Harku vald arendab Tilgu sadama Euroopa Liidu struktuurifondide toel avalikuks jahtsadamaks.
Harku vallavalitsusel on kavas Tilgu sadamasse ehitada Euroopa Liidu rahadega väikejahtide ja turismisadam, kuhu pääseks ka purjekad, mille kiilu sügavus on kuni 7m. Oma paate saaks seal hoida ka kohalikud kalamehed.
“Esimesed Euroopa Liidu rahad oleme saanud, praegu tehakse keskkonnamõjude hindamist, mis peaks valmima septembriks,” ütles abivallavanem Deiw Rahumägi. Seejärel saab detailplaneeringu suunata avalikule arutelule. Eesmärk on võtta detailplaneering vastu selle aasta sügisperioodil, mis võimaldaks kirjutada projekti järgmistesse meetmetesse 2007-2013. Sellisel juhul võiks järgmisel aastal sadama ehitus alata.
Tööde lõpptähtaega on praegu raske öelda, kuid see võiks olla 2010. aasta, arvab Rahumägi. “Tilgu sadama arendamine munitsipaalsadamana annab võimaluse saada Euroopa Liidu rahasid, mis tähendab, et ei pea kulutama maksumaksja raha. Erasadamatel see võimalus puudub,” põhjendab Rahumägi, miks vald on ette võtnud nii töömahuka projekti.
Teine oluline põhjus on Rahumäe sõnul munitsipaalsadama avatus kõigile. Avalik sadam täidaks erinevaid funktsioone. “Tuleb mõelda nii kohalikele elanikele kui ka turistidele, kes vajavad toitlustamist ja peatuspaika. Väikesadama nõuetele vastav sadam Harku vallas elavdaks oluliselt turismi,” räägib ta.
Juunis 2007 ehitati Tilgu sadamakohas väike ajutine kaijupp eraettevõtja toel, kes oli nõus sellesse panustama 150 tuhat. Fotod Mairold Vaik
Kohalikke väikelaevade omanikke, kes praegu oma aluseid mujal hoiavad, on 30-40 ringis. “Neile lisanduvad kalamehed, kes ei peaks oma paate edasi-tagasi vedama, nii et kohalikke, kes kodusadama olemasolust huvitatud oleks, on piisavalt,” ütles Rahumägi.
Väikesadamate võrgustiku väljaarendamisest on huvitatud teisedki mereäärsed omavalitsused ning koostöövõimalusi otsitakse väljaspool Eestit. “Meil on võimalik liituda sadamaid puudutava crossborder ehk siis piiriülese projektiga, mis ei anna küll telliskiviraha, kuid aitab välja töötada sadama sümboolika, kaardid ning promoda sadamat,” räägib Rahumägi. Projekt käivitatakse koos soomlastega, esialgu on liituma kutsutud ka Tallinnast lääne poole jäävad sadamad – Dirhami, Loksa.
Harku valla omandis on Tilgu sadamaala rajamiseks 2,26 hektari suurune kinnistu. Kohti väikelaevadele võiks Tilgusse tulla 40-60. Sadamana pole Tilgu kasutusel olnud üle 50 aasta. Praegu kasutavad sadamakohta vaid harrastuskalurid, teiste aluste hoidmise ja sildumise võimalus seal hetkel puudub.
Allikas: Harku Valla Teataja
TILGU MUNITSIPAALSADAMA DETAIPLANEERING
Kommentaariks niipalju, et neli aastat tagasi valminud sadama arengukavaga võrreldes on plaanid väiksemad ja realistlikumad. Muul tuleb lühem, ei ulatu Tilgu tee äärse parklani ja akvatooriumis olevad saarekesed on samuti välja jäetud. Kui jooniseid võrrelda, siis paistab, et territooriumi kokku tõmmates panustatakse enam sügavustele. Mis ei tähenda, et kaugemas perspektiivis laienemist ette ei nähta. Alustame tasapisi, parem varblane peos kui tuvi katusel.
Selge on see, et kohalike väikelaevnike arv praegusega võrreldes mitmekordistub peale sadama valmimist ja arvestades seda, kui suur nõudlus on Tallinna lähiümbruse sadamakohtade järele, siis Tilgu võib jääda juba valmimisaastal kitsaks. Juba praegu on sadamakoht väga populaarne ajaviitmiskoht nii merele sõitjate, kalameeste, jetisportlaste ja ka päevitajate ning jalutajate jaoks, nädalavahetustel väga rahvarohke koht. Samuti on praeguse sadamakoha kaudu ühendus Naissaarega, Nargen Opera ürituste rahvast veetakse sinna RIB-iga Da Capo.
Peaks vist juba ühe kaikoha endale broneerima.
Tegijad mehed Harku vallas, et asja ette võtsid, enamik mereäärseid valdu sadamad lasknud erastada ja pilt väikesadamate osas ei ole kiita.
Võrdluseks pilt juurde aastast 2003:
TEADE: Harku Vallavalitsus teatab, et Tabasalus Ranna tee 1 vallavalitsuse saalis toimub 22. augustil 2007 kell 15.00 Tilgu munitsipaalsadama ja lähiümbruse detailplaneeringu eskiisilahendust tutvustav avalik arutelu. Eskiislahendusega saab tutvuda Corson OÜ kodulehel www.corson.ee.