Mereseminar – Vali tulevikukursiks merendus!

27. mail ajavahemikus kell 10:00-18:00 toimub Tallink SPA&Conference hotellis Mereseminar 2015! 

Teame kõik, mis võimalused on maal, aga kui paljud teavad, mida pakub meri? Sellest saate teada Mereseminaril.

Mereseminari plakat_01Mereseminar on mereharidust tutvustav konverents, mis on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kes hakkavad rajama tulevast haridusteed.

Esinema tulevad oma ala spetsialistid, kes annavad ülevaate enda senisest elust ja tööst merendus valdkonnas ning räägivad, miks nad valisid just enda kursiks merenduse. Esinejaid on nii TTÜ Eesti Mereakadeemiast, Veeteede Ametist, Tallinkist, Eesti Laevajuhtide Liidust, Eesti Meremeeste Sõltumatust Ametiühingust ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merendustalitusest.

Kui tunned, et meri tõmbab Sind, siis tule kohale ja kuula inimesi, kes teavad, millest räägivad.

Kohtade arv seminarile on piiratud ja üritusele pääsemiseks on vaja eelregistreeruda.

Registreeri end siin!

Lisainfo:
Andre Allev
allevandre@gmail.com
Tel: 613 5531
Mob: 5685 7373

Käsmu Meremuuseumi SÕPRUSKOND

Teade Käsmu Meremuuseumilt:

Aastatega on kogunenud hulk sõpru, kes on toetanud oma hea sõna ja teoga meie meremuuseumi.

On ideid, mis vajavad suurearvulist sõprade toetust. Soovime tihendada suhtlust ja vahetada infot kahepoolselt. Kui sul on soov nõu ja jõuga meie tegevust toetada ja sa tahad astuda muuseumi sõpruskonda, siis:

ole nii kena ja loe rohkem informatsiooni Käsmu kodulehelt

Uue liiniauriku Katharina esimene reis Tallinnas – www.sunlines.ee

30.aprillil kl. 10 väljub liinile aurik Katharina. Sellega on avatud uued laevaliinid Tallinn-Naissaar ja meretrammilinn Vanasadam-Lennusadam.

Aurik Katharina toob sadamasse tagasi ajad, kus meresõit oli elamus.
Reisijal on võimalik valida Majakakruiis lõunasöögiga, Vanalinna panoraamvaatega Õhtueinekruiis rikkaliku grillibufeega, loodusmatk kaunile Naissaarele või teha väike huvireis Tallinna sadamate vahel.

Sõidugraafik ja hinnad www.sunlines.ee

Laevakontor
tel. 5032321
info@sunlines.ee

Meretund – 25.04.2015 (Käsmu sadam)

Viimane Meretunni saade oli pühendatud Käsmule ja sinna planeeritavale sadamale. Nimelt on tekkinud väikeses kaptenitekülas diskussioon, kas selline sadam on külale vajalik ja kasulik ning mida selle rajamine endaga kaasa tooks.

Saate külalisteks olid MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige Tarmo Tamm ning arhitekt Indrek Allmann, kes kuulub ka vabatahtlike merepäästjate ridadesse. Kuula meretundi siin:

Meretund 2015-04-25

Kõik Meretunni saated on kuulatavad siin: Kuku taskuhääling – Meretund

Loe rohkem Käsmu uue sadama kohta:

 

 

BLRT Grupp paigaldab laevadele heitgaaside puhastusseadmeid

BLRT Grupi pressiteade, 21.04.2015

Tööstuskontserni BLRT Grupp kuuluv Eesti ettevõte Tallinn Shipyard paigaldas neljale Soome laevakompanii Finnlines laevale heitgaaside puhastusseadmed. Nende seadmete abil saab laevad vastavusse viia Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO uute nõuetega.

scrubber1

Soome laevakompanii Finnlines tellis heitgaaside puhastusseadmete paigalduse neljale veeremilaevale – need on „Finnkraft“, „Finnhawk“, „Finnmill“ ja „Finnpulp“. Sellised seadmed – heitgaasipesurid – töötavad põhimõttel, et heitgaase puhastatakse vedelikuga ja selleks luuakse seadmes vedeliku maksimaalne kokkupuude gaasiosakestega. Heitgaasipesuri paigaldamine igale laevale vajab põhjalikku ettevalmistust, sest seadmestik on keeruline ja projekteeritakse iga laeva jaoks eraldi. Heitgaasipesuri paigaldamiseks ühele laevale kulus keskmiselt kuu.

scrubber2

Tallinn Shipyard tegi esimest korda läbi kõik tööetapid, alustades seadmestiku tööprojektist ning konstruktsioonielementide ja –sõlmede ettevalmistamisest ning lõpetades seadmestiku paigalduse ja kokkumonteerimisega. Kaks laeva said heitgaasipesurid BLRT Grupi Tallinna laevatehases ja kaks laeva kontserni Turu laevatehases.

Nõudlus heitgaasipesurite paigaldusteenuse järele on suurenenud, sest tänavu jaanuaris hakkasid kehtima IMO nõuded laevaheitmete väävlisisalduse kohta ka Läänemerel. Neid nõudeid saab täita heitgaase puhastades, üks võimalusi on paigaldada laevale heitgaasipesur.

«Mõnede spetsialistide hinnangul on laevadele heitgaaside puhastusseadmestiku paigaldamise turumaht mitu miljardit eurot. See on kahtlemata perspektiivikas suund, milles püüame saavutada kindlat asendit turul: meid ootab ees mitu sellist tellimust ja loodame, et iga tellimus lõpetatakse sama edukalt», kommenteeris BLRT Grupi laevaremonditehaste turundusdirektor Gabriel Avanessov.

scrubber3

Lisaks heitgaasipesurite paigaldamisele pööravad BLRT Grupi laevatehased suurt tähelepanu ka muudele eriettevalmistust ja kvalifitseeritud personali vajavatele moderniseerimistöödele. Näiteks Leedu laevatehases Western Shiprepair moderniseeriti Norra laevakompanii Sea Cargo kolm veeremilaeva –„Trans Carrier“, „Ahtela“ ja „Express“. Pärast küljerampide paigaldamist tekkis neil laevadel võimalus iseseisvaks lisakuludeta lastimiseks.

Lisateave:

Laevatehased Tallinn Shipyard, Turku Repair Yard ja Western Shiprepair kuuluvad BLRT Grupi koosseisu, BLRT Grupp on üks suurimaid tööstuskontserne Balti riikides. Kontserni kolmest tehasest koosnev laevaremondigrupp on üks laevaremondi- ja moderniseerimisvaldkonna liidreid Läänemere ääres. BLRT Grupi ettevõtted pakuvad kogu laeva elutsüklit hõlmavat laia teenuste spektrit projekteerimisest ja ehitamisest kuni järgnevate remontide ja lammutamiseni.

Eesti merelinnad ammutavad kogemusi 3 miljoni külastajaga Kieli Nädala korraldajatelt

Reedel leiab Eesti Purjetamise Kongressi raames aset Tallinna, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare linnade ning Hiiu valla juhtide kohtumine Kieli Nädala korraldajaga. Kieler Woche on maailma suurim purjetamisüritus ja Põhja-Euroopa suurim spordi- ja kultuurifestival, mis toob 240 000 elanikuga linna üheksaks päevaks koguni 3 miljonit külastajat üle maailma.

Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein ütles, et Kiel on kogu maailma purjetamises, aga ka muidu suurürituste korraldamises fenomen omaette. „Kiel oma 240 tuhande elanikuga on nii maailma kui ka Saksamaa mõistes väike linn, kuid ometi suutnud end vägagi võimsalt kehtestada. Seal toimub maailma suurim purjetamissündmus ning spordi- ja kultuurifestival Kili Nädal, mis kogub nädalaks 3 miljonit külastajat – kümme korda enam kui linnas elanikke. Kahel korral on Kiel korraldanud olümpiaregatti ning kui Berliin või Hamburg peaks võitma 2024 või 2028 olümpiamängude korraldusõigused, toimub olümpiaregatt kõigi eelduste kohaselt taas just Kielis. Seal toimuvad MK-etapid, tiitlivõistlused ning käib läbi Volvo Ocean Race. See linnake on täieõiguslikult maailma mitteametlik purjespordipealinn. Eestile on see väga positiivne, sest näitab, millised võimalused ja perspektiiv on meie merelinnadel, kui võtta purjetamise ja merenduse arendamine prioriteediks ning asjaga sihikindlalt ja pühendunult tegeleda,“ lausus Elstein.

Reedel kell 13.30-14.30 Eesti Purjetamise Kongressi raames Tallinnas KUMUs toimuvast kohtumisest võtavad osa Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Haapsalu abilinnapea Liina Põld, Kuressaare linnapea Madis Kallas ning Hiiu vallavanem Georg Linkov, samuti Tallinna Merepäevade korraldusjuhid. Kieli Nädala korraldusmeeskonda esindab projektijuht Michael Walther. Kohtumisel avatakse Kieli Nädala strateegiat ja arenguvisiooni, räägitakse lahti niivõrd mastaapse ürituse praktilise korralduse võtmeelemendid, sealhulgas rahastamise ning turunduse korraldamine, samuti jagatakse omavahel kogemusi ja arutatakse olulisematel korraldusteemadel.

Juba 132-aastase ajalooga Kieler Woche on kasvanud maailma suurimaks purjetamisürituseks ning ühtlasi suurimaks suvefestivaliks kogu Põhja-Euroopas. Üheksa päeva jooksul toimub üle 2000 ürituse, millest võtavad osa kolm miljonit külastajat üle maailma. Programmi kuulub ligi 40 purjeregatti, kus võistlevad 5000 purjetajat 50 riigist. Ka Eesti purjetajatel on õnnestunud Kieli Nädala regatil, mis olümpiaklasside jaoks on Euroopa meistrite karikasarja etapp, silma paista. Näiteks eelmisel aastal võitis Kieli Nädala regati Finn klassis Deniss Karpak ning Laser Standard paadiklassis tuli Karl-Martin Rammo hõbemedalile. Purjetamise kõrval on leidnud programmis kindla koha enam kui 30 spordiala, sealhulgas rattasõit, golf, korvpall, kanuupolo, käsipall, hoki, male, rulluisutamine ja paljud muud. Lisaks on Kieli Nädala festivali programmis üle 300 kontserdi, üle 200 kunsti- ja kultuuriürituse, mõttetalgud ning rahvusvaheline foorum, millest võtavad osa Läänemereriikide poliitikud ja diplomaadid.

Kieler Woche on aidanud linnast kujundada populaarset turismisihtkohta. 80 protsenti Kieli Nädala külastajatest tuleb mitmeks päevaks – paljud ühendavad festivali külastuse puhkusega ning keskmiselt veedetakse Kielis 4-6 päeva. Turiste tuleb nii välismaalt, üle Saksamaa kui ka Schleswig-Holsteini liiduriigist. Kieler Woche võimendab oluliselt kohalikku majandust – festival loob 900 uut ajutist töökohta ning toob piirkonna ettevõtetele ligi 40 miljonit eurot otsest käivet. Tänavu toimub Kieli nädal 21.-29. juunil.

17. aprillil toimuva Eesti Purjetamise Kongressi fookuses on purjetamise ja merenduse mõju majandusele ning regionaalsele arengule. Samuti esitletakse nii maailma kui ka Eesti olümpia-, noorte- ja vabaajapurjetamise arenguplaane, sealhulgas ideed rajada Eestisse purjetamise ja merehariduse kompetentsikeskus. Kongressist võtavad osa üle 200 purjetamiskogukonna esindaja, Maailma Purjetamisliidu (ISAF) president Carlo Croce, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Taani rahvuslike alaliitude juhid, kohalike omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.