Saaremaa meistriteks tõusid Vooremaa, Luur, Saarlaid-Kruusmägi

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 25.01.2015

Nädalavahetusel peeti Saaremaal Orissaares jääpurjetamise Saaremaa meistrivõistlused klassidele DN, Ice-Optimist ja Monotüüp XV. DN täiskasvanute klassis võidutses Vaiko Vooremaa ning juunioride seas Kevin Grass. Noorte jääpurjekal Ice-Optimist sõitis end kullale Keith Luur. Monotüüp XV klassis võitsid Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi.

Keith Luur | Foto: Ott Kallas

Keith Luur | Foto: Ott Kallas

Võistlusel osales 36 jääpurjetajat Eestist. Kahe päeva jooksul peeti sobivas purjetuules ära 10 võistlussõitu kõikides klassides. Laupäeval puhus tuul 5- 8m/s ja pühapäeval oli tuul nõrgem 1-3 m/s.

DN klassis võidutses Haapsalu jääpurjetaja Vaiko Vooremaa. Teise koha sai Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Jaan Akermann ja kolmanda koha sai samuti Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Mihkel Kosk.

DN juunioride klassis läks esikoht Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetaja Kevin Grassile. Teise koha sai Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Johannes Puusepp ja kolmanda Tartu Jahtklubi Merikotka jääpurjetaja Eigo Helimets.

Vaiko Vooremaa| Foto: Ott Kallas

Vaiko Vooremaa| Foto: Ott Kallas

Klassis Ice-Optimist tuli Saaremaa meistriks Pärnu Jahtklubi jääpurjetaja Keith Luur. Teise koha sai Tallinna Jahtklubi jääpurjetaja Sten-Markus Andersson ja kolmanda Tallinna Jahtklubi jääpurjetaja Melvin Aasav.

Klassis Monotüüp XV läks esikoht Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetajatele Meelis Saarlaiule ja Urmas Kruusmäele. Teise koha said Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetajad Ott Kolk ja Ott Oolup. Kolmas koht läks samuti Saaremaa Merispordi Seltsi jääpurjetajatele Taavi Välissonile ja Priit Saarlaiule.

Järgmisel nädalavahetusel heitlevad jääpurjetajad Eesti meistritiitlile.

Tulemused: Saaremaa MV 2015

EAS toetab väikesadamate arendamist 2,4 miljoni euroga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pressiteade, 20.01.2015

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada 16 väikesadama arendamist 2,4 miljoni euroga. Toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatava Väikesadamate võrgustiku arendamise meetmest.

easEASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on toetuse eesmärgiks aidata kaasa sellise väikesadamate võrgustiku loomisele, kus sadamateenuste kättesaadavus oleks tagatud iga 30 meremiili tagant. „Sellise tihedusega sadamavõrgustik võimaldab harrastusmeresõitjatel mõistliku pikkusega päevateekonnaga Eesti vetes liikuda nii, et oleks võimalik sadamas ööbida,“ selgitas Harjo. Ta nentis, et lisaks sadamavõrgustiku tihedusele on oluline külastajatele vajalike teenuste olemasolu tagamine  sadamas, mida toetuse andmisel ka silmas peeti.

EASi regionaalarengu keskuse valdkonnajuht Marge Sargma tõdes, et toetust saanud sadamaid on kõigis merepiiriga maakondades. „Eriti hea meel on Ida-Virumaale uue Purtse jahtsadama rajamise üle. Purtse sadam aitab kaasa mereturistide ida-suunalisele liikumisele Eesti rannikul, mis oli seni sobiva sügavuse ja vajalike teenustega sadamate puudumise tõttu selles piirkonnas sisuliselt võimatu,“ ütles Sargma.

Sargma lisas, et toetuse abil teostatavad investeeringud võimaldavad külastajatele taasavada pikalt suletud Kaberneeme sadama ning muuta turvalisemaks jahtide kai Virtsu sadamas, mis oli harrastusmeresõitjatele suletud alates 2013. aasta augustitormist.

EAS toetas seekord vaid selliseid sadamaid, kes suudavad vajalikud arendustööd teostada käesoleva aasta sügiseks, sest rahastamiseks kasutatakse veel eelmise Euroopa Liidu finantsperioodi vahendeid. Käesoleval perioodil 2014 – 2020 on väikesadamate toetuseks planeeritud 5 miljonit eurot ning täiendavalt on kavas läbi viia vähemalt kaks taotlusvooru.

Toetatud sadamad:

  • Ida-Virumaa: Purtse jahtsadam
  • Lääne-Virumaa: Vergi sadam
  • Harjumaa: Kaberneeme sadam, Koljunuki sadam, Kalevi Jahtklubi sadam, Lennusadam, Noblessneri sadam ja Naissaare sadam.
  • Läänemaa: Dirhami sadam, Suur-Holmi sadam, Veskiviigi sadam ja Virtsu sadam.
  • Hiiumaa: Roograhu sadam ja Orjaku sadam.
  • Saaremaa: Lõmala sadam
  • Pärnumaa: Pärnu sadama väikesadam

Konverentsi LAOSEIS 2015 esinejad jagavad homseid kogemusi

Pealkirjas ei ole kirja- ega loogikaviga. LAOSEIS’ul jagatakse tõepoolest enamuse jaoks homseid kogemusi. Seda nende poolt, kes ise juba tulevikuradadel mõnda aega käinud.

11. ladustamise ja laotehnoloogiate aastakonverents LAOSEIS 2015 toimub 25. veebruaril Sokos Hotell Virus. Registreerumine soodustingimustel on võimalik kuni 31. jaanuarini (säästate 50 eurot osaleja kohta).

Detailne info programmi, esinejate, sisukirjelduse ja osalustingimustega http://sensei.ee

Lugupidamisega,

Illimar Paul, LAOSEIS 2015 programmijuht ja moderaator
Mob: 50 999 00
E-post: sensei@sensei.ee
Web: http://sensei.ee

Jüri Lember kandideerib valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjas

Merendusest midagi taipavaid inimesi on riigi juhtimise juures alati vähe olnud. Ehk seetõttu oleme täna olukorras, kus merendus pole prioriteet ning ühtegi suuremat kaubalaeva enam Eesti lippu ei kanna.

Rõõm oli lugeda Eesti Vabaerakonna kodulehelt uudist, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember kandideerib Riigikogu valimistel Vabaerakonnaga.

Loodetavasti erakond ei pahanda, et avaldan artikli täies mahus Mereblogis:

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember liitub valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjaga. Ta kandideerib valimisringkonnas nr. 5, Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal.

„Olen aastaid Eesti merendusega seotud ja loodan, et ka Vabaerakonna jaoks on see valdkond tähtis. Eesti lipu all enam kaubalaevu ei sõida ja raske on rääkida Eestist, kui mereriigist. See tähendab seda, et kogu sellest ärivaldkonnast saadav maksutulu laekub kuskile mujale, pärsitud on teiste merendusega seotud majandusvaldkondade areng ja mereharidus kiratseb juba pikemat aega,“ ütles Lember.

Lemberi kinnitusel tahab ta eksperdina seista selle eest, et merenduspoliitika jõuaks olulise teemana ka Vabaerakonna programmi ja selles suunas toimuksid otsustavad muutused. Laiemas vaates peab ta oluliseks, et arvestataks rohkem asjatundjate arvamusega ja sisepoliitikas oleks enam konsensuslikku lähenemist. Riigielu ümberkorraldamist tuleks ta arvates alustada kohalikest omavalitsustest ja siduda kohalik elu lahti suurest poliitikategemisest.

„Aeg on lõpetada erakondlik rivaalitsemine ja tagada väikestes omavalitsustes pigem selline valimiskord, kus parteinimekirju ei esitata. Minu arust on kartellierakondade sekkumine kohalikku poliitikasse kogukondade arengut ainult seganud. Mis erakondlikest ideoloogiatest saab rääkida väikeste, kahaneva elanikkonnaga valdade puhul?! Viimane aeg on võtta aru pähe ja tuua aktiivne elu tagasi ka Eesti maapiirkonadesse, ning kindlasti ka rannaküladesse ja saartele,“ ütles Lember.

Lemberi sõnul vastab Vabaerakonna programm kõige paremini sellisele haldusmudelile, kus panustatakse omavalitsuste ja kogukondade koostööle, mitte vastandumisele.

Jüri Lember sõitis tüürimehena merd aastatel 1988-1998, peale mootorlaev Estonia hukku 1995. aastal asutas ta koos 16 laevahukust pääsenuga Eesti Meremeeste Ametiühingu, mida ta juhtis esimehena 1995-2004 ja taas alates 2011. aastast. 1999. aastast oli ta Eesti Mereakadeemia arendusprorektor ja 2000-2006 Eesti Mereakadeemia rektori kohusetäitja, 2007-2008 Haridus-ja Teadusministeeriumi merehariduse ekspert/nõunik. Kõinastu juurtega Lember peab end ka täna juurtelt ja maailmatunnetuselt kõinlaseks. Ta on 50-aastane ja tal on kuus last.

Mart Saarso: merd peab kartma, aga hirmu tunda ei tohi

10. septembril 2014. aastal avaldas Postimees.ee kogenud meremehe Mart Saarso mõtted merest ning kuidas sellel esinevate ohtudega toime tulla.

Sellised sõnavõtud ja artiklid on alati aktuaalsed meie riigis, peame ennast siiski mererahvaks. Uljaspäisusel ja hulljulgusel merel kohta ei tohiks olla, merd peab kartma ja austama. Õige ettevalmistus on alati abiks kehvas olukorras…

Jahtkapten Mart Saarso kirjutab Eestis aset leidnud õnnetustest lõbusõite teinud väikelaevadega ning pakub välja, kuidas parandada ohutust ning ära hoida võimalikku inimelude kaotust.
Olen järgnevate ridade kirjutamist ikka edasi lükanud kartusest, et teen kellelegi ülekohut või panen ette mõttetute reeglite kehtestamist. Paraku kadusid mul igasugused kõhklused pärast ajakirja Navigaator selle aasta kevadnumbri lugemist. Jutt käib purjelaeva Blue Sirius madalikulesõidust.

Olgu kohe öeldud, et ajakirjas avaldatud tekst kuni alapealkirjani «analüüs» kubiseb terminoloogilistest vigadest ning on sisu poolest ebaselge. Raske on mind veenda, et selle on kirjutanud arvestatava meresõidukogemusega autor. Aga see on siiski teisejärguline, kuigi ajakirjas on tekst esitatud just nagu veeteede ameti koostatuna.

Nüüd aga õnnetuse enda juurde. On lausa uskumatu, et väga üksikute eranditega tehti kõik nimelt nii, et see pidigi juhtuma. Et mitte artiklit ümber jutustada, peatun vaid ühel seigal, mis minu arvamist mööda oli kogu ülejäänud ränkade eksimuste algpõhjus. Laeval oli kolm inimest, kelle kvalifikatsioon pidanuks võimaldama aluse ohutut juhtimist. Üks nendest, kes kuulus omanikeringi, nimetas ennast «vastutavaks kapteniks». Niisiis toimis taas kord see halvas mõttes amatöörlik skeem, et meil on mitu kaptenit ja kapten on see, kes rooliratast keerab.

Loe edasi postimees.ee-st.

 

Van Dam Custom Boats – üks lugu tublist paadiehitajast

YouTube Preview Image

The Distance on online ajakiri, mis on võtnud eesmärgiks kirjutada vähemalt kord kuus ühest tublist väikefirmast, mis on tegutsenud vähemalt 25 aastat ning mis pole ehk saanud suuremat kajastust meedias.

Viimane lugu kirjutab ligi 40 aastat puidust paate ehitavast firmast Van Dam Custom Boats. Selle aja jooksul on valminud 58 paati. Miks võtab ühe aluse ehitamine nii kaua aega ning kuidas töö sellises perefirmas käib, sellest saab lugeda artiklist:

https://thedistance.com/van-dam-custom-boats/

11. ladustamise ja laotehnoloogiate aastakonverents
 LAOSEIS 2015

11. ladustamise ja laotehnoloogiate aastakonverents
 LAOSEIS 2015
 toimub 25. veebruaril 2015, Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.

Vahetult peale Eesti Vabariigi aastapäeva toimuval 11. ladustamise ja laotehnoloogiate aastakonverentsil LAOSEIS 2015 käsitleme hetkel aktuaalseimaid laoteemasid, millest teravaimaks on kujunenud personalinappus. Seda eriti tipphooaegadel, mil mahud hüppeliselt kasvavad. Personali juurdekasvule lootmiseks pole põhjust, kuna järgneva viie aasta jooksul lahkuvad Eesti tööturult 44 000 töötajat. Palkade tootlikkusest kiirem kasv jätkub, mis pole ühelegi ettevõttele märkamatuks jäänud. Lahendusi on põhimõtteliselt kolm: protsesside täideviimise delegeerimine teenuse sisseostu teel (outsourcing), protsesside automatiseerimine ja personalirent. Tänavusel LAOSEIS’u konverentsil tulevad koos oma plusside ja miinustega lähema vaatluse alla kõik kolm.

Lisaks analüüsitakse konverentsil alternatiivenergeetika otstarbekust ladude elektrienergiavajaduste rahuldamiseks isetootmise teel. Suurte seina- ja katusepindadega laod on päikesepaneelide paigaldamiseks äärmiselt sobilikud. Meie oludes on ka horisontaalsete ning mööda seinu tõusvate vertikaalsete tuulte püüdmine ladude katuseservadel arvestatavaks energiatootmise võimaluseks. Mis on tasuvam ja kui tasuv täpselt, saame teada alternatiive põhjalikult kaalunud ettevõtete praktilistest kogemustest. Tänu Eesti majanduse fundamentaalnäitajate rahuldavale olukorrale ning eratarbimise poolt veetavale majanduskasvule on olukord laopindade turul põnev. Milline see täpselt on, ning kas investoritel on julgust võtta ette uute laopindade arendusi, kuuleme värskest laopindade turuülevaatest.

Konverentsi kaaskorraldajaks on Äripäev.

Osalustasud:
Nelja ja enama osaleja korras ettevõttest on hind osaleja kohta 250 eurot;
Kahe või kolme osaleja korral ettevõttest on hind osaleja kohta 300 eurot;
Ühe osaleja korral on osalustasu 350 eurot.

Kõikidele hindadele lisandub käibemaks 20%.
Registreerumisel enne 31. jaanuari 2015 kehtib ühekordne hinnasoodustus 50 eurot osaleja kohta.

Osalustasu sisaldab: osalemist konverentsil, elektroonseid konverentsimaterjale, kohvipause ja lõunat, võimalust oma ettevõtte turundusmaterjalide jagamiseks täiendava tasuta.

Registreerumine: http://www.aripaev.ee/mod/tagasiside/logistika_laoseis2015/