Tag Archives: tallinn

Laevale jäi Aegna saar ette

Täna varahommikul hakkas Aegna saarest ida pool ankrus olev tanker Kyeema Spirit triivima, mille peale otsustati laeva asukohta muuta. Peale seda, kui ankur pardal ja masinad töös, juhiti laev madalale.

Esmaspäeva keskpäevaks oli 249 meetrit pikk laev veel madalal, abistavad laevad juures, oodates ilma rahunemist.

Tanker Kyeema Spirit madalal

Tanker Kyeema Spirit madalal

Delfis imestati, et laev enne madalale jäämist “siksakitas”. Kuigi see võib maarotile tõesti imelik näida, on siiski tegemist tavapärase laeva liikumisega ankrus, kui tuul pidevalt muutub. Ega seda tõesti paljud ei tea, et laev on üldjuhul ankru suhtes allatuult (kui tugev hoovus veel omaltpoolt ei mõjuta). Kui tuul muutub, siis laev muudab oma asendit ankru suhtes. Ankrur on paigal ja laev teeb ringe ümber selle, vastavalt tuulele, vöör on üldjuhul alati vastutuult, ankru poole. Sellest selline “rada” kaardil, laev liikus ahtriga lõuna poole ja “pendeldas” ida-lääne suunas veerandringi teha. Alles peale masina käivitumist saab laeva vööri pöörata mujale, kui tuule suund ja ankur.

Kuidas laev ankrus olles liigub, seda loe mereblogi ühest varasemast postitusest (väikelaeva pildil kujuta ette suunda muutva tuulena): MB 05.07.2009

Aga seda võiks lugupeetud ajakirjanik ikka teada, et laev ei ole Tallinna lahes. Puhas geograafia…

Loe ja vaata lisa Delfist: 24.09.2012

Vaata ka Postimehe galeriid

55. Muhu Väina regati lõpetamisel pärjati Eesti meistrid avamerepurjetamises

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade, 14.07.2012

Eesti läbi aegade suurima osavõtuga Muhu Väina regatil, mis on ühtlasi ka EJL Avamerepurjetamise Eesti Karika kolmas regatt, selgusid avamerepurjetamise Eesti meistrid klassides ORC, ESTLYS ja Folkboot. 115 jahti Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt seilasid nädala jooksul Pärnust Kuivastu, Heltermaa ja Haapsalu sadamaid väisates Tallinnasse. Regati võitjad pärjati laupäeval Tallinna Merepäevade pealaval.

Regati viimane seitsmes etapp peeti Tallinna lahel, et anda sära Tallinna Merepäevadele. Vastavalt gruppidele oli distantsi pikkuseks 10-14 miili. Ilm, mis on purjetajaid terve selle nädala jooksul vägagi soosinud, oli ka viimase etapi ajal suurepärane. Nii purjetajate kui ka publiku jaoks avanes Tallinna lahel tõeliselt nauditav pilt, mida iga päev ei näe.

ORC1 grupis võidutses ka regati viimasel etapil Kalev Jahtklubi jaht Forte EST475 Jaak Jõgi meeskonnaga. Regativõit nende jaoks oli kindel juba enne viimase etapi algust ja viimane etapp kujunes Forte jaoks auringiks. Teise koha sõitis täna välja teine Kalev Jahtklubi jaht Premium EST499, roolis Priit Tammemägi. Pärnu Jahtklubi jaht Lady Bird EST299 Karl-Hannes Tagu meeskonnaga tuli kolmandaks. Ka üldarvestuses on needsamad kolm jahti esikolmikus samas järjekorras.

ORC2 grupis võttis viimase etapi võidu Pärnu Jahtklubist Sugar 2 EST711, kapten Mihkel Koski meeskonnaga  ja kindlustas sellega endale ka Eesti meistri tiitli. Teise koha sõitis täna välja jaht My-Car/Holmen EST535, roolis Erki Melts. Napilt kaotas MyCar’ile ning tuli kolmandaks Kalev Jahtklubi jaht Cherie EST633 Ivar Aru meeskonnaga.  Üldarvestuse esikolmikus tänane sõit muudatusi kaasa ei toonud. ORC 2 klassi Eesti meistritiitli sai Pärnu Jahtklubi jaht Sugar 2 Mihkel Kose meeskonnaga, hõbemedalid saavad kaela Pärnu Jahtklubi jahi Merepärl EST406 meeskonnaliikmed Alari Akermanniga roolis. Kolmanda koha sai Kalev Jahtklubi jaht Silva EST407, roolis Imre Marmor.

ORC3 grupis oli ka täna võidukas Saaremaa Merispordiseltsi jaht Katariina Jee EST464, roolis Mart Tamm vormistades sellega ka regati üldvõidu. Teine oli Pärnu Jahtklubi jaht Georg EST278, Sven Feofanovi juhtimisel, neile regati üldarvestuses hõbemedalid. Tänase etapi kolmas koht läks Kalev Jahtklubi jahile Tessa EST324, roolis Alar Ivanson.  Üldarvestuses kolmandaks tuli Jaroslavli jaht Hieroglyph RUS550 Alexey Chukaevi meeskonnaga.

ORC4 grupis vormistas tänase etapi võiduga ka regati üldvõidu jaht Edasi EST11 Koit Pautsi meeskonnaga. Täna teise koha sõitis välja Kalev Jahtklubi jaht Minni EST751, roolis Andres Aavik. Saaremaa Merispordiseltsi jaht Kadri EST185 Andres Haaveli juhtimisel  tuli kolmandaks. Üldarvestuses esikolmikus siis Edasi EST11 Haapsalu Jahtklubist, Prizrak RUS331 Moskvast ja Leila EST242 Kalev Jahtklubist.

LYS1 grupis tuli tänase etapivõiduga Eesti meistriks Kalev Jahtklubi jaht Fanatic EST239 Ain Jalasto meeskonnaga. Teise koha sõitis täna välja St. Petersburgi jaht Mir RUS908 Aleksander Kulikovi juhtimisel, mis üldarvestuses andis talle võrdselt teise koha punktidega kolmanda koha. Kalev Jahtklubi jaht Sylvia EST478, roolis Aare Kööp, oli tänasel etapil kolmas. Regati üldarvestuses kuulub neile regati teine koht.

LYS2 grupis võitis tänase etapi Toila Jahtklubi jaht Jorjen 2 EST49 Mait Põdra meeskonnaga. Sellega tõusis Jorjen 2 ka regati üldvõitjaks. Teise koha tänaselt etapilt sai Saaremaa Merispordiseltsi jaht Maris EST174, roolis Rene Riim. See tõstis Marise regati üldarvestuses kolmandale kohale. Kalev Jahtklubi jaht Kristi EST66 Olle Tischleri meeskonnaga tõusis tänase kolmanda kohaga üldarvestuses teisele kohale.

Folkbootide grupis vormistas kuuenda etapivõiduga Eesti meistritiitli Haapsalu jaht Tuuli EST F-18 Olev Oolupi meeskonnaga. Täna teiseks tulnud Kalev Jahtklubi jaht Svea EST F-23 sai üldarvestuses võrdselt teise koha punktidega kolmanda koha. Kalev Jahtklubi jaht Greta EST F-5 Mikk Kööseliga roolis sai viimaselt etapilt kolmanda koha. Regati koondarvestuses teise koha sai Saaremaa Merispordiseltsi jaht Ahti EST F-19, roolis Ott Kolk.

Gruppide kaupa 2012. aasta parimad Eesti Meistrivõistlustel avamerepurjetamises:

Grupp ORC1
1
. EST475 Forte – Jaak Jõgi – Kalev Jahtklubi – 1-1-(2)-1-1-2-1 – 7 punkti
2. EST499 Premium – Priit Tammemägi – Kalev Jahtklubi – (4)-3RDG-4-3-3-3-2 – 18 punkti
3. EST299 Lady Bird – Karl-Hannes Tagu – Pärnu Jahtklubi – 5-(10DNF)-1-2-8-1-3 – 20 punkti

Grupp ORC2
1. EST711 Sugar 2 – Mihkel Kosk – Pärnu Jahtklubi – 1-1-3-2-2-(9)-1 – 10 punkti
2. EST406 Merepärl – Alari Akermann – Pärnu Jahtklubi – 2-3-2-1-5-5-(8) – 28 punkti
3. EST407 Silva – Imre Marmor – Kalev Jahtklubi – 3-5-6-7-1-6-(9) – 28 punkti

Grupp ORC3
1
. EST464 Katariina Jee – Mart Tamm – Saaremaa Merispordiselts – 1-2-4-1-(6)-1-1- 10 punkti
2. EST278 Georg – Sven Feofanov – Pärnu Jahtklubi – 2-(3)-2-2-2-2-2 – 12 punkti
3. RUS550 Hieroglyph – Alexey Chukaev – Jaroslavl – 5-(9)-3-4-4-4-7 – 27 punkti

Grupp ORC4
1. EST11 Edasi – Koit Pauts – Haapsalu Jahtklubi – 1-1-1-2-2-(3)-1 – 8 punkti
2. RUS331 Prizrak – Dmitry Mostovoy – St Petersburg – 3-4-2-3-1-2-(5) – 15 punkti
3. EST242 Leila – Priit Põldma – Kalev Jahtklubi – 2-5-3-1-6-(8)-6 – 23 punkti

Grupp LYS1
1
. EST239 Fanatic – Ain Jalasto – Kalev Jahtklubi – 1-2-1-2-4-(6)-1 – 11 punkti
2. EST478 Sylvia – Aare Kööp – Kalev Jahtklubi – 5-1-2-1-8-(9)-3 – 20 punkti
3. RUS908 Mir – Alexander Kulikov – St. Petersburg – 3-4-5-(12)-5-1-2 – 20 punkti

Grupp LYS2
1. EST49  Jorjen 2 – Mait Põdra – Toila Jahtklubi – 1-3-(11)-6-7-7-1 – 25 punkti
2. EST66  Kristi – Olle Tischler – Kalev Jahtklubi – 6-2-1-1-13-(17)-3 – 26 punkti
3. EST174 Maris – Rene Riim – Saaremaa Merispordiselts – 7-4-9-2-4-(16)-2 – 28 punkti

Grupp Folkboot
1. EST F-18 Tuuli – Olev Oolup – Haapsalu klubi – 1-1-1-1-1-(3)-1 – 6 punkti
3. EST F-19 Ahti – Ott Kolk – Saaremaa Merispordiselts – 2-4-4-3-2-1-4 -16 punkti
2. EST F-23 Svea – Hard Perk – Kalev Jahtklubi – 3-3-3-(8)-3-2-2 – 16 punkti.

Kõik tulemused: http://www.muhuvain.ee/tulemused

Peetri sadamas toimus kahe viimase etapi parimate autasustamine, mille auhinnad panid välja Dermoshop ja North Sails. 55. Pärast seda suundutakse Tallinna Vanasadamasse, kus Tallinna Merepäevade pealaval toimub kell 17 Muhu Väina regati pidulik lõputseremoonia.

Muhu väina regatt on Eesti pikimate traditsioonidega avamerepurjetamise võistlus, mis sel aastal toimus 55. korda. 115 jahiga Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt pea 700 purjetajaga pardal oli see läbi aegade üks suurima osavõtjate arvuga regatt Eestis. Võistluse katkestas erinevatel põhjustel 9 jahti ja lõpuni purjetas 106 alust. Sel aastal seitsmekümnendat sünnipäeva tähistavaid Folkboot klassi jahte osales rekordiline 11 jahist koosnev flotill. Regatt algas pühapäeval, 8. juulil Pärnus, põikas sisse Kuivastu, Heltermaa ja Haapsalu sadamatesse ning jõudis lõpuks Tallinnasse, Peetri sadamasse.

Võisteldi seitsmes grupis vastavalt GPH (general purpose handicap) händikäp süsteemile. GPH näitab jahi arvestuslikku kiirust ühikus sekund/miil ehk mitme sekundiga jaht peaks ühe miili läbima keskmistes tingimustes. Iga jahi koefitsient arvutati välja spetsiaalse arvutiprogrammi abil, võttes arvesse taglase mõõtu, purjemõõte, kere kuju, meeskonna kaalu ja teisi parameetreid. I grupis sõidavad jahid, mille GPH on väiksem kui 615,0, II grupi võistlejatel on GPH 615,1 – 651,0 ning III grupil on GPH 651,1-700,0, neljanda grupi GPH on suurem kui 710,1. Lisaks võistles 2 ESTLYS klassi gruppi, kus võistlusväärtusi määrati jahi varasemate aastate statistika põhjal ning folkbootide grupp.

Punktiarvestust ORC gruppidele peetakse Performance Line Offshore/Inshore (korrigeeritud aeg saadakse lahutades sõidule kulunud aja ja jahi avamere ajakoefitsendi korrutisest distantsipikkuse ja avamere distantsi koefitsiendi korrutis) meetodi järgi. ESTLYS gruppides kasutatakse parandatud aja arvutamiseks aeg-ajale meetodit.

EJL Avamerepurjetamise Eesti Karikas koosneb kokku viiest regatist. 1. juulil Haapsalu lähistel purjetatud Kessu regatile järgneb 5.-7. juulil Pärnus algav ja lõppev kestuspurjetamise võistlus Watergate regatt. Seejärel seilatakse 7.-14. juulil pikkade traditsioonidega Muhu Väina regatil, mis on ühtlasi Eesti meistrivõistlusteks avamerepurjetamises. 18. augustil purjetatakse Ruhnu lähistel Ruhnu regatil ning viimaseks sarja etapiks on 29.-30. septembril aset leidvad Tallinna meistrivõistlused. Osalevad jahid on võistlusväärtuse alusel jagatud nelja gruppi – ORC1, ORC2, ORC3, ORC4. Kõigis gruppides arvestatakse sarja kokkuvõttes nelja paremat etapi tulemust.

Muhu Väina regatti korraldab ESS Kalev Jahtklubi koostöös Pärnu Jahtklubi ja Eesti Jahtklubide Liiduga. Muhu väina regati suurtoetajad on Helly Hansen/Sportland, A. Le Coq, Tallinna Sadam, USS Security, Viking Line, Dermoshop, Loodusinvest, Autoekspert, koostööpartnerid ja toetajad on North Sails, Saarte Liinid, Jägermeister, Eesti Kultuurkapital,  Haapsalu linn, Tallinna Merepäevad, Veeteede Amet,  Delfi.

Regati kodulehekülg: www.muhuvain.ee

Avamere Eesti Karikasarja koduleht (juhendid, fotod, tulemused): http://www.puri.ee/web/index.php?lang=et&page_id=1074

Fotod ja sündmused: http://sport.delfi.ee/news/purjetamine/muhuvain/

Tallinna merepäevad algavad täna

Täna on taas põhjust võtta ette teekond kas Lennusadamasse või kesklinnas asuva Admiraliteedi basseini äärde. Algamas on pealinna merepäevad. See on üritus, mida tasub külastada kogu perega ning mitte ainult ühel päeval. Tegevust jätkub kõigile. See on üritus, mida on ette valmistatud hinge ja südamega, terve aasta ja mõnel juhul ka kauemgi.

Ärge laske ilmal seda pidu rikkuda, pühkige tolm vihmavarjult või mis veelgi mugavam – soetage omale euro eest vihmakeep. Millal sa viimati seda kandsid?

Programmi ja plaani leiad ürituse veebilehelt www.tallinnamerepaevad.ee.

Ahoi!

Shtandartiga Tallinna lahele

Tallinnat külastab purjelaev SHTANDART. Shtandart, mida ehitati aastatel 1994 – 1999 on Peeter Esimese 1703. aastal valminud lipulaeva replika.

3. juunil on kõigil Eesti Noorte Purjeõppeseltsi liikmetel ja meie fännidel võimalik tulla Shtandartiga Tallinna lahele sõitma. Saate näha, kuidas  laev seestpoolt välja näeb ning kuidas sellega purjetatakse.

Pühapäeval, 3. juunil 2012, kell 17.30 peab olema kohal Tallinna Vanasadamas, kaasas 30€ ja vaim valmis unikaalseks purjeseikluseks Tallinna lahel. Sõit kestab 18.00 kuni 21.00.

Kuna laeval on kohti piiratud arv, siis on oluline eelnev registreerimine meiliaadressil info@staestonia.eu. Pardale pääsevad eelregistreerunud. Sellel unikaalsel purjelaeval sõitmine maksab 30 € inimese kohta.

Pean vajalikuks eraldi äramärkida, et Purjeõppeselts ei võta vahendustasu mitte üheltki purjetamisvõimaluselt, mida välja pakume.

 

Tallinna suurim muinastuli süüdatakse Lennusadamas

Laupäeva õhtul on kõik oodatud Lennusadamasse muinastulede öö lõkketulele, et näidata enda kuulumist rannarahva hulka.

27. augusti päikseloojangul süttivad üle Eesti muinastulede öö lõkketuled, mis tähistavad rannarahva vanu traditsioone ja näitavad mere ääres elavate inimeste ühtsust. Sel aastal on esimene kord, kui muinastulede öö jõuab ametlikult Tallinnasse, sest Lennusadamas on selleks loodud oma lõkkekoht.

Lisaks suure muinastule süütamisele saab Lennusadamas kuulda mereteemalist rahvamuusikat Karoliina Kreintaali (viiul ja laul) ning Merike Paberitsi (torupill, parmupill ja laul) esituses. Lausutakse maagilisi tuleloitse ja tule süütamise ajal toimub ühislaulmine koos kammerkooriga Noored Eesti Hääled, mida juhib dirigent Martin Sildos.

Ühtlasi saadetakse Lennusadamast Tallinna kultuuripealinna tervitus teise kultuuripealinna Turusse – purjelaeval Blue Sirius viiakse muinastuli merele ja pannakse teele Soome poole.

Muinastulede öö üritused algavad Lennusadamas 27. augustil kell 20.00.

Korraldajad soovitavad võtta kaasa tõrvikud või õueküünlad, millega saab igaüks Lennusadama kaipealsel süüdata oma muinastule. Lennusadamasse tasub tulla jala, sest Tallinna Linnahalli juurest viib Lennusadamasse kultuurikilomeetri-nimeline mõnus mereäärne kruusatee.

Muinastulede öö on juba traditsiooniks kujunenud üritus, kui augustikuu viimasel laupäeval süütatakse mererannal lõkkeid ja küünlaid. Üritus taaselustab rannarahva iidse traditsiooni, kus lõkketulega anti märku meresõitjatele ja naabritele. Muistsete iidetulede taaselustamine algatati 1992. aastal Soomes ja siis hakati lõkkeid nimetama muinastuledeks. Alates sellest ajast on inimesed aastaid kogunenud mere äärde, et saata ära suvi ja tähistada muinastulede ööd. Tänaseni süttivad lõkked igal aastal augusti viimase laupäeva õhtul päikeseloojangu ajal ning seda tehakse lisaks Eestile ka Soomes ja Lätis.

Muinastulede öö Lennusadamas on osa „Tallinn – kultuuripealinn 2011“ programmist. Muinastulede öö toimub koostöös Eesti Meremuuseumi, Tallinn 2011, Rannarahva Muuseumi ja Tallinna Tornide Festivaliga, ning koos kohalike inimestega Telliskivi ja Kalamaja seltsidest.

Lisainfo muinastulede öö kohta Lennusadamas: http://lennusadam.eu/muinastuled-2011/

Kas oled Pae tänava tuletornis käinud?

Kui mitte, siis nüüd on see võimalus avanenud! Nimelt kutsub Veeteede Amet homme, s.o. laupäeval kõiki huvilisi Tallinna ülemisse tuletorni (aadressil Pae 16). Nüüd küsid kindlasti, et miks ülemisse… Kus siis alumine on?

Tallinna liitsihi ülemine tuletorn

Tallinna liitsihi ülemine tuletorn | et.wikipedia.org

Tuletorn on külalistele avatud ajavahemikus 12.00 – 17.00. Sisse saab tasuta!

Arhitektuurimuuseumis avatud näituse „Eesti tuletornid läbi aegade“ raames tutvustab Veeteede Amet tegutsevaid tuletorne. Tallinna alumine tuletorn oli külalistele avatud ülemöödunud laupäeval…

Keda hakkasid tuletornid rohkem huvitama, see võib uurida lisa Eesti Tuletorni Seltsi Facebooki lehelt.

Lennusadama lähiümbrus saab detailplaneeringu

Tallinna linnavalitsus plaanib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu lähiajal vastu võtta.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on 2007. aasta septembris toimunud Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkursi võidutöö „Kolm Õuna“, mille järgi on planeeritud mere äär, sadamakohad, olemasolevad vesilennukite angaarid ja Patarei vangla ning uushoonestusena rajatav Justiitsministeeriumi administratiivhoone.

Detailplaneeringu taotlus esitati 2007. aastal, algatati 3. juunil 2009. DP koostamist taotles Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, DP koostas Oaas Arhitektid OÜ. Pärast vastuvõtmist korraldavad Põhja Tallinna valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Pilt: Tallinna planeeringute register

Pilt: oaas.ee

Foto: Küllike Rooväli, Postimees

Foto 2009: Küllike Rooväli, Postimees

Loe lisa:

Patarei ja Lennusadama piirkonna arenguplaanid võtavad ilmet

Tallinna planeeringute registris detailplaneeringu menetlusinfo

Meremuuseumi Lennusadam

Lennusadama uhkes veemaailmas näeb peagi Tallinna unikaalset mereajalugu

Vesilennukite angaari tulevik

Lennusadamas tutuvustati allveelaeva LEMBIT uut kodu

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta vastu Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneeringu.

Patarei ja Lennusadama piirkonna arenguplaanid võtavad ilmet