Tag Archives: meri

Augusti viimasel nädalavahetusel süttivad randades lõkked

Mereblog kutsub taas kõiki augusti viimasel nädalavahetusel päikeseloojangul mere äärde, et vaadata rannikul lõkkeid ja võimalusel ka ise tuli süüdata. Mereblog levitab kutset juba kolmandat korda ja sel aastal kutsutakse ka koos Foundation Turku 2011-ga ka Lätit, Rootsit  ja teisigi Läänemere maid lõkkeüritusest osa võtma ja oma lõketest muinastulede veebilehel teada andma.

YouTube Preview Image

Lõkete arv Eestis 12. augustiks - muinastuled.eeMuinastulede öö veebileht muinastuled.ee on sel aastal ka uuendatud. Koos väikeettevõtete Emotive.ee ja Geoape.com abil võeti kasutusele uuendatud kaart ja samuti muudeti lõkete registreerimine oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Nüüd on võimalik oma lõket kaardil näha ka kohe peale registreerumist ja kuna lõkkekohast teatajad saavad ise oma asukoha kaardile märkida, suurendab see ka teadete täpsust.

Veebilehele on lisandunud neli keelt:

Muinaistulien yö, Forneldarnas natt, Ночь древних огней, Senās uguns nakts

12. augustil avaldas Mereblog ka järgneva pressiteate:

Eestlaste üleskutsel süüdatakse Läänemere randades tuhandeid lõkkeid

Eestis üha laiemat populaarsust koguv Muinastulede öö traditsioon laieneb teistesse Läänemere riikidesse. Sel aastal süüdatakse muinastuled lisaks Eestile ja Soomele ka Lätis ja Rootsis ning kaugemalgi.

Muinastuled 2009, foto Triinu Jürves

Muinastuled 2009, foto Triinu Jürves

Soomes on Muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku 2011 aasta üks tippsündmusi, kuhu selleks auks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal. Ka Klaipeda linnavalitsusest on saabunud osalemisteade. Üritusest on koos Turku linnapeaga kutsutud osa võtma kõik Läänemere Linnade Liidu liikmed.

Muinastulede öö toimub traditsiooniliselt iga aasta augustikuu viimasel laupäeval. Sel aastal kutsutakse inimesi mere või siseveekogude äärde 27. augusti päikeseloojanguks. Lõkked palutakse süüdata kell 21.30 nii, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte lõket. Nii moodustuvad sadu kilomeetreid pikad tuledeketid. Eelmisel aastal süüdati Eesti randades üle tuhande lõkke ja mere ääres viibis ligi 40 tuhat inimest.

Muinastulede öö üleskutset levitab koos Mereblogiga ka Foundation Turku2011, Rannarahva Muuseum, Teeme Ära, ERR ja mitmed merekultuuriga tegelevad MTÜ-d. Sel õhtul süttivad avalikud lõkked mitmetes Eesti sadamates ja mereäärsetes asulates. Organiseeritud üritus toimub nii Pärnus, Toilas, Käsmus, Haapsalus, Laulasmaal, Kundas, Neemel, Viinistus, Virtsus, Kihnus, Sõrves kui ka Koguva muuseumiõue rannal, kuhu oodatakse kõiki ümberkaudseid osa saama. Tallinnas süüdatakse lõke Lennusadamas Meremuuseumi initsiatiivil ja paljudes teistes kohtades linnaosaseltside eestvedamisel.

Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. Üheksakümnendate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks. Eestlaste loodud veebilehe www.muinastuled.ee abil on üritus muutumas populaarseks ka naaberriikides.

Mereblog.com on veebiportaal, mis vahendab merendusalast infot, uudiseid, arvamus- ja merelugusid. Portaali tegijate eesmärgiks on propageerida merendust ja merenduse taaselustamise vajadust. Vaata www.mereblog.com

Lisainfo:

Reklaamklipp Youtube’is | Kuula raadioklippi | Vaata ERR-i videot | K2 video

www.muinaistulienyo.fi, Union of the Baltic Cities, Facebook.com/pages/Muinastulede öö
Mis on muinastulede öö?
Muinastulede ööst Maalehes 2010
Muinastulede öö arhiiv
Algatajad aastal 2009, Esimene üleskutse Mereblogis
Muinastulede öö kutse levitajad
Muljed eelmistest aastatest
Meelespea

Ott Laanemets: merepimedusega löödud

15. mai Postimehes avaldati mereväeleitnandi arvamuslugu Eesti merenduse teemal. Minu hinnangul on tegemist viimase kümne aasta parima arvamuslooga sel teemal. Väga tasakaalukalt ja argumenteeritult on toodud välja Eesti merenduse kitsaskohad ja pakutakse ka lahendusi. Varasemate kirjatükkidega võrreldes on enam käsitletud riigi julgeoleku tõhususe seost merendusega, autor on laia silmaringiga.

Meie kaitseplaneerimine ja riigikaitseline mõte on selgelt maaväe poole kiivas. Ajalooliselt on kontinentaal­ne mõtteviis olnud omane pigem diktatuuridele (näiteks Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit) kui liberaalsetele demokraatiatele. Ka pole teada sõdu, kus kontinentaalne riik oleks võitnud mereriiki või merelist koalitsiooni.

Arvamuslugu on kui sõõm värsket õhku poliitmaastiku sumbunud õhus. Väga tänuväärne, et merenduse teemal sõnavõtjate ring laienemas.

Loe lähemalt klikates pildile:

Siinkohal annan teada, et merenduspoliitika teema sel kevadel riigikokku ei jõua, arutelu on edasi lükatud sügisesse…

Samal teemal:

Eesti Merendusministeerium saab 10 aastaseks

Eestis on merendusel alati olnud suur tähtsus. Selle osatähtsus Eesti majanduselus on 15-20%. Sageli arvatakse, et merendus on vaid meresõit ja veondus. Tegelikult on merenduse mõiste palju laiem.

See on mereäärse riigi üks ulatuslik majandusharu, mis hõlmab merd ja kõike sellega seonduvat. Merendusklastrisse kuuluvad sellised tegevusvaldkonnad nagu kalapüük, sadamad, väikelaevandus, laevatransport, klassifitseerimine, kindlustus, laevade ehitus ja remont, laeva- ja avamere varustuse tootmine, mereharidus, mereuuringud jne. Kõik need tegevused on omavahel seotud ning üksteisest sõltuvad!

Alates 1991. aastast, mil taasiseseisvunud Eesti võttis Nõukogude Liidult üle veeteede haldamise, on mereohutuse ja keskkonnakaitsega tegeletud Eestis väga tõsiselt ning saavutatud on märkimisväärne edu. 90-ndate aastate lõpus tekkis olukord, kus Teede- ja Sideministeeriumi poolt hallatav valdkond kasvas nii suureks, et tekkis vajadus Merendusministeeriumi loomise järele. 2000. aasta aprillis koliski uus ministeerium Tuukri tänaval asuvatesse ruumidesse, lähemale sadamale ja merele.

Merendusministeeriumis tööd alustanud inimeste arv on tõusnud 10 aasta jooksul kaks korda. Praegu töötab ministeeriumis ca 400 inimest, merendusspetsialisti. Personali voolavus on minimaalne. Riigiamet on loonud motiveerivaid töökohti, mis julgustab inimesi andma suuremat panust oma töös. Kõik töötajad teavad, millised on Eesti merenduses seatud eesmärgid ning ministeeriumis tehtud otsused on tehtud just neid eesmärke silmas pidades!

Homme toimuvale juubeliüritusele on kutsutud kõik ministeeriumi töötajad ja partnerid. Tänatakse kõiki töötajaid nende tugeva panuse eest ministeeriumi edukas töös ning Eesti merenduse arendamisel.

Mereblogi meeskond soovib Merendusministeeriumile juubeli puhul õnne ning loodab, et tubli töö jätkub õigel kursil!

Käsmu Meremuuseumi Toimetised on nüüd internetis saadaval

Kirjutati aasta 1888. 12. novembril kinnitati Peterburis Eestimaa Jahtklubi põhikiri (Statuten des Estländischen Yacht-Club). Klubi põhieesmärgiks oli amatöörmeresõidu arendamine purje-, sõude- ja aurulaevadel. Klubi pidi kaasa aitama ka selliste spordialade harrastamisel, nagu ujumine, uisutamine, jahilaskmine ja vehklemine.

Klubi asutajateks olid põhiliselt Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa mõisnikud, kellede maavaldused ulatusid mereni või selle lähedale.

Klubi asutamiskoosolek peeti 28 härra osavõtul Tallinnas 13. detsembril 1888 ja klubi kommodooriks valiti Rudolph von Gernet Haapsalust, kes jäi sellele ametikohale järgmiseks 28 aastaks! Klubi asukohaks määrati Haapsalu. Aastal 1890 võeti klubisse vastu 12 Tallinna purjekat, kes organiseerisid oma jahtide ankrukoha Tallinnas. 1897. aastal läksid asekommodooride ja juhatuse teised ametikohad tallinlaste kätte ning juhatuse asukohaks sai Tallinn; Haapsallu jäi klubi osakond.

………

Üldiselt oli klubi auliikmete nimekiri aukartustäratav. Siin oli Tsaari-Venemaa kõrgeid aukandjaid, ministreid, kubernere jt. 1890. aasta lõpuks oli klubi liikmete arv kasvanud 48-lt 61-ni ja aluste arv 21-lt 34-ni.

 Ülalolev tekst on pärit Anto Juske artiklist "Eestimaa Merejahtklubi". Artikkel on pikk ja väga huvitav. Ilmus see Käsmu Meremuuseumi Toimetises nr 1. Nüüd on kõik Toimetised internetis saadaval lugemiseks, kõik ilmunud 7 numbrit.

Toimetised leiab siit: KÄSMU MEREMUUSUMI TOIMETISED

Kas kaotasime laeva või inimesed?

Meenutades üheksakümnendate aastate ajalehti ja tolleaegse eliidi retoorikat ja suhtumist, siis mis kõigepealt meenub? Mida me 1994. aastal kaotasime? Esimene pähetulev vastus: laeva! Laevaliini! Eesti laevanduse uhkuse ja lipulaeva! Leinasin ka ise toona meie valget laeva.

Ja see laeva kaotuse jutt jätkub siiani. Ikka arutletakse, kui palju metalli merepõhjas lebab ja kui palju betooni oleks vaja olnud, et seda kinni katta. Kui palju majanduslikku kahju me saime ja kui palju naaberriikide usaldust kaotasime. Kui palju me oma mainet kaotasime jne. Kuidagi külm foon…

Töötasin mõnda aega tüürimehena laeval, millel oli rootslasest kapten. Väike veider ja muhe vanamees oli. Eestlastest meeskonnaliikmetega tal eriti head kontakti polnud, aga suhted ei olnud ka pingelised, kapten vihastas harva. Igaüks ajas laevas oma rida ja põhiline oli, et koostöö sujuks. Pärast seda, kui Rootsi meediasse jõudis uudis, et Eesti reisilaevaettevõte võib Silja Line'i üle võtta, oli kapten paar päeva üsna sõnaaher.

Ja kui siis tüürimeeste hulgas tuli teema jutuks, vaatas kapten meile põlevate silmadega otsa ja sisistas läbi hammaste: "Eestlased – nendest ei saa üle ega ümbert!" Hiljem rääkis laeva vanemmehaanik, kes oli samuti rootslane ja kapteni kauaaegne sõber, meile, et Estonia hukkumisel oli ka meie kapten tuttava inimese kaotanud.

Sellega avanes mu jaoks õnnetuse inimlik mõõde. Meil oli vaatamata omavahelisele konfliktile see mure ja mälestus ühine. Õnnetus oli lõpetanud mitmesaja inimese elutee, küsimata rahvusest. Adusin sel hetkel, et eelkõige olid ju inimesed need, kelle kaotasime. Ja sel puhul ei ole tähtis, kelle laev ja kelle lipu all sõitis.

Estonia Mälestusmärk Tallinnas Foto: Marina Puškar, Postimees

Võrrelgem kummagi riigi pealinnades asuvaid mälestusmärke, mis laevaõnnetuse meenutamiseks püstitatud. Tallinna vanalinna veerde, mis ei ole isegi mitte mere ääres, vaid elava liiklusega tänava lähedal, on püstitatud suursugune taies laeva hukkumise meenutamiseks. "Katkenud liin". Teos sümboliseerib katkenud laevaliini ja inimene tunneb end selle juures väikesena. Ajalehtedes on kirjutatud selle sodimisest, noorte joomisest sellel istudes, aga ka sellest, et mõnel aastal on riigi esindusorganid unustanud mälestusmärgile lilled või pärja saata… Ka on Mark Soosaar avaldanud nördimust selle taiese hämmastavale sarnasusele ühe Venemaal asuva monumendiga "Katkenud ring", Soosaar arvas, et ilmselt on tegu mälestusmärgi rajaja piiratud silmaringiga. Samuti on avaldatud arvamust, et enne praegust sealkohas asuv valge rist oli inimestele südamelähedasem.

M/S Estonia memorial in Stockholm, Sweden. The memorial i situated near the Wasa-museum, nest to Galärkyrkogården. Foto: Tage Olsin, Wikipedia

Stockholmis Djurgårdenis on mälestusmärk koht, mis on rajatud kadunud inimeste meenutamiseks, omaette olemiseks. Lihtne kolmnurkse plaaniga kivimüür inimeste nimedega, keskel kasvab puu, on Wasa-muuseumi lähedal. Kolmnurkse plaani avatud nurk vaatab lahe poole.

Juba mälestusmärkide autori ja tellijatest püstitajate erinev hoiak on omamoodi märgiks, kes mida kaotas. Samuti on inimlikkuse mõõte erinevuse tunnuseks see, et rootslased teavad täpselt, et meres kaotas elu 852 inimest, aga meil räägitakse siiani valdavalt "umbes 800-900-st hukkunust".

Miks on suhtumine nii erinev? Kummas riigis rohkem kaasmaalastest hoolitakse?

Kui pärast tormi paat meestega rannakülla ei naase, ei tähenda see seda, et kalapüük selles kandis lõpeb. Ikka minnakse uuesti merele, et elatist teenida. Lüüakse selg sirgu, kuigi mure on hinges nii minejatel kui saatjatel. Aga mereta ei saa, meri on osa meie elust. Nii võitude kui kaotustega. Ja inimestega, meie endi lähedastega. Continue reading

19.09 AWARE – meri puhtaks – Noblessneri sadam

Kui paar päeva tagasi kutsusime inimesi Tabasalu loodusparki mereäärset puhastama, siis nüüd on teada veel üks koht, kus saab käed mustaks ja ranna puhtaks teha.

Nimelt kogunevad 19. septembril sukeldujad ja nende sõbrad rohkem kui 100 riigis, et puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eesti sukeldujad on ülemaailmses AWARE nimelises heakorraprojektis kaasa löönud juba kümme aastat.

Käesoleval aastal ootab meie abi Tallinna uusim ja kiireimini arenev jahisadam – Noblessneri sadam. Noblessneri sadam on tulevane Tallinna Kultuurisadam – uus ja modernne värav meritsi saabuvatele külalistele. Siinsamas asub unikaalne kontserdisaal – ajalooline Noblessneri tehase valukoda.

PÄEVAKAVA: (Port Noblessner – Tööstuse 48)
11:45 – 12:15 – kogunemine
12:15 – 12:30 – AWARE pidulik avamine
12:40 – sukeldujad vette
13:00 – kaldakoristajatele töövahendite jagamine ja tööde algus
14:00 – saabub soe supp
15:00 – 15:30 – tööde lõpetamine, varustuse ja töövahendite tagastamine
15:30 – tänusõnad ja päeva pidulik lõpetamine

Sukeldumisvarustus TASUTA!

Heakorrapäeva korraldab LiveHouse sukeldumisklubi koostöös Sebak sukeldumiskeskusega!

Päeva juhib: Aivar Kuusk, mängib ka mõnus muusika.

Töist talgupäeva toetavad: Meira ja Fazer, Kampaaniatoode.ee, Ajakirjanikud.ee
Kaldaabilised ja meeleolu: Harju Kalandusühing, Merepolitsei laev "Merilõvi", kuunar Blue Sirius, MTÜ Hoia Eesti Merd laev "Roope – I", kampaania "Killerkott", MTÜ Keri Selts, kohal on "Prügihundi" maskott ja prügi sorteerimist tutvustav jäätmelava ning veel mitmed toredad tegemised.

19:00 – afterparty pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt

Näita et Sa hoolid, tule appi! REGISTREERI!

Vaata lisaks!

Projekt AWARE Facebook'is – http://www.facebook.com/ProjectAWARE

Merekoristuspäev Tabasalu looduspargis 20. septembril

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki 20. septembril Tabasalu loodusparki, et üheskoos mereäärne puhtaks koristada. Pakutakse suppi, hiljem tehakse lõket ning räägitakse merejuttu.

Kui huvitab, siis loe edasi ELF'i kodulehelt.

Kui tead kohta, kus toimub samasugune aktsioon, siis anna meile teada. Paneme info ka teistele üles.