Saada meile huvitav tekst või pilt e-kirjaga või võta ühendust Skype'i teel.
|
By Pressiteade, on March 15th, 2010
Poolas laupäeval lõppenud juunioride MM-il DN klassis vallutasid poodiumi kaks kõrgemat astet eestlased. Kuldmedalile purjetas eelmise aasta hõbedamees Rando Randmaa ning hõbeda pälvis mullune maailma pronks Karl-Hannes Tagu. 
Algselt Eestis Pärnu lähistel toimuma pidanud jääpurjetamise juunioride maailmameistrivõistlused viidi sobivate jääolude puudumise tõttu üle Poola. Orzyszi küla lähedal Sniardwy järvel peetud kahepäevased Euroopa- ja maailmameistrivõistlused lõpetasid Pärnu Jahtklubi juuniorid kaksikvõiduga. Randmaa võitis regati 7 punktiga ja Tagu järgnes talle 11 punktiga. Esikolmikusse mahtus veel poolakas Jakub Marciniak 16 punktiga. DN klassis osales kokku 39 jääpurjetajat neljast riigist.
Teised Eesti jääpurjetajad lõpetasid võistluse DN klassis järgnevalt:
14. Martin Aljaste (PJK) 51 punkti
23. Jürgen Kukk (Jahtklubi Merikotkas) 78 p.
31. Marek Lentsius (JMK) 108 p.
35. Eigo Helimets (JMK) 126 p.
39. Gert Skatskov (JMK) 145 p.
DN ja Ice Optimist klasside peatreener Mati Hool nimetas kaksikvõitu väga heaks saavutuseks.
„Võistlusolud olid rasked, kuna jää oli krobeline ja kaetud õhukese tiheda lumekihiga. Viimasel võistluspäeval tegi sõidu keeruliseks vaikiv ja keerutav tuul. Meie poisid olid tublid ja sõitsid väga hea kiirusega, kuna olime saanud eelmise nädala lõpust alates kohapeal harjutada ja võistelda. Nädala algul peetud Poola meistrivõistlustel Karl-Hannes Tagu tuli Poola meistriks võites koguni kõik sõidud.” rääkis Hool.
Noorteklassis Ice Optimist tuli maailmameistriks poolakas Antonina Marciniak 5 punktiga, hõbedale ja pronksile sõitsid samuti poolakad Kamil Cesarski ja Zuzanna Rybicka vastavalt 11 ja 18 punktiga. Parimate eestlastena jõudsid esikümnesse Johanna Saareke (PJK) 5. kohal 37 punktiga ja Johannes Puusepp (PJK) 7. kohal 46 punktiga. Võistlustel osales 36 Ice Optimist jääpurjetajat viiest riigist.
Meie noorte jääpurjetajate kohad MM-l:
12. Keith Luur (PJK) 54 punkti
27. Armin Ingomar Purlau (JMK) 105 p.
31. Maarten Nöps (JMK) 124 p.
Eesti jääpurjetajate osalemist MM-il toetasid Pärnumaa Kultuurkapital, Eesti Jahtklubide Liit, Pärnu Jahtklubi ja Jahtklubi Merikotkas.
Tulemused: http://www.icejunior.eu//files/results/pdf1268499704314_1258.pdf
Võistluste kodulehekülg: http://www.icejunior.eu/
IDNIYRA Europe (Rahvusvaheline DN Jääpurjetamise Liidu Euroopa sektsioon) kodulehekülg: http://www.icesailing.org/
Järgmisel aastal saab südikatele jääpurjetajatele kaasa elada kodumaal, kuna juuniorite MM ja EM 2011 toimuvad Pärnus.
Lisatud fotol: Rando Randmaa, foto autor Joel Kukk
Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade
By Dan, on March 14th, 2010
09. märts 2010
Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu “„Vabariigi Valitsuse 1996. a 18. juuli määruse nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” kehtetuks tunnistamine“. ” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.
Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284000
11. märts 2010
Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu ““Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010. aastal”” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.
Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284515
11. märts 2010
Põllumajandusministeerium on avalikustanud eelnõu ““Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 3.5 “Katseprojektid” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.
Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284559
11. märts 2010
Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu ““Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2010. aastal”” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.
Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284504
12. märts 2010
Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu “Keskkonnaministri 17. detsembri 2002 a määruse nr 76 “Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu” muutmine” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.
Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284012
By Mairold, on March 13th, 2010
Ajakirjale Meremees saatis loots Olev Tõnismaa fotod laevast, mis meie suurimasse sadamasse sildus. Muuga sadam oli selle tuliuue ja innovaatilise laeva jaoks esimene välissadam. Madli Vitismann uuris maad ja sellest järgnev lugu, mille Meremehe toimetus lahkelt avaldada lubas.
Esimene sihtsadam – Muuga
Otse Peterburist Admiraliteedi Laevatehasest tulnud Sovcomfloti 70 000-tonnine arktiline süstiktanker “Mikhail Ulyanov” sildus 9. märtsil Muuga sadamas.
 Tuliuus Mikhail Ulyanov Muuga reidil See laev on elluviidud näide toonase presidendi Vladimir Putini suuniste järgimisest Venemaa merenduses: Venemaa kaup Vene lipu all Venemaa reederite Venemaal ehitatud laevadele. Eriti rõhutas Vene riigipea seda Merekolleegiumi väljasõiduistungil Murmanskis 2. mail 2007, aga ka teistel puhkudel.
“Mikhail Ulyanov” on kavandatud Prirazlomi leiukohast naftat Murmanskisse vedama. Et selle põhitööni on veel aega, suundus laev Muuga sadamasse, et siit masuudilastiga Rotterdami sõita. Praegu veel Küprose lipuga ”Mikhail Ulyanov” ilmselt registreeritakse mõni aasta tagasi loodud Venemaa rahvusvahelisse registrisse, sest ka selline on valitsuse suunis. 119 tankeriga Sovcomflot sai valitsuselt erandliku õiguse rannavedudeks selle nn teise registri laevadega. Teistel reederitel sellist õigust pole.
 Mikhail Ulyanovi uue disainiga jääahter 257 m pikkuse ja 34 m laiuse topeltkerega tankeri süvis lastis on 13,6 m ja töökiirus 16 sõlme. Jääklassiga 1A1 laeva roolikambris on Transas’i jääradar ning jäämurdja abita peaks toime tulema kuni 1,2 m paksuses jääs. ”Mikhail Ulyanovil” on puurtorni juures töötavale laevale vajalik laadimisseade vööris ning kopteritekk. Tehniliselt maailma tippklassi kuuluvas laevas võis meie lootsi Olev Tõnismaa sõnul tunda lääne mõjutusi ruumide ja seadmete paigutusel, aga näha ka Vene ehituse eripära.
 - Mikhail Ulyanov Muuga sadamas 2010 a algul
 - Mikhail Ulyanov Muuga sadamas, vaade navigatsioonisillast
 - Mikhail Ulyanovi navigatsioonisilla SPS control
Venemaa vanimast, 1704. a. Peeter Esimese asutatud Admiraliteedi Laevatehasest on Sovcomflot käesoleval sajandil tellinud vähemalt kümmekond tankerit. Selle seeria laevadest järgmine – “Kirill Lavrov” – peaks valmima tänavu teises kvartalis.
Madli Vitismann
Olev Tõnismaa fotod
Meremees 2010, nr 1
————————————–
MB kommentaar: Tuleb välja, et ka meie idanaaber on asunud merendust suunama ja toetama riigi kõige kõrgemal tasemel ja alustatud juba mõned aastad tagasi. Oma maal ehitatud ja oma reederite laevadega oma tootjate kaupa oma lipu all vedamas. See kõlaks ka ju meil hästi. Sama mõtteviisi rakendumisel meil kümne laeva ehitamisel ja rakendamisel saaks tööd otse ja kaude umbes 4000 inimest. Võibolla rohkemgi. Praegusel tööpuuduse ajastul kuluks ära. Ja need töökohad ei oleks nö sotsiaalsed töökohad. Pealegi on tegemist riigi jaoks strateegiliselt ja julgeolekuliselt mitte väheolulise otsusega. Selles pole muidugi kahtlust, et Põhja-Jäämeres on Venemaal vägagi suured huvid. Ja mitte ainult Venemaal.
Uudis ka meie poliitikute jaoks lugemiseks, et kaasajal on Venemaalgi riiklikult suunatav kindel merenduspoliitika, mis on juba käivitunud. Võib muidugi kritiseerida, et kuidas, aga selge on see, et juba tegutsetakse. Erinevalt meist. Mõneti oli Mikhail Ulyanovi külaskäik kui venepoolne jõudemonstratsioon (meil on, aga teie…), mille meie poliitikud muidugi maha magasid.
Vaata lisa: vesseltracker.com, ship-technology.com
By Mairold, on March 12th, 2010
Eilses Postimehes rõõmustav uudis, et Admiraliteedi basseinis avatakse selle aasta maikuus uus jahisadam, pidulikult avatakse 21. mail. See on meie merenduses mõnes mõttes verstapostilise tähendusega sündmus. Arvan, et see uudis on selle aasta parim merendusalane uudis. Kogu majanduse kõrval pisike asi, aga suure tähendusega.
Ennustasin juba paar aastat tagasi, et Vanasadam on kunagi jahisadam (reisilaevad, terminalid jm Paljassaare sadamasse, kui trammiliini otsa sinna saaks), nüüd on algus tehtud. See Tallinna sadama otsus näitab ka, et kõrgel tasemel otsustajate hulgas on kohale jõudmas, et merendus ei ole vaid rahalise kasu tagaajamise koht vaid see on ka elustiil ja Eesti vereringe.
On kostunud ka kriitikat, et kas asjal on mõtet? Aga ei tasu enne esimest paari hooaega kohe materdama hakata, las meresõitjad “jalgadega hääletades” näitavad, kas võetakse omaks. Pigem mõne kitsaskoha juures esitaks ettepaneku, kuidas võiks paremini olla. Küll asjaosaliste suhtumine muutub positiivsemaks. Ja arvan, et eelkõige saab sadam populaarseks väliskülaliste hulgas. Helsingi paadimessil Tallinna sadam oli jahisadamat tutvustades juba kohal.
Omaltpoolt pean väikelaevnike jaoks valgusfooride paigaldamist ülepingutamiseks. Näiteks Soomes on kõikides linna sadamates suured ja väikesed laevad koguaeg “segamini” ja jagavad samasid veealasid, ei ole kuulda olnud, et midagi traagilist oleks juhtunud. Kaubalaevade tüürimehed on küll Soome lahe põhjakaldal olevaid purjetajaid kirunud, aga kokkuvõttes on väikesed veesõidukid targu suurtest kõrvale hoidnud ja hakkama saadud. Arvestades seda, kui suur hulk paate ja jahte on Helsingi ümbruses, ei maksa karta, et meil siin laevad-paadid omavahel nügima hakkavad (meil ju veesõidukeid kordades vähem). On ju ka paadimeestel silmad-kõrvad nägemaks suurte laevade asukohti, ei trügita ilmaasjata ligi. Pigem selle sadama seadusesse kirjutada reegel (ja sildid välja), et alates muulidest paadid-jahid peavad vaid mootori jõul sõitma, ainult purje jõul või muul viisil sadamaalas manööverdamine keelatud. Siis ei oleks ka foore vaja.
Küllap need foorid kaovad üsna pea. Suured ja väikesed laevad saavad omavahel alati hakkama, üks ei välista teist. Meri on meil ühine.
Uudis on huvitav Tallinna linnavalitsuse viimaste otsuste taustal. Kohalikele surutakse peale paadimaksu, aga uute jahisadamate rajamiseks ei ole linn sentigi panustanud. Admiraliteedi basseini rajamiseks kuluvast 7 miljonist ei ole kroonigi tulnud linnakassast. Karta on, et enne valimisi või kultuuripealinna ürituste käimaminemist käiakse välja fraas: Linna avamine merele – tehtud…
Omaltpoolt loodan, et jahisadama ala ei hakata aiaga ümbritsema, nagu on juhtunud paljude jahisadamatega. Külalissadamale selline asi ei sobi.
Lisainfo: Tallinna Sadama Old City Marina veebileht.
Postimees 11.03.2010
Sadamast kirjutab ka värske ajakiri Navigaator
Veel üks uus jahisadam Tallinnas: Port Noblessner, kosub ka meremuuseumi sadam Lennusadam.
By Dan, on March 11th, 2010
Möödunud aastal viis Paris MoU (Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum) läbi koos Tokyo MoU‘ga kolme kuu jooksul (september-november) kontsentreeritud kontrollikampaania, mis oli suunatud seekord laevade päästepaatide veeskamisseadmetele ja paadiõppustele.
Paris MoU 27 liikmesriiki viis läbi 5749 kontrolli. Esialgne kokkuvõte näitab, et üks kontroll viiest leidis puudusi seoses päästepaatidega. Kolmekuulise kontrolli käigus peeti kinni 246 laeva, mille puhul 30%-l oli kinnipidamise põhjuseks puudused päästepaadi veeskasmisseadmetes.
During the campaign 2,136 CIC-related deficiencies were found. The campaign revealed that one out of every eight drills, when conducted, was not performed satisfactorily. This is an issue of serious concern to the Paris MoU Member States, and is often caused by lack of training.
Of the procedures or instructions and identification of hazards associated with launching and recovery of lifeboats one out of 6 was found unsatisfactory. These are related to the safety management system on board the ship.
A total of 32 flags had 1 or more CIC related detention. These flags cover 76% of the inspections. The flags, which were subject to 10 or more inspections, with the highest CIC related detention record were:
• Switzerland with 12 inspections and 2 detentions (17%),
• Sierra Leone with 47 inspections and 5 detentions (11%),
• Togo with 10 inspections and 1 detention (10%)
• Cambodia with 62 inspections and 6 detentions (10%).
A total of 67 flags, which cover 24% of the inspections, had no CIC related detentions at all. Most CIC inspections took place on general dry cargo ships (38%), followed by Ro-Ro container ships (15%) and bulk carriers (13%). Bulk carriers have the highest detention rate of (3%), followed by the general dry cargo ships (2%) and refrigerated cargo ships (1.2%).
Paris MoU – http://www.parismou.org/
By Mairold, on March 11th, 2010
10. märtsi Oma Saares Mart Saarsolt arvamuslugu.
Admiral, tüürimees ja merebioloog riigikogus
Vähevõitu on seda ühe ülesehitamise staadiumis mereriigi kohta, aga üht-teist annab ikkagi ära teha. Kahjuks ei mõista mõned mõjukad erakonnad, kes küll raha lugeda oskavad, et merenduse edendamine mõjub riigi väliskaubandusbilansile tervendavalt. Merevedu ja kaugpüük on ju praktiliselt puhas eksport, mis raha sisse toob. Troopiliste saareriikide Cabo Verde ja Mauritiuse kõrge tasemega ametnikud tegid mulle kümme aastat tagasi ettepaneku luua ühisfirmad. Eestis pole veel ununenud kaugpüügi kogemused soojades vetes, laevad pole ilmast otsa saanud.
Neid saareriike ümbritsevad kalarikkad veed toovad sisse praktiliselt vaid püügikvootide müügist. Nende endi püügimeetodid ja võimekus on aga arhailised. Niisuguse positiivse ekspansiooni eelduseks on riikidevahelised kalanduskoostöö raamlepingud. Miks neid ei ole?
Loe ülejäänud teksti Oma Saarest.
By Mairold, on March 10th, 2010
Uus laev Muhumaa on Hiiumaa liinile tulekuks valmis, 8. märtsil heisati laeval Eesti lipp.
Eesti lipu heiskamine Muhumaa pardal 08.03.10 kell 17.15 Norra aja järgi. Pildil kapten Andrus Saat. Foto: Virgo Vinkel.
Foto allikas Oma Saar ja Laevakompanii.ee
 Parvlaev Muhumaa Fiskerstrandis, Norra Uus laev tuleb liinile märtsi keskel
Uus laev Muhumaa on Hiiumaa liinile tulekuks valmis
By Külli Haav, on March 8th, 2010
Mereblogijad juubeldavad ja soovivad ühel häälel õnne Eesti veemoto grand old man‘ile Lembit Aaslav-Kaasikule.
Pildil oma poegadega Eesti-Balti võistluste ajal mehaanikutööd tegemas
By Mairold, on March 8th, 2010
Euroopa Komisjon kiitis heaks keskkonnainvesteeringute keskuse otsuse eraldada politsei- ja piirivalveametile ligi 440 miljonit krooni uue multifunktsionaalse reostustõrjelaeva soetamiseks.
Toetus laeva ehitamiseks ja sisustamiseks tuleb lõviosas Euroopa Regionaalarengu Fondist, Eesti riik panustab omalt poolt ligi 80 miljoni krooniga. Laev peaks plaanide kohaselt valmima 2013. aasta alguseks.
«Sagenevad merereostusjuhtumid Eesti vetes näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid meile õigeaegselt appi. Naftareostuse puhul on reageerimiskiirus väga oluline, sest reostuse rannikule kandumise puhul oleks kahju keskkonnale kordi suurem,» teatas amet täna.
Läänemerel sõidavad tankerid, mille maht võib ulatuda 150 000 tonnini ning sellise tankeri avarii tähendaks suurt keskkonnakatastroofi kogu Läänemere piirkonnale.
Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juhi Tõnu Hundi sõnul on uus laev oluline tagamaks Eesti võimekus likvideerida ja ennetada merereostusi.
«Täna on meie kasutuses ligi poolsada aastat vana reostustõrjelaev, samas on tihenenud laevaliiklus oluliselt suurendanud nii võimalikke ohte keskkonnale kui ka pideva keskkonnaseire vajadust,» selgitas Hunt.
Ehkki KIK tegi omapoolse otsuse anda projektile Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust juba möödunud aasta suvel, nõudis projekti rahaline maht kinnitust ka Euroopa Komisjonilt.
Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkuse parandamiseks toetusi plaanitud 600 miljoni Eesti krooni jagu. Toetuse saajateks on määratud päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet, kellest esimene sai möödunud aasta alguses 160 miljonit krooni päästetehnika soetamiseks ja logistikakeskuse välja ehitamiseks.
2000. aasta mais tegevust alustanud keskkonnainvesteeringute keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa sotsiaalfondi ja ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.
Toimetas Martti Kass PM 08.03.2010
Kommentaariks niipalju, et riigi tasandil endiselt iga riigi laevaga seotud ettevõtmist käsitletakse üksikjuhtumina (loe lisa). Puudub laiem pilt ja ühtne riigilaevastik.
Kummaline on riigi prioriteetide seadmine. Kuigi majanduskriisi hakul loobuti mitmeotstarbelisest reostustõrjevõimekusega jäämurdjast, teisalt hakati korraldama laeva tellimist, mis on reostustõrjeks ja jääklassiga. Vahe vaid sellest, et jäämurdja oli plaanitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse, teine aga keskkonnaministeeriumi omasse…
Nüüd siis taotleb laeva ka piirivalve (politsei koosseisus).
By Dan, on March 8th, 2010
Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu “Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.
Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=282695
|
|
Viimased kommentaarid