ka väärikat nimesponsorit. “Volvo näol on tegemist kontserniga, mille panus maailma mastaabis avamerepurjetamise tippsündmuse Volvo Ocean Race panustamisse ja toetamisse ei ole teadmata kindlasti ühelegi purjetamishuvilisele. Volvo Estonia OÜ toetus Pärnus toimuvatele avamerepurjetamise Euroopa Meistrivõistlustele teeb korraldajatele suurt rõõmu ning on kindlasti suureks tunnustuseks ja ka võimaluseks suursündmus veel paremini läbi viia näitamaks seeläbi ka Volvo Trucks pühendumust purjetamise propageerimisel ja toetamisel,“ lausus ESS Kalev Jahtklubi kommodoor Kalev Vapper.

ORC I grupi jahid 57. A. Le Coq Muhu Väina regati Pärnu Lühirajal 2014.a juulikuus – foto: Piret Salmistu

Volvo Estonia OÜ finantsjuhi Veiko Tarvise sõnul on koostöölepingu allakirjutamine just täna, mõni päev enne Volvo Ocean Race ’i algust ka sümboolne ja hea võimalus tuua rohkem tähelepanu nii purjetamisele kui ka avamerepurjetamise tipssündmusele. „Tänavu Hispaanias Alicantes algav, sealt edasi 8 sadamat läbiv ja lõpuks järgmise aasta juunis Rootsi jõudev Volvo Ocean Race on Eestile nii lähedal, et augustis Pärnus toimuva ORC Euroopa MV ja Volvo Ocean Race’i vahel on võimalik luua suurepärane sünergia, et ka Eesti kui mereriigi rahvast rohkem merele lähemale tuua nii nüüd kui ka tulevikus,“ kommenteeris Tarvis.

2015.a ORC Euroopa Meistrivõistlused Pärnus toimuvad 10.-16. augustini ning korraldajateks on Pärnu Jahtklubi ja ESS Kalev Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga. Sündmust toetavad Pärnu Linn, A. Le Coq ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

ORC EM 2015 kodulehekülg http://www.orceuropeans2015.com/
ORC EM 2015 lehekülg Facebookis https://www.facebook.com/orceuropeans2015
Volvo Trucks Estonia kodulehekülg http://www.volvotrucks.ee
Volvo Trucks Estonia Facebookis https://www.facebook.com/VolvoTrucksEstonia

Koostöölepingu allakirjutamine toimub 2. oktoobril kell 17 Pärnu Jahtklubis, Lootsi 6. Allkirjastamisel osalevad Volvo Estonia OÜ finantsjuht Veiko Tarvis, ESS Kalev Jahtklubi klubiülem Indrek Ilves, Pärnu Jahtklubi kommodoor Jüri Sõber ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda lihtsustati


Täna toimunud Vabariigi Valitsuse istungil otsustati lihtsustada laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda.

1. Meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda.

Eelnõuga kaotatakse senised erisused (klassifitseeritud või klassifitseerimata laev, laeva vanusest tingitud koefitsiendid jne) ning viiakse senine laevapikkusel põhinev riigilõivu arvutamise mudel üle järelevalveametniku töötunnipõhisele arvutusskeemile. Uue skeemi kasutuselevõtu korral hakkab riigilõivu suurus sõltuma laeva suurusest, seisukorrast ja tehnilisest keerukusastmest ning on seega reederi suhtes õiglasem. Eelkõige avaldab muudatus positiivset mõju ajalooliste laevade, teisaldatavate ujuvvahendite ja väiksemate kalalaevade omanikele. Selliste laevade ülevaatus ei ole tehniliste seadmete ja navigatsioonivahendite vähesuse tõttu keerukas ning järelevalveametniku töömaht on väiksem, kui suurtel laevadel, mistõttu peaks uue arvestuse rakendamisel tasutav riigilõiv vähenema märkimisväärselt.

Kuna kehtivas riigilõivuseaduses kasutatakse juba praegu ajapõhist riigilõivu arvutamiseskeemi laevaga seotud erinevate protseduuride puhul (nt laeva dokumentatsiooni ülevaatamine), siis sarnase põhimõtte kohaldamine ka laevade ülevaatuste puhul võimaldab ühtlustada vastavat regulatsiooni laevadega seotud Veeteede Ameti toimingute puhul.

Lisaks korrigeeritakse eelnõuga erinevate laevapere liikmete diplomite ja tunnistuste väljastamise riigilõivusid, mis on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast, ning viiakse need vastavusse reaalsete kuludega (tarbijahinnaindeksi ning trükkimisega kaasnevate kulude tõus). Näiteks tuleb madruse tunnistuse väljastamise eest tasuda riigilõivu senise 3,19 euro asemel 5 eurot.

Samuti viiakse seaduse eelnõuga siseriiklik regulatsioon vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega ning tehakse vastavad muudatused meresõiduohutuse seadusesse. Üle võetakse reeglid reisijate nimekirja registri pidamist riigisisestel laevaliinidel, laeva turvaülevaatuste ja turvatunnistuste väljastamise regulatsioon ning kehtestatakse tehnilist laadi rakendussätted laevavarustuse turustamise ja paigaldamise lubatavusele. Kehtiv seadus kohustab pidama arvestust reisijate üle, välja arvatud Eesti sisevetel sõitval reisilaeval. Eelnõu kohaselt tuleb isikuregistrisse kanda mitte ainult reisijad, vaid kõik laeval viibivad isikud. Nimekirja ei pea koostama alla 20 meremiili pikkuse reisi puhul. Seega tuleb edaspidi isikuregistrit pidada ka Ruhnu laevaliinil.