Mereblog

Selle aasta esimese pikema suvereisi esimese päeva õhtul jäi Ventspilsis tuttava laevafirma lipuklassi laev külalistemaja lähedal ette. Tegemist on S-klassi laevaga, Slotergracht. Kahjuks pole Spliethoff'i ajakirja GoGracht veebiversiooni olemas, et oleks saanud järgi vaadata, kes hetkel antud laeval peal on… Mõni nimi oleks kindlasti tuttav olnud.

Tekst: Külli Haav 

Laoküla merelaagri lapsed tutvusid eile Revali merekooli instruktorite käe all päästevarustusega, proovida sai päästeülikondi (päästetürpisid), kalipsosid ja merel päästeparve ronimist.

Kuni kahemeetristele meestele mõeldud kombinesoonid tõmmati eriliste rihmadega seestpoolt väiksemaks, et laagrilised saaks neid katsetada. Otsekohe proovis käratsev kamp ka "kombekate" uputatavust, mis tavaliselt 8 tundi vastu pidava eririietuse puhul kuidagi ei õnnestunud.

Merelaager hoiab oma lippu kõrgel ka heade kommete ja sõnavara osas. Loo autor pandi näiteks ühe maakeelse s-tähega sõna kasutamise eest kümmet kätekõverdust tegema. Muidugi kulub natuke lihasjõu treenimist purjetamis- ja rahvastepallivõistlusteks igaühele ära.

Foto: Külli Haav

"Olen paljajalu käimisega täiega ära harjunud, üldse ei kujuta ette, mis linnas saab," nentis oma esimest laagrisuve veetnud paljasjalgne Liis Marii lõunalauas oma päevitunud sõbrannadele. Blondi tukaga tüdruk paistis esimest päevast mereteema omaks võtnud olevat - naudinguga kirjeldas Liis Marii nii SAR-i kaatritega sõitu kui päästeülikonna katsetamist. Peale hirmuäratava merevalitseja Neptuniga kohtumist ja ristitud saamist on ta koos kümnekonna poisi ja tüdrukuga valmis uuteks väljakutseteks merel ja maal.

Juba 10 hooaega järjest tuult oma purjedes hoidnud Laoküla merelaager saatis just välja oma esimese sellesuvise "lennu" - täna lõppes esimene laagrivahetus.

Tänud Küllile loo eest, loodame merelaagrist veel edaspidigi kuulda. Pildigalerii siit.

Eesti Jahtklubide Liit lansseerib Avamere Eesti karikavõistluste sarja, mis koosneb kolmest suurregatist - Watergate regatt, Muhu väina regatt ja Honda Baltic Offshore Week. Eesti karikasarja võistlusi avamerejahtidele peetakse esmakordselt.

Eesti Jahtklubide Liidu peasekretäri Ott Kallase sõnul on Avamere Eesti Karikasarja näol tegemist olulise uuendusega Eesti avamerepurjetamises. „Karikasarja konkreetne struktuur võimaldab esmakordselt panna purjetajad proovile kolme etapi vältel erinevates võistlusoludes ning annab ka lisaväärtust sarja kokkuvõttes pinget ja põnevust üles kruvides," ütles Kallas.

Avamere Eesti Karikas 2008 saab avalöögi 10.-12. juulil Pärnus, kus I etapina peetakse Watergate regatt. Teine etapp leiab aset 13.-19. juulil, mil Muhu väina regatt viib purjetajad Roomassaarest Sõrusse, Lehtmasse, Dirhamisse, Tallinnasse ning Tallinna ringile. Muhu väina regatil selguvad ühtlasi ka avamerepurjetamise Eesti meistrid. 22.-27. juulil toimub Tallinna lahel karikasarja III etapp Honda Baltic Offshore Week, mille raames peetakse ka ORCi klassi jahtide lahtised Eesti meistrivõistlused.

Võisteldakse kolmes grupis vastavalt GPH (general purpose handicap) händikäp süsteemile. GPH näitab jahi arvestuslikku kiirust ühikus sekund/miil ehk mitme sekundiga jaht peaks ühe miili läbima. Iga jahi koefitsient arvutatakse välja spetsiaalse arvutiprogrammi abil, võttes arvesse taglase mõõtu, purjemõõte, kere kuju, meeskonna kaalu ja teisi parameetreid. Üldjärjestus saadakse finishiaja korrutamisel jahi GPH-ga. I grupis sõidavad jahid, mille GPH on väiksem kui 610,0, II grupi võistlejatel on GPH 610,1 - 650,0 ning III grupil on GPH suurem kui 650,1.

Avamere Eesti karikasarja kokkuvõttes lähevad arvesse kõigi kolme etapi lõpptulemused, mahaviskeid ei toimu. Etappide tulemuste punktisumma arvutatakse punktitabeli järgi, kus Muhu Väina regati ja Honda Baltic Offshore Week regati koefitsient on 1,2 ning Watergate etapi koefitsient 1. Välisvõistlejaid maha ei arvata.

Watergate regati korraldab Pärnu Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga, Muhu väina regati ESS Kalevi Jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga ning Honda Baltic Offshore Week regati korraldab ESS Kalev Jahtklubi koostöös Nyländska Jaktklubbeni, Soome Avamerepurjetajate Liidu ja Eesti Jahtklubide Liiduga.

Avamere Eesti Karikasarja koduleht (juhendid, fotod, tulemused): www.puri.ee

Lisainfo:

Eesti Jahtklubide Liit
www.puri.ee

Kalevi Jahtklubi
www.kjk.ee

Pärnu Jahtklubi
www.jahtklubi.ee

Soome ja kogu Läänemere kunagine uhkus Finnjet jõudis eelmisel nädalal Indiasse Alangi linna, kust temast peaks saama vanaraud ja kasutatud asjade turukaup. Sellega ei ole nõus soomlased, kes koguvad laeva päästmiseks raha.

Gaasiturbiinilaev (GTS) Finnjet ehitati 31 aastat tagasi ja ta oli Läänemere üks kiireim laev, oma algusaastatel oli maailma suurim ja pikim autotekiga laev ja siiani ainuke gaasiturbiiniga reisilaev. Kuna omanikele ei tasunud laeva ekspluateerimine end ära, siis on laev mitu aastat olnud mitmes erinevas firmas loksutada. Vahepeal on olnud isegi ujuvhotellina New Orleansi katastroofi järel.

 Foto: http://www.simplonpc.co.uk

Laeva praeguse omaniku käest väljaostmiseks oleks tarvis 18 miljonit dollarit. Vaata lisa: Save The Finnjet!

Meenutame üht ajaloo silmapaistvamat laeva, mis on ka korduvalt Tallinnas käinud. Loe lisa Postimehest. Kas veel viimastel päevadel õnnestub laeva romulast päästa? Finnjeti veebilehe viimane uudis on pärit 25. maist.

Finnjet has now left the harbour of Jeddah for Mumbai. From there the journey goes on to Alang, where the ship will be broken up by the local scrapyards. FINNJETweb has therefore changed its Save the Finnjet! alert and extended it as far as we are now looking for every possible (part)-Investor for the Espoo-Hotel/Musum project (see below). If bigger investors can be convinced as well, and voluntary crew for the back-transfer to Finland can be arranged, the chances for the ship to be preserved from the scrappers rise. If not, Finnjet will be broken up already in a few weeks.

Finnjetweb.com 25.05.2008

Soome-Saksamaa liinil opereerimise lõpetas see laev 2005. aastal.

 Foto: http://farinha-ferry.blogspot.com

Laevanduse aastaraamat on artiklite kogu, kust iga merenduse ja merekultuuri huviline midagi leiab. Nagu ikka, on raamatu algusosa pühendatud laevanduse tänastele muredele, perspektiivikale merenduspoliitikale, mis kuidagi ei taha Eestis kindlat vormi võtta, sadamate seisule ja väljavaadetele neid arendada. Oluline on rannakalanduse jätkusuutlikkuse teema. Puudutatakse ka aegu, mil Eesti kalurid töötasid kaugetel ookeanidel. Aastaraamatus on avaldatud mitmesuguseid mälestusi ja ajalooteemalisi kirjutisi. Meenutatakse purjelaevu ning kaubaaurikuid, kunagist sõjalaevade müüki Peruule, elu Aegna merekindluses ja põgenemist Rootsi…

Sisukord:
Ants Piip aastal 1934: Meremehed Eesti riigi algul
Nathan Tõnisson: Euroopa merenduspoliitikast
Jüri Lember: Tänane Eesti mereklaster
Indrek Nuut: Kas Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud lipuriik?
Tõnis Rihvk: Mandri ja saarte vahelise laevaühenduse tulevik
Jaanus Tamkivi: Saaremaa püsiühendus on valitsuse lubadus
Tiit Vähi: Sillamäe sadama arengu hetkeseis
Peeter Veegen: Narva kanal
Aivar Kokk: Kesk-Peipsi sadama arendusprojekt
Ahto Järvik: Rannakalanduse jätkusuutlikkusest Eestis
Hugo Maide: Kalapüük ookeanidel
Rein Einberg: Kalaretk Atlandil
Märt Rannamäe: «Martha» sinimustvalgega ümber maailma
Arvi Nordmann: Purjelaevade kuningas
Bruno Pao: Ajast, mil viimne kaubaaurik seisis sillas
Ants Pärna: Rannasõidu liinid 1920-1940
Mati Õun: Sõjalaevad Peruule
Raul Juursoo: Evald Past - eesti merendusloo talletaja
Jüri Kiviloo: Põgenemine 1944.a. Rootsi ja algusaastad võõrsil
Peeter Peetsalu: Merekindlussaarest läbi madruspoiste silmade
Vello Mäss: Kolm aastakümmet vrakiotsingut
Kristin Ilves: Vrakiarheoloogiast ja laevavrakist Tallinna Vanasadamas
Katrin Sarapuu: Eesti Tuletorni Selts
Ants Pärna: 2007.a. merenduse kroonika
2007. aastal ilmunud merekirjandust
Eesti Laevanduse Aastaraamatu autorid
2007.a. Eesti Mereakadeemia lõpetanute nimekiri
2007.a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehhaanikud
Eesti Kaptenite Klubi liikmete nimekiri
Eesti Laevaomanike Liidu liikmesfirmad
Merendusnõukoda

Raamatut saab osta Raamatukoi raamatupoest ja Rahva Raamatust. Loe lisa Oma Saarest. ELAR 2007-st Postimehes. Kui varasemate väljaannete vastu huvi, siis Apollo raamatupoest võib mõnda veel leida.

Tänud Enn Kreemile, Rein Raudsalule, Ants Pärnale järjepidevuse hoidmise eest.

Esmapäevahommikune ilm ei olnud eriti lootustandev hea reisipäeva kujunemiseks. Kuid vaatamata rohkele vihmale sai Kuressaarest Triigi sadama poole sõitma hakatud. Triigi sadamasse jõudes olid juba mõned sõidukid järjekorras, broneeringu- ja üldrivis. Sadamas seisis kolm külalisjahti, sügavust pidi olema kuni 5 meetrit. Kuna sellel liinil olin esimest korda, siis ei olnud täit selgust ka pileti ostmises ja broneeringu tõestamises. Sadamahoones olid kohalikud varmad selgitama "süsteemi". Oma peapesu said ka lätlased ja leedukad, kelle järjekorrakultuur jätab soovida.

Ülesõit kestis tund aega. Reisijate salongis oli võimalik keha kinnitada kohvi ja võileibadega ning samas oli ka piletisoetamise koht. Sõrusse sõites oli praam enam-vähem autosid täis. Õhtul tagasi tulles võis ühe käe näppudel sõidukid kokku lugeda.

Vihmane ilm muutus päeva möödudes aina paremaks. Täpselt nagu Kanalkahe ilmaennustuse tütarlaps eelneval õhtul lubas. Päevaga sai tiir Hiiumaale peale tehtud ning viimased paar tundi Sõru puulaevade peol veedetud.

Kohale tulla lubanud 24-st alusest jättis 10 tulemata. Põhjuseks sai hommikune ilm. Sõrus võttis meid õhtul vastu rõõmus seltskond ja kaunis päikesepaisteline ilm. Puulaevad tegid sõitu lastele ning täiskasvanutele, pakuti head toitu ning telgis võis soetada mereteemalisi esemeid.

Rõõmu tegi päästevestide rohke kasutus laste puhul laevasõitude ajal. Eelmise aastal ei olnud oranžid vestid nii populaarsed olnud. Tundub, et Veeteede Ameti rohkem kui aasta kestnud päästevesti kampaania on lõpuks hakanud vilja kandma ning täiskasvanud on hakanud aru saama päästevesti kasulikkusest.

Kahjuks ei õnnestunud nautima jääda jaanilõkke süütamist ning Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontserti. Kaheksane praam väljus täpselt kell kaheksa :) 

Teedul käed-jalad tööd täis :) 

Autor Alari ja Irise taustal. 

Omad ja külalised Sõru sadamas.

Mõned pildid lisaks leiab veel siit.  

Nüüd on veel jäänud laevaliin Mõntu-Ventspils, mis vaja ära proovida. Loodetavasti leiab homne õhtu meid juba lätlastega alus't nautimas Ventspilsi tänavatel…

Kolmapäeval peeti Saksamaal maailmaedetabeli kõrgeima kategooria reitinguga Kieli nädala regatil esimesed kaks võistlussõitu. Eesti sportlased alustasid edukalt - olümpiaklasside purjetajad haarasid avapäeval tugevad positsioonid ning X-35 klassi kiiljahtide Euroopa meistrivõistluste raames võtsid eestlased koguni liidrikoha.

Laser klassis tegi mullusel Kieli nädala regatil hõbemedali pälvinud Deniss Karpak (Karpak Sailing Team) särava avalöögi, võttes esimeses sõidus 2. koha, ent teises sõidus saadud 26. koht viis sportlase kokkuvõttes 34. kohale 28 punktiga. Argo Vooremaa (Rein Ottosoni Purjespordikool) asub kahe sõidu järel 97. kohal 63 punktiga, tema tulemused sõitudes 32. ja 31. koht. Regatti asus klassis juhtima mõlemad sõidud võitnud portugallane Gustavo Lima 2 punktiga. Lasereid võistleb 156.

Naiste 470 klassis tegid Marjaliisa Umb ja Elise Umb (PSS Maru) eduka avapäeva. Õdedetiim sai sõitudes 7. ja 8. koha ning jätkab regatti 8. kohalt 15 punktiga. Esikoha haarasid jaapanlannad Ai Kondo - Naoko Kamata, kes kogusid 3 punkti. Võistlevad 21 naiskonda.

Finn klassis tegid eestlased taaskord stabiilsed esitused. Heiko Eesalu (Rein Ottosoni Purjespordikool) sai sõitudes 22. ja 23. koha ning asub kokkuvõttes 22. kohal 45 punktiga. Aare Taveter (Rein Ottosoni Purjespordikool) võttis 38. ja 39. koha ning hoiab üldarvestuses 38. kohta 77 punktiga. Hetkeliider Finn klassis on hispaanlane Rafael Trujillo 3 punktiga, klassis võistlevad 49 sportlast.

Kieli nädala regati raames peetakse ka Euroopa meistrivõistlused X-35 klassi kiiljahtidele. Mati Sepp jahil Nicole 3 tõusis liidripositsioonile 7 punktiga, saades sõitudes kirja tulemused 2 ja 5. Eestlaste kannul tuleb Achim Griese Saksamaalt jahil Celox 8 punktiga ning järgneb Pekka Töytäri juhitud Soome jaht Laura X 9 punktiga. X-35 klassis võistlevad meistritiitli nimel 16 meeskonda.

Samal ajal said täna Kieli nädala regatil lõpu rahvusvahelise Moth klassi võistlussõidud. Eesti noorsportlane Sten-Mark Bachmann (Rein Ottosoni Purjespordikool) võitis kokkuvõttes 8. koha, kogudes 44. punkti. Sõitudes kuulusid talle 6., 29., 29., 9., 6., 8., 7. ja 8. kohad. Võitjaks tuli Adam May Suurbritanniast, kes kogus 8 punkti, klassis võistlesid 28 sportlast.

Kieli nädala regatt on Euroopa suurimaid purjetamissündmusi, kuhu kogunevad 5000 purjetajat 50 riigist. Regatist võtavad osa 2000 alust, mis osalevad kokku üle 400 stardis 10 erineval võistlusrajal. Olümpiaklassides ja X-35 klassis selguvad võitjad 29. juunil.

Kieli nädala regati koduleht ja tulemused: http://www.kielerwoche.de/…

Lisainfo:

Eesti Jahtklubide Liit - www.puri.ee

Seoses hiljuti Filipiinide lähedal juhtunuga meenus, et Tõnis saatis kunagi koopia ajakirja Luup 2002. aasta artiklist, milles kirjutatakse, kuidas üks unelmatereis Antarktika jäämägede vahel muutus õudusunenäoks, kui sajameetrist luksuslaeva tabas ootamatult 35-meetrine veemüür. Paar aastat tagasi kirjutas Mereblog Norwegian Dawnist, kes samuti sai hiigellainest räsida. Arvan, et Mereblogi lugejal on samuti eelnimetatud õnnetusest ja teadlaste infost hullude lainete kohta huvitav lugeda.

Tekst: Harli Uljas
Luup Nr. 1 (140), jaanuar 2002

——————————————————————————–

Iga turist maksis Antarktika-reisi eest 74 000 - 122 000 krooni. Prospekti järgi pidi selle eest saama poolteisenädalase luksusliku merereisi koos uudsete muljetega. Pooleks tunniks mere meelevalda jäämine, rääkimata võimalikust põhjaminekust, hinnapaketti ei kuulunud.

2001. aasta veebruaris ootas Ushaia sadamas Argentinas 111-meetrine lainer Bremen turiste. Luksusreisile asusid valdavalt jõukad ameeriklased, britid ning sakslased. Antarktika lähiümbruse laevareisid on popid, neid pakub ligi 20 ettevõtet. Igal hommikul kell 7.30 peavad laevad omavahel sidet, sest tuhandeid dollareid maksnud kliendid ei taha näha ka teisi laevu. Nii ongi naaberlaev lihtsalt kaljunuki taga. Drake'i väina ületamisel jõuti jäämägede lähedusse, peagi tuli esimene võimalus ka maale minna.

Hiidlaine enne karnevali, Bremen elas oma igapäevast elu. Kapten seisis keset neljatärnilist pardarestorani, venelased mängisid viiulit, stjuuardid serveerisid trühvleid ja kooke, samal ajal kui tüürimees otsis teed jäätükkide vahel. 21. veebruaril võttis Lõuna-Georgia saare lähistel asunud Bremen suuna Riole, viimasele sihtpunktile enne karnevali.

Sel hetkel toimus midagi kohutavat merel. Baromeeter kukkus, taevasse tekkisid tumedad pilved ning meri hakkas keema. Merepinnast tõusis laine, nagu oleks Poseidon ise ta teele lähetanud. Logiraamatusse märgiti laine kõrguseks 35 meetrit.

Laine tõusis helikopteritekist kõrgemale ja murdis radarimasti. Kapten kutsus päästevestides kabuhirmus reisijad söögisaali, kus üks aken hiljem laine survel purunes. Kolm hiigellainet jätsid tummaks kõik 26 elektrilist juhtimisseadet: radarid, kompassid, GPS-i ja stabilisaatorid. Vaikseks jäi ka allpool, sest sissetungiv vesi peatas masina ja elektrivalgus kadus. Laev rullus lainetes ühelt küljelt teisele. Sellises olukorras pole mõeldav päästepaate alla lasta. Neljandal tekil lekkis, iga järgnev lekk tähendanuks kindlat põhjaminekut. Sillal valitses must meeleolu. Kapten tõmbus oma ruumidesse, esimene ohvitser üritas aga purunenud akent puuplaadiga paigata.

Stabilisaatorid, mis kõikumist vähendavad, vajavad elektrit samamoodi nagu pumbad, mis aitaksid lekke likvideerida. Kuna aga ka generaatorid ei töötanud, siis voolu polnud.

FOTO: http://www.simplonpc.co.uk

6600-hobujõulise Bremeni peamasina käivitamiseks on vaja palju voolu, sest tõsta tuleb õlisurvet. Stardiks on vaja ka suruõhku, mis kolvid käima lükkaks. Seekord juhtus ime. Masinistid suutsid 70 kraadini kuumenenud masinaruumis peadiisli käivitada. Peainsener suurendas õhurõhku 13 baarini ning vajutas starterinuppu - diisel hakkas tööle. Mehaanikud olid pisarais.

Lainer reageeris kohe ning pööras nina lainete suunas. Köök, kust kogu portselan tuli prügimäele viia, serveeris nuudleid papptaldrikutel. 22 tundi pärast õnnelikku õnnetust võttis Buenos Airesesse suunduv Briti laev Ernest Shackleton Bremeni sleppi.

Kolme tüüpi monstrumlained. Siiani tundusid hiigellained olevat pärit fantaasiast. Samas on pilte kahjustatud laevadest, seni mõõdetuist kõrgema - 34,14 meetrise lainega - kohtus 1933. aastal USA ristleja Ramapo. Mis merel tegelikult toimub, ei tea keegi, sest seadet lainete kõrguse mõõtmiseks pole. 39 000 kaubalaeva sõidab oma tempos.

Lisaks Bremenile on ka mõned teised laevad sattunud samasuguse katastroofi osaliseks - mõned neist ei tõuse veepinnale enam kunagi. Mereuurijad on põneva fenomeni ees - miks tõstab ookean aeg-ajalt monstrumlaineid? Kümme instituuti, mitu laevatehast ja laevade kontrollifirmad nagu Det Norske Veritas on asunud asja uurima.

Oktoobris 2001 kohtus üks töögruppidest Bergenis. Selgub, et 1995-1999 uppus ainuüksi Põhjameres 27 laeva. 47 aga jõudsid suurte kahjustustega sadamasse. Üle maailma on olukord palju hullem. Ainuüksi 2000. aastal uppus Lloyds'i registri järgi 167 laeva. 81 neist kannab põhjusena märget: halb ilm. Andmed uppunud laevade kohta annavad reederid anonüümselt. Ükski firma ei taha avalikkuse tähelepanu. Nii püüdis reederfirma ka Buenos Airesesse jõudnud Bremeni õnnestusjuhtumi tähtsust vähendada. Varem kuulusid ei kusagilt väljailmuvad hiigellained meremehejuttude juurde. Täna on teada, et hiiglaslikud freak-lained on süüdi hulga laevade uppumises.

Ohtlikemateks on tunnistatud seitse piirkonda: nende hulka kuuluvad nii Bermuuda kolmnurk, Aafrika idarannik kui ka Põhjameri. Leitud on kolme tüüpi rekordlaineid. Esiteks veemüürid, mis kümnete kilomeetritena merest tõusevad. Teist tüüpi kutsutakse nn kolmeks õeks. Kolmas tüüp kujutab endast kõrgeid üksiklaineid, mis äkitselt normaalsest merepinnast tõusevad ning on tavalistest lainetest kuni neli korda kõrgemad. Just üksik hiigellaine tabas Bremenit.

Orkaanilaine on harva üle 15 meetri. Naftapuurijad ehitavad oma puurtornid ligi 35 meetrit veepinnast kõrgemale, sinnani peaks meri tõusma vaid ühel korral saja aasta jooksul. Puurtornide laineradarid annavad aga teistsuguseid andmeid. Saksa ranniku läheduses keeb meri kui nõiakatlas, Statoili Draupneri platvormil mõõdeti 1999. aasta uusaastal ligi 26-meetrine laine.

9. novembril 1998 saabus aga Shetlandi saarte lähistele BP Schiehallioni ujuvale naftaplatvormile arvatavalt orkaanist Mitch pärit laine, mis peksis puruks naabruses asunud vahilaeva. «Selliseid laineid statistiliselt ei eksisteeri,» kinnitab Euroopa laineuuringu projekti juht Wolfgang Rosenthal.

FOTO: Pildil kunstniku pilgu läbi laev München hullu lainega vastamisi (image courtesy BBC Horizon).

Ka laevad pole seesuguste lainetega kohtumiseks ehitatud. Saksa Lloyds'i järgi arvestavad laevatehased 16,5-meetriste lainetega. Aga sellest ei piisa. Lloyds'il on ette näidata 2000. aastast nii Rumeenia rauamaagilaeva Iugo kui ka Süüria salpeetritankeri põhjaminek. Peale selle ka mitme vana luksuslaeva salapärasest uppumisest. Vaikus meeldib ka kindlustajatele.

Pole harvad juhtumid, kus hiigellained tõukavad madalikule 200-meetrise tankeri - 1969. aastast alates on teada 22 sellist juhtumit. Kindlustajaile ei meeldi seegi.

Bremeniga sarnane juhtum leidis mõni päev hiljem aset ka teise Antarktika laevaga. 2. märtsil sattus Endeavour orkaaniga vastamisi. Selle kunstkliimaga kajutites, basseinides ja juuksurisaalis reisisid Manhattani kõrgklassi rahvas ja jõukad britid.

Falklandi lähistel muutus tähistaevas äkiliselt sombuseks ning tuul tõusis. Pärastlõunal ulatusid 12-meetrised lained ülemise teki reelinguni. Äkitselt kattis aga silmapiiri lähenev roheline koloss. Vapralt tõusis 90-meetrine laev laineharjale ning laskus selle möödudes taas orgu.

Taas tõusis kruiiser - ligi 50-kraadise nurga all - teenindusruumis kukkusid nõud ning raadiod ja espressomasinad lendasid kohtadelt. Ka selle laine suutis laev ületada. Kolmas laine tabas teda aga murdlainena ning kattis mõneks hetkeks üleni veega.

Vaevaliselt jõudis Endeavour Montevideosse. Neli silda ja üks kabiiniaken oli sisse surutud, ka kaptenisilla aknad olid mõrased ja reeling rippus äramurtuna kere küljes.

Siinkohal mõned fotod laevast Michelangelo, kui ta 1966. aastal samuti hullude lainetega kohtus. Fotod veebilehelt http://www.michelangelo-raffaello.com

Fotod: Claudio Suttora, samal reisil oli vanemtüürimeheks.

Claudio Suttora, the 1st official of the ship at the time, tells about the accident:

"The waves got always more high and violent… and just at the end of one great pitch that wave come up in front of us. The ship, that until that moment could ascend the waves, threaded the prow into that insuperable and frightening wall of water… nobody of us realized what was for happen… that wave appeared ahead of us suddenly… luckily the impact wasn't so strong to damage also the rudder, so we was able to direct soon the ship against the sea".

Katsed laboribasseinis. Kuidas selline trio saab üle ookeani rullida?

Uurijatele on fenomen tuttav, sest nad on tapjalaineid oma laboribasseinides ise tekitanud. Bremenit tabanud hiigellaine võis koosneda mitmest üksiklainest, mis üldjuhul rahulikult liiguvad. Esmalt tulevad väikesed ja aeglased lained. Kui aga saata neile kiiremad järele, kujuneb kohtumiskohas hiiglaslik veemägi. Basseini otsa jõudes painutab see selle terasäärist ning ulatub labori katuseni välja.

Laineohtu saab vähendada laineradaritega, samuti satelliitsüsteemide abil hoiatades. Teadlased sooviksid õnnetuse tarvis paigutada laevadesse musta kasti. Reederitele lisakulud ei meeldi, sest konkurents on karm - ega ilmaasjata laevad Panama või Libeeria lipu all sõida.

Siiski arutlevad laevaehitusfirmad ohutuse üle. Suur kaubalaev suudab kanda 7500 konteinerit - teda juhitakse lihtsa joystickiga. Aga mis juhtub, kui vesi jõuab pardaarvutisse - siis pole kõrgtehnoloogiast ju kasu - see muutub juhitamatuks, peamasina peatumisel on aga teda elektrita võimatu käivitada.

Näiteid pole tarvis otsida. Bremen oli logiraamatu järgi 35 minutit juhitamatu. Õnneks keegi ei hukkunud. Bremeni omanik Hapag Lloyd lasi pärast õnnelikku õnnetust ühe kajuti ümber ehitada - nüüd on seal altar ja piibel vaikseks palveks.

Artiklis on kasutatud ajakirja Spiegel materjale. Loe lisa: SINGULAR WAVES, PROPAGATION AND PROGNOSIS, Ship-sinking Monster Waves Revealed By ESA Satellites, Freak Waves - Reality Or Myth?

Kolm päeva tagasi hukkus Filipiinidel, Sibuyani saare lähedal uhke parvlaev Princess of the Stars. Tormis hätta jäänud laeva umbes kaheksasajast reisijast on leitud vaid alla saja. Peale masinate seiskumist kandsid tormilained laeva karidele, keresse tekkis auk, laev pööras põhja üles ning inimesed jäid laeva lõksu. 

Foto: b. rahi koh, Flickr.com

 Foto allikas: ERR Uudised

Vaata ka fotosid Postimehe galeriist ja BBC uudistest videot.

Homme toimub taas Sõru puulaevade pidu. Seekord juba kolmas kord. Kipper.ee foorumis hõikas korraldaja Margit välja:

Ahoi, (puu)laevamehed ja teised meresõbrad!

Jaanilaupäeval olete taas Hiiumaale, Sõru sadamasse oodatud, et üheskoos III Puulaevade pidu ära pidada. Aeg 23. juuni ja päevakava sarnane kahe eelmise aasta omaga:

kuni 12.00-ni ootame laevade saabumist (natuke hiljem võib ikka ka tulla ja juba eelmine päev võib tulla) ning umbes sellest ajast lähevad lahti ka erinevad tegevused maapeal, kus saavad kaasa lüüa nii väikesed kui suured merehuvilised;

14.00 avame pidulikult III Puulaevade peo;

alates 15.00-st huvilistele maarottidele väljasõidud merele kohaletulnud alustega;

20.00 Emmaste Rammumehe valimine, millele järgneb Jaanitule süütamine;

21.30 algab Jaanipidu Sõru paadikuuris, tantsuks Väikeste Lõõtspillide Ühing ja kohalike noorte rockibänd The Filler;

Ilutulestik ja pidu jätkub…

Sadama territooriumil toimuvad peo ajal erinevad tegevused kuni 19.00-ni, kus saavad osaleda erinevas vanuses peolised.

See on esialgne kava, kindlasti võib ette tulla muudatusi, millest anname varakult teada. Kõik huvitavad ettepanekud teie poolt on samuti oodatud, koos tehtud pidu õnnestub paremini!

KES ON PEOLE OODATUD:
* Kõik puulaevade omanikud ja nende mees-( ja pere-)konnaliikmed;
* Muidu merehuvilised;
* Kui laev ei ole puust, siis võib olla puust kapteni pea ja seda me kontrollime:)!

PEO KORRALDAJAD Hiiu Purjelaeva Selts ja Emmaste Vallavalitsus

Ka endal on praamipiletid Triigi-Sõru-Triigi liinile juba ära broneeritud, et peost ja Hiiumaa vaatamisväärsustest osa saada. Piletit broneerides tekkis väike kartus, et printeri puudumisel võib praamiga üle mitte saada, kuna pole nagu midagi piletikontrollile ette näidata. Õnneks oli võimalus saata Tuule Laevad kodulehelt broneeringu kinnitus oma e-posti aadressile ning samuti mobiilile, mis peakski olema pileti olemasolu tõenduseks.

Ega's midagi. Kohtumiseni Sõrus!

Ahjaa, täpsem kava pidustuste kohta on üleval Emmaste vallavalitsuse kodulehel - link. 

Siia järgi ka OÜ Väinamere Liinid pressiteade praamiliikluse kohta liinil Triigi-Sõru:

Triigi-Sõru liinil tiheneb parvlaevaliiklus

Väinamere Liinide teatel sõidab perioodil 23. juuni - 17. august Triigi-Sõru liinil parvlaev Kõrgelaid iga päev, tehes mõlemast sadamast neli väljumist.

Kui seni tegi parvlaev Kõrgelaid iga päev kaks väljumist, siis nimetatud perioodidel väljub parvlaev iga päev Sõrust kellaaegadel 8.15, 12.00, 16.00, 20.00 ja Triigist 9.30, 13.30, 17.30, 21.00.

Parvlaev Kõrgelaid mahutab ca 35 sõiduautot.

Väinamere Liinid OÜ korraldab parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Parvlaevaühendus toimub järgnevatel liinidel: Kuivastu-Virtsu (Saaremaale), Heltermaa-Rohuküla (Hiiumaale), Triigi-Sõru (Saaremaa ja Hiiumaa vahel).