Tag Archives: merenduspoliitika

Merenduspoliitika taas Vabariigi Valitsuse istungil

Homsel Vabariigi Valitsuse istungil on teemaks taas merenduspoliitika, mille rakendamiseks arvatakse kuluvat 534 miljonit eurot.

9. Eesti merenduspoliitika 2011-2020

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Merenduse arengukava koostamise eesmärk on maksimaalselt realiseerida Eesti potentsiaal nii mereressursi kasutamisel kui säilitamisel. Arengukava visiooni järgi on Eesti merendussektor kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule.

Dokumendis esitatakse viis seda visiooni ellu viivat prioriteeti. Nendeks on: ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline merendussektori ettevõtluskeskkond, merenduse ohutuse tõstmine ja keskkonnakoormuse vähendamine, avaliku sektori toetavad tegevused merenduse arendamisel, Eesti merehariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaasaegsus ning rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsus.

Arengukava olulisimat mõju eeldatakse ettevõtluse arengule, kus nähakse lisandväärtuse suurenemist keskmiselt 0,5 protsenti aastas rohkem kui ilma dokumendis esitatud tegevusteta. Ohutuse osas on olukord juba praegu hea, ette nähtud tegevused peavad tagama, et ohutus säiliks ka laevaliikluse suurenemisel.

Arengukava tegevuste kogumaksumus on 534 miljonit eurot, millest üle poole moodustavad ettevõtete investeeringud sadamate infrastruktuuri. Ülejäänud summast moodustavad omakorda suurema osa investeeringud jäämurdmine ja reostustõrje laevadesse. Põhilised kulutused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas. Samuti on olulised kulutused haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas seoses Mereakadeemia infrastruktuuri väljaarendamisega.

Olulise osa investeeringute tegemiseks on võimalik kasutada EL-i vahendeid. Investeeringute summad ja allikad täpsustuvad rakendusplaanis, lõplikud otsused sõltuvad riigieelarve võimalustest ja administratiivsetest ning poliitilistest otsustest.

Merenduspoliitika hetkeseis

Suvel tundsid paljud kergendust, kui valitsus kinnitas 14. juulil riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011-2020“. Kahjuks tuli see septembris Riigikogust tagasi valitsusse.

Riigikogu juhatuse otsus, 15.09.2011

Eelnõu tagastamine esitajale

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dest 92, 93 ja 156 otsustas Riigikogu juhatus tagastada Vabariigi Valitsuse poolt k. a 12. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011-2020“ kinnitamine“ eelnõu esitajale juhtivkomisjoni määramata.

Loe täpsemalt siit.

Vaatamata sellele, et Riigikogu ei kiitnud merenduspoliitikat heaks, pole põhjust pessimismiks. Nimelt teevad MKM, Riigikogu ja valitsus koostööd, et merenduspoliitika Riigikokku ikkagi tagasi jõuaks.

Septembris pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium merenduspoliitika välja töötamisel osalenute poole, et saada tagasisidet toimunud kaasamistprotsessi kohta. Selle tulemustega saad tutvuda siin: merenduspoliitika kaasamise tagasiside kokkuvõte (pdf).

Valitsus saadab Eesti merenduspoliitika riikliku arengukava arutamiseks Riigikogule

Uudis valitsuse istungilt:

Valitsus toetas tänasel istungil Eesti merenduspoliitika riikliku arengukava kuni 2020. aastani ning saadab selle arutamiseks Riigikogule.

„Eesti merenduspoliitika 2011–2020“ eesmärk on edendada Eesti merendust, toetada merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandada laevaliikluse ja muude merega seotud tegevuste ohutust ning kaitsta mere- ja rannakeskkonda ja merega seotud kultuuripärandit.

Arengukava järgi on Eesti merendussektor kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule.

Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja inimvooge. Samuti käsitleb arengukava laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri jms.

Merendusega seotud ettevõtluse arengus on arengukava keskseks eesmärgiks suurendada sektori tööhõivet ja seal loodavat lisandväärtust. Näiteks nähakse ette, et aastaks 2020 võiks merendussektoris olla hõivatud suurusjärgus 30000 inimest ning sektori lisandväärtus võiks kasvada kiiremini kui keskmine SKP kasv.

Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel.

Lisatud minister Juhan Partsi kommentaar Valitsuse pressikonverentsil:

Lõpuni jõudis merenduspoliitika dokumendi ette valmistamine. Valitsus kiitis selle heaks ja saatis Riigikogule. Minemata praegu selle asja sisusse, siis tegemist on merenduspoliitikaga järgmiseks kümneks aastaks, sellises ajalises perspektiivis. Ja me väga loodame, kuna seda dokumenti on tõepoolest töötatud välja koos ettevõtjatega, teadlaste, huvilistega jne, jne, et see on teekaart ja raamistik, mis aitab kogu meie Eesti merendust oluliselt edasi arendada. Muidugi on meie selline tagasihoidlik lootus, et Eesti avalikus ruumis küsitakse vähem, kas Eesti on mereriik või ei ole mereriik.

Merenduspoliitika, ma arvan, on piisavalt tõsiste tegevuste jada, et tõepoolest keegi ei kahtleks, et ka valitsus näeb, et meres on olemas ressurss selleks, et Eesti majandus ja ühiskond areneks.

e-õigus: Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011-2020″

e-õigus’esse jõudis tõenäoliselt kõige olulisem eelnõu tänapäevases Eesti merenduses: Eesti merenduspoliitika 2011-2020. Dokumendil, mida on oodatud juba aastaid, on oluline roll Eesti merenduse edaspidises arengus. Otsuse sellise dokumendi koostamiseks andis Valitsus 6. augustil 2009. aastal. Tööd on juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – merenduspoliitika veebileht.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avalikustanud eelnõu “„Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011-2020““” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=314443.

Kellel ei õnnestu e-õigusest dokumente kätte saada või tekib probleeme .docx failide avamisega või eelistab neid hoopis PDF formaadis, võib need endale alla laadida Mereblogist:

  1. Minister Juhan Partsi kiri ministeeriumitele – (DOC, 50 kb) või (PDF, 28 kb);
  2. Riigikogu otsuse eelnõu (DOC, 24 kb) või (PDF, 13 kb);
  3. Merenduspoliitika 2011-2020 eelnõu (DOC, 1673 kb) või (PDF, 877 kb);
  4. Seletuskiri (DOC, 91 kb) või (PDF, 145 kb).

Eelnõule reageerimise tähtaeg on 25.01.2011.

Rohkem Eesti merenduspoliitikast Mereblogis:

VI Rahvusvaheline Merenduskonverents “Pärituult oodates”

VI Rahvusvaheline Merenduskonverents “Pärituult oodates” toimus taas rohkel osavõtul Tallink Spa & Conference hotellis. Ürituse ettekanded on ära toodud allpool.

Sellel aastal olid teemad väga aktuaalsed ning probleemid teravalt välja toodud. Muljetavaldav oli ettekandjate nimekiri: kohal olid Soome ja Leedu laevaomanike liitude esindajad, DNV juhtiv konsultant, Euroopa Parlamendi saadik ja Transpordikomisjoni liige ning mitmed head spetsialistid Eestist. Konverentsi modereeris kapten Vahur Ausmees. Konverentsi korraldasid Eesti Laevaomanike Liit, Corpore Konverentsid ja Eesti Mereakadeemia.

Õhkkond konverentsil oli kuidagi klubilik. Nagu Rene (BLRT Marketex) oma ettekande alguses mainis, siis on kohale tulnud seltskond, kes seda üritust iga-aastaselt külastab. Siin saadakse kokku ja tuntakse muret Eesti merenduse olukorra üle. Ehk annab see vaata, et suurematki lisandväärtust üritusele.

Eesti merenduspoliitika töödokumendid võib leida MKM veebilehelt – http://www.mkm.ee/merenduspoliitika.

ETTEKANDED

Merendusnõukoja president, viitseadmiral Tarmo Kõuts
Avakõne

Eesti Laevaomanike Liidu viitsepresident Jaan Kalmus
Eesti Laevaomanike Liidu tervitus

Euroopa Parlamendi saadik ja Transpordikomisjoni liige Vilja Savisaar-Toomast
Euroopa Liidu Läänemere strateegia

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu talitluse juhataja Toomas Haidak
Vaated Eesti merenduspoliitikale

Soome Laevaomanike Liidu tegevjuht Olof Widén
SECA ja NECA mõjud laevandusele

AS AMISCO juhatuse liige Allan Noor
Mis tooks laevad Eesti lipu alla?

Det Norske Veritas juhtiv konsultant Jonathan Abrahams (Norra)
Merendusklaster ja roheline tulevik

Leedu Laevaomanike Liidu tegevdirektor Gintautas Kutka
Leedu laevanduse tänapäev

Soome Laevaomanike Liidu ombudsman Niklas Rönnberg
Soome merenduse haldamisest

BLRT Marketex juhatuse liige Rene Arikas
Eesti laevaehituse hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets
Eesti merehariduse arenguperspektiivid

hvusvaheline Merenduskonverents “Pärituult oodates” toimus taas rohkel osavõtul Tallink Spa & Conference hotellis. Ürituse ettekanded on ära toodud allpool.

Sellel aastal olid teemad väga aktuaalsed ning probleemid teravalt välja toodud. Muljetavaldav oli ettekandjate nimekiri: kohal olid Soome ja Leedu laevaomanike liitude esindajad, DNV juhtiv konsultant, Euroopa Parlamendi saadik ja Transpordikomisjoni liige ning mitmed head spetsialistid Eestist. Konverentsi modereeris kapten Vahur Ausmees. Konverentsi korraldasid Eesti Laevaomanike Liit, Corpore Konverentsid ja Eesti Mereakadeemia.

Õhkkond konverentsil oli kuidagi klubilik. Nagu Rene (BLRT Marketex) oma ettekande alguses mainis, siis on kohale tulnud seltskond, kes seda üritust iga-aastaselt külastab. Siin saadakse kokku ja tuntakse muret Eesti merenduse olukorra üle. Ehk annab see vaata, et suurematki lisandväärtust üritusele.

Eesti merenduspoliitika töödokumendid võib leida MKM veebilehelt – http://www.mkm.ee/merenduspoliitika.

Merendusnõukoja president, viitseadmiral Tarmo Kõuts

Avakõne

Eesti Laevaomanike Liidu viitsepresident Jaan Kalmus

Eesti Laevaomanike Liidu tervitus

Euroopa Parlamendi saadik ja Transpordikomisjoni liige

Vilja Savisaar-Toomast

Euroopa Liidu Läänemere strateegia

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

transpordi arengu talitluse juhataja Toomas Haidak

Vaated Eesti merenduspoliitikale

Soome Laevaomanike Liidu tegevjuht Olof Widén

SECA ja NECA mõjud laevandusele

AS AMISCO juhatuse liige Allan Noor

Mis tooks laevad Eesti lipu alla?

Det Norske Veritas juhtiv konsultant

Jonathan Abrahams (Norra)

Merendusklaster ja roheline tulevik

Leedu Laevaomanike Liidu tegevdirektor Gintautas Kutka

Leedu laevanduse tänapäev

Soome Laevaomanike Liidu ombudsman Niklas Rönnberg

Soome merenduse haldamisest

BLRT Marketex juhatuse liige Rene Arikas

Eesti laevaehituse hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Haridus- ja Teadusministeeriumi

kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets

Eesti merehariduse arenguperspektiivid

Video – Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika

YouTube Preview Image

Saksa investorid on nõus toetama oma laevaomanikke

Berliinis sai 18. märtsil kokku ligi 50 merenduses tegutseva firma esindajat. Teemaks merendusklastri hetkeolukord ja tulevikusuunad. Kohal oli ka Saksamaa merenduse koordinaator, Hans-Joachim Otto.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et riigil (Saksamaal) ei ole hetkel plaanis rakendada erilist päästeplaani laevafirmade, sadamate ja laevatehaste abistamiseks. Riik ootab hoopis erasektori suuremat aktiivsust. HJ Otto sõnul on Deutsche Bank juba pidanud läbirääkimisi mitme investoritega, kes on valmis suunama raha laevafirmadesse kaheks-kolmeks aastaks tavapäraste tingimustega.

Otto lootus väljendab Saksamaa laevanduspankade (nt Deutsche Schiffsbank) probleemi, keda majanduskriis on raskelt tabanud ning kes ei suuda väljastada laevafirmadele lisalaenu. Lootused on suunatud kahele, riigiga seotud, pangale: HSH Nordbank ja Commerzbank.

Kuigi riik ei ole nõus välja tulema hetkel päästeplaaniga, on ta siiski nõus hindama praegust riigiomanduses oleva panga KfW poolt pakutavat toetusprogrammi tingimusi ning vajadusel sisse viima muudatused, et võimaldada abile lihtsamat ligipääsu.

Kohtumisel lepiti kokku 13-s punktis, mis muuhulgas pani riigile kohustuse üle vaadata võimalused suunata riigilaevade tellimused Saksamaa laevatehastele.

Lisaks lubab riik olla poliitiliseks toeks laevafirmadele läbirääkimistel Hiina ja Lõuna-Korea laevatehastega tellimuste finantseerimise tingimuste osas. Hetkel on Saksa laevaomanikel ligi 500 uut laeva tellimuses, neist 400 Hiina ja Korea laevatehastest. Saksamaa Laevaomanike Liit (Verband Deutscher Reeder) on võtnud abiks konsultandid firmast PricewaterhouseCoopers, et kindlaks määrata tellimuste rahaline puudujääk.

Kui jutuks tuli laevaehitus Saksamaal, siis pidid kohaletulnud tõdema, et standartsete laevade ehitusel ei ole selles riigis tulevikku. Samas oldi optimistlikud eriotstarbeliste laevade ehituse osas. Näiteks Eesti Veeteede Amet tellis Saksa laevatehasest Abeking & Rasmussen SWATH-tüüpi mõõdistuslaeva, lätlased viis patrullkaatrit.

Hea, kui on mida arutada, analüüsida ja parandada. Et istuda ühise laua taha ning leppida kokku milleski nii olulises kui seda tegid sakslased, peab olema osapooltel ühine nägemus merendusvaldkonna (-klastri) arengust ja perspektiividest. Kõik see on ka paberi peal varasemalt kinnitatud. Eestis on see raskeim samm tehtud ning töö merenduspoliitika kujundamise kallal käib. Visalt, kuid siiski käib. Tahe kõigi osapoolte, riik ja erasektor, vahel on olemas. Lõpetuseks soovin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile jõudu vankri vedamisel ning teistele kannatust ja arusaamist. Lihtne on kritiseerida, raske ise ette võtta ja ära teha. Ühiselt on lihtsam…

Allikas: Lloyd’s List