Tag Archives: meremuuseum

Lennusadama angaarid võitsid Europa Nostra ja EL-i kultuuripärandi grand prix’i

Leave a reply

Lennusadama pressiteade, 17.06.2013

Lennusadama vesilennukite angaarid võitsid Euroopa kõrgeima tunnustuse kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel – Europa Nostra ja Euroopa Liidu kultuuripärandi grand prix’i.

Seaplane hangars in Tallinn

Seaplane hangars | Dan Heering

Eile, 16. juunil Ateenas toimunud auhinnatseremoonial anti üle Europa Nostra ja Euroopa Liidu peapreemia Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaridele. Tseremoonial osalenud Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen selgitas, et kui Euroopa parimaid filme hinnatakse Cannes’i festivalil Kuldse Palmioksaga, siis kultuuripärandi säilitamisel ja taastamisel on selleks Europa Nostra peaauhind. „Muuseumina teeb see meid veel eriti õnnelikuks, sest kultuuripärandi säilitamine on üks meie olulisemaid ülesandeid,“ rõõmustas Dresen ja tänas kõiki partnereid, kes angaaride taastamisel osalesid.

Peapreemia tuli Eestisse esmakordselt. Žürii hindas Lennusadama vesilennukite angaaride restaureerimist kui suurepärast näidet tehniliselt äärmiselt keerulisest ja mitmetahulisest protsessist, mis esialgu tundus lootusetu ettevõtmisena. Samuti imponeeris kohtunikele ajaloolise hoone muutmine populaarseks meremuuseumiks ning taastatud angaaride roll mahajäetud piirkonna edasise arengu eestvedamisel.

Prestiiže auhinna andsid Akropoli kõrval iidses amfiteatris üle Europa Nostra president Plácido Domingo, Euroopa Komisjoni haridus- ja kultuurivolinik Androulla Vassiliou ning Kreeka president Dr. Karolos Papoulias.

Auhinna võtsid Ateenas vastu Lennusadama projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid esindajad Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov. Andrus Kõresaare hinnangul oli konkurents peaauhinnale väga tihe. Kõresaare sõnul aitab Europa Nostra peaauhind tutvustada maailmale Eesti üht väga olulist kultuuripärandit ning tunnustab teostatud tööde metoodikat ja saavutatud tulemust.

Europa Nostra on Euroopa suurim ja mõjuvõimsaim kultuuriväärtuste kaitse organisatsioon, selle võrgustik hõlmab enam kui 50 riiki Euroopas ja mujal. Europa Nostra auhindadele esitati tänavu kokku 197 projekti 30 Euroopa riigist. Eestisse tuli Nostra peaauhind esmakordselt. Nostra peaauhinnale konkureerisid sel aastal koos Lennusadamaga muuhulgas Kings Cross raudteejaam Londonis, Propylaea hoone Akropolises Ateenas, Medellini Rooma Teater Hispaanias ja paljud teised suurepäraselt taastatud ehitised.

Eesti Meremuuseumi Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine toimus aastatel 2009 – 2012, seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon.

Kõikide võiduprojektide tutvustus: http://www.europanostra.org/laureates-2013/

Lennusadama lastekaitsepäeva hitid on tasuta meresõidud ja allveelaevad

Leave a reply

Lennusadama pressiteade, 31.05.2013

Laupäeval, 1. juunil ootab Lennusadam kõiki lastekaitsepäevale, mille raames toimuvad lastele tasuta meresõidud, saab tutvuda isetehtud allveelaevadega, osaleda töötubades ning vaadata Eesti mereväe demonstratsioone.

Lastekaitsepäeva programm algab kell 10.00, siis väljub esimene purjelaev lastega tasuta meresõidule. Noori merehuvilisi viivad merele purjelaevad Kajsamoor, Blue Sirius ja Runbjarn kuni kella 15.00-ni. Registreerimine meresõitudele toimub kohapeal alates kella 9.30-st. Põnevaid õppesõite purjeõppejahi St. Iv pardal 12 – 18aastastele noortele viib läbi Eesti Noorte Purjeõppeselts. Purjeõppesõitudele saab registreerida aadressil:  info@staestonia.eu.

Lennusadama kail on tutvumiseks väljas kaks isetehtud allveelaeva: muuseumi sünnipäevaks valminud Gerni allveelaeva koopia ning kevadhooaja raames spetsiaalselt lastekaitsepäevaks Lennusadamasse toodud Leedu allveelaev Litaunika. Kohal on ka Litaunika ehitaja Dr Jonas Velžys.

Mereväe tuukrite esitlused toimuvad kell 13.00 ja 15.00: tutvustatakse tuukrite varustust ning demonstreeritakse liikumist vee all ja vee peal.  Päästemeeskonna veeohutuse-teemaline etteaste algab kell 14.00.

Lastekaitsepäeval esinevad Põhja-Tallinna linnaosa huviringide lapsed ja noored, kell 16.00 astub üles ansambel Põhja-Tallinn. Kail tegutsevates töötubades saab meisterdada ja mängida õuemänge. Kogu Lennusadama kail toimuv programm on osalejatele tasuta.

Lisaks toimub kell 13.00 angaarides Lennusadama Lahtiste Meistrivõistluste finaal. Kõik muuseumipileti ostnud saavad osaleda ka populaarsetel pereekskursioonidel „Lennusadama lugu“ , need toimuvad kell 12.30 ja 14.30 eesti keeles ning kell 13.30 vene keeles.

Päeva korraldab Lennusadam koostöös Põhja-Tallinna valitsuse ja Kopli Arenduskeskusega, ühtlasi on see osa EV95 programmist.  Kaasa aitavad Eesti Merevägi, Tallinna Haridusamet, SA NUKU, Nukufilmi lastestuudio, Kopli noortekeskus, Kajsamoor, Runbjarn, Blue Sirius. Allveelaeva Litaunika tõi Lennusadamasse Kaarlaid OÜ.

Rohkem infot ja programm: www.lennusadam.eu

Lennusadamas näeb Leedust pärit allveelaeva

Leave a reply

Lennusadama pressiteade, 24.05.2013

Lennusadama kevadhooaja „Allveefantaasiad“ raames saabus sel nädalal Eestisse Leedu arsti Jonas Velžysi allveelaev Lituanika, mida huvilised saavad näha sel ja järgmisel nädalavahetusel.

Lennusadama kevadhooaja „Allveefantaasiad“ mõte on rääkida allveelaevanduse nooruspõlvest ja ajast, mil pöörane julgus segunes kaine reaalsusega ning innustada inimesi unistama. Sellega seoses on Tallinnas kaasaja unistaja, leedu arsti Jonas Velžysi ise kodustest vahenditest ehitatud allveelaev Lituanika. Allveelaeva ehitamisele on leedukal kulunud üle 30 aasta ning selle aja jooksul on ta pidanud alust pidevalt uuendama. „Ega see allveelaeva ehitamine kõige lihtsam ülesanne ei ole, on ju tegemist puhta käsitööga, aga see on olnud töö kõrvalt tõsine hobi,“ rääkis Jonas Velžys, kes õppis laevaehitust nooruses enne sõjaväeteenistust.

Esialgu plaanis muuseum allveelaeva inimestele tutvustada lastekaitsepäeva ürituste raames 1. juunil, kuid kuna huvi on suur, siis saab alust näha juba sel nädalavahetusel. „Ma olen päris kindel, et nii mõnigi poiss, kes järgnevatel päevadel Lennusadamasse satub, ütleb oma emale või isale, et ta tahab ka allveelaeva ehitada. Nii sünnivadki järgmised julged geeniused ja me väga tahame innustada kõiki julgelt mõtlema,“ selgitas Lennusadama tegevjuht Ott Sarapuu. Lisaks Lituanikale näeb Lennusadamas ka koopiat Ottomar Gerni allveelaevast. „Hetkeseisuga on meil kaks allveelaeva õues ja üks allveelaev angaarides sees, seega täiesti arvestatav hulk,“ muigas Sarapuu ja kutsus inimesi Lennusadamasse laevu vaatama.

Leedu allveelaeva ehitaja Velžys selgitas, et esialgu näeb laeva vaid kuival maal. „Tegime mõned käigukatsetused, kuid paraku kuumenes mootor üle ja tõime ta tagasi slipile,“ rääkis leedukas ja lisas, et mõne päeva jooksul selgub, kas minnakse uuesti tagasi vette või jääbki laev sel korral kuivale maale. „Peame natuke mõtlema ja katsetama, elame-näeme.“

3. märtsil avas Lennusadam oma esimese näituse ja samanimelise kevadhooaja „Allveefantaasiad: Jules Verne’i ja Ottomar Gerni unistused“. Näitusega on kaasnenud mitmekesine programm, mille raames valmis esimene Eestis ehitatud allveelaev, märtsis ja aprillis etendus NUKU teatri „20 000 ljööd vee all“, toimunud on sisukad merefoorumid, allveekino seansid ning kalateemalised õpiköögid. Leeduka Jonas Velžysi allveelaeva Lituanika näeb Lennusadamas sel ja järgmisel nädalavahetusel, mil toimub ka suur lastekaitsepäeva tähistamine koostöös Põhja-Tallinna erinevate keskuste ja seltsidega. Järgmine kevadhooaja merefoorum, mille teemaks on merekombed ja traditsioonid toimub 28. mail kell 18. Üritused on tasuta.

Lennusadama sünnipäeval lastakse vette allveelaev

Leave a reply

Lennusadama pressiteade, 10.05.2013

Sel nädalavahetusel, 11.-12. mail tähistab Eesti Meremuuseum Lennusadama 1. sünnipäeva ja laseb vette Eestis esimesena ehitatud allveelaeva koopia.

Lennusadama angaaride avamine 2012. aasta. Foto: Dan Heering

Sünnipäevanädalavahetusel toimuvad tegevused nii angaarides kui Lennusadama õue-ja sadamaalal. Kohal on ka sel aastal 50. juubelit tähistav jäämurdja „Tarmo“, mida saab külastada tasuta.

Seoses Lennusadama vanadele allveelaevadele ja kunagistele suurtele unistajatele,  Jules Verne’le ja Ottomar Gernile pühendatud kevadhooajaga täitus ka Meremuuseumi ammune unistus taastada Eestis esimesena ehitatud Ottomar Gerni allveelaev. „Elevus on kindlasti õhus, sest allveelaeva ei ole me enne tõesti ehitanud ja Eestis ehitati allveelaevu viimati pea 100 aastat tagasi,“ tunnistas Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Esimesed katsetused vees on läinud edukalt. „Loodame, et homme jääb laev ka pinnale püsima. Sellest saab Lennusadama esimene uus eksponaat ning alles aastavanusele muuseumile on see suur arenguhüpe, võib öelda, et hakkasime käima,“ lisas ta. Laeva vettelaskmist võib jälgida Lennusadama kailt või otseülekandena internetist. Otseülekanne algab 11. mail kell 20.00, vastava lingi leiab Lennusadama koduleheküljelt laupäeval.

Esmakordselt saavad kõik piletiga muuseumikülastajad osaleda eksperimentidega rikastatud ekskursioonidel, lapsed kirjutada merekeelseid õnnesoove ja joonistada meetritepikkust sünnipäevakaarti. Muuseumi kinosaalis linastub äsja valminud dokumentaalfilm Lennusadama renoveerimisest „Lennukuurist muuseumiks“.

11. mai õhtusel sünnipäevapeol tuleb ettekandele tuntud lavastaja Sasha Pepeljajevi spetsiaalselt Lennusadama sünnipäevaks loodud suurejooneline etendus „Armastus ja tehniline progress“, Gerni allveelaeva koopia lastakse vette etenduse finaalis. Enamik peokülalisi on muuseumikülastajad, kes osalesid Lennusadama korraldatud pildikampaanias, saates fotosid oma Lennusadama külastusest.

Eesti Meremuuseumi Lennusadam avati möödunud aasta 11. mail. 2012. aastal külastas muuseumit 265 000 inimest.

Lennusadama meretalgulised tegutsevad vee all ja maa peal

Leave a reply

Lennusadama pressiteade, 04.05.2013

4. mail toimuvad Lennusadamas „Teeme ära“ talgupäeva raames meretalgud, mille raames puhastatakse lisaks muuseumi välialale ka akvatoorium.

lennusadama meretalgudLennusadama meretalgutele on oodata ligi 70 inimest, kellest ühe osa moodustavad sukeldumisklubi Maremark sukeldujad, kes pakkusid muuseumile abi Lennusadama akvatooriumi puhastamisel. „Sukeldujad on Meremuuseumil varemgi abis käinud, kuid sel korral on põhjust akvatooriumi koristada lausa mitu – nädala pärast tähistame Lennusadama sünnipäeva ja suvistel Tallinna Merepäevadel on meie kai äärde oodata purjelaev Krusensterni, seega puhastamegi sel korral purjelaevale parkimiskohta,“ rääkis Meremuuseumi programmijuht ning üks meretalgute vedajatest Gerly Heinsoo.

Akvatooriumist alustatakse prahi väljatoomist pärast keskpäeva. Lisaks akvatooriumi puhastamisele toimuvad ka tavapärasemad talgutööd – puhastatakse Lennusadama laste mänguväljakut, väliala ning sellega piirnevaid alasid, et muuseum oma esimeseks sünnipäevaks valmis seada.

Lennusadama meretalgud lõpevad pärastlõunal ja seejärel saavad talgulised külastada muuseumi. Meretalguid aitavad Eesti Meremuuseumil läbi viia Maremark ja Baltronic. Lõunasöögilaua kokkupanekul aitab Kaupmees.

Lennusadama sünnipäev on 11. mail ning kõigil soovijatel on võimalik lunastada sünnipäevapeo kutse laadides Lennusadama koduleheküljele: http://www.lennusadam.eu/et/synnipaev pildi muuseumikülastusest ning osaleda Hooandja kaudu Eesti esimese allveelaeva koopia ehituses: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusadama-gerni-allveelaeva-ehitamine.

Eesti Meremuuseum ehitab üle saja aasta Eestis taas allveelaeva, võttes aluseks ajaloolise Gerni allveelaeva joonised

Leave a reply

Eesti Meremuuseumi pressiteade, 17.04.2013

Gerni allveelaev | Roman MatkiewiczEesti Meremuuseum on alustanud Eestis teadaolevalt kõige esimesena ehitatud allveelaeva täismõõdus koopia ehitust. Allveelaev soovitakse valmis saada Lennusadama 1. sünnipäevaks 11. mail ning kõik soovijad saavad allveelaeva ehitust toetada Hooandja portaali vahendusel.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tekkis idee ehitada Gerni allveelaeva täismõõdus koopia juba aastaid tagasi.  „Meil olid tookord küll olemas allveelaeva kirjeldused, kuid selle taasloomiseks hädavajalikud joonised leiti Venemaalt alles paari aasta eest, kui Meremuuseumi teadurid valmistasid ette Lennusadama ekspositsiooni,“ selgitas Dresen.

Allveelaeva originaal valmis ja seda katsetati edukalt Tallinnas 1854. aastal, tollase Vene tsaariarmee sõjainseneri Ottomar Gerni juhatusel. Tänu allveelaeva algsete jooniste olemasolule on võimalik täieliku koopia loomine. Allveelaev oli ehitatud puust ning liikus edasi kahe mehe lihasjõul – veealustesse tingimustesse sobilikke mootoreid ei olnud siis veel leiutatud.

Gerni allveelaeva koopia lastakse vette 11. mai õhtul Lennusadamas, mil tähistatakse Lennusadama esimest sünnipäeva. Kõigil huvilistel on võimalik seda ka sadamakailt jälgida. Allveelaev jääb vette kuni suvehooaja lõpuni, pärast seda tõstetakse see taas kaldale ning temast saab Lennusadama esimene uus püsieksponaat.

Eestis ehitati allveelaevu viimati umbes sada aastat tagasi Noblessneri Laevatehases. Aastatel 1913 – 1918 valmis neid kokku kaheksa. Allveelaevad „Lembit“ ja 1941. aasta oktoobris hukkunud „Kalev“ valmisid Eesti Vabariigi tellimusel 1936. aastal juba Inglismaal, Vickers-Armstrong Ltd laevatehases.

Eesti Meremuuseumi Lennusadam avati 11. mail 2012. aastal ning alates avamisest on muuseumit külastanud üle 300 000 inimese nii Eestist kui välismaalt.

Allveelaeva valmimisele on kõigil võimalik ettevõtmisele ka Hooandja portaali kaudu õlg alla panna ning sellega panustada Lennusadama esimese uue püsieksponaadi valmimisse: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusadama-gerni-allveelaeva-ehitamine

Meremuuseum kutsub kõiki liituma aktsiooniga „Võitlen koos muuseumiga kevade eest!“

Leave a reply

Eesti Meremuuseumi pressiteade, 1.aprill 2013

Eesti Meremuuseumi Lennusadam alustab täna, 1. aprillil võitlust kevade eest ning kutsub kõiki oma panust andma.

„Kardame, et jääs meri oluliselt aeglustab eesti merekultuuri edasist arengut. Kevad on kestnud juba üle 10 päeva ning me ei näe jõulisi talve kadumise märke, selge see, et tuleb ise tegutsema hakata,“ kutsus Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kõiki võitlusesse kevade eest.

Lennusadamas algas võitlus kevade eest südaööl, kui vesilennukite angaare soojendav mereküttesüsteem pandi tööle tagurpidi ning seni muuseumikülastajatele sooja tekitanud süsteem alustas soojuse väljapumpamist angaaridest. Sellega püütakse välistemperatuuri tõsta 1-2 kraadi võrra ning meres asuvate torude kaudu merevee temperatuuri samuti paari kraadi võrra. „Esimesed ruutmeetrid angaare ümbritsevast tänavakivist olid tänase tööpäeva alguseks juba sulanud, seega süsteem toimib ja ootame jääsulamise algust,“ selgitas Meremuuseumi haldusjuht Tiit Poller. Seoses sooja õhu väljapumpamisega langeb angaaride sisetemperatuur täna nullini, kuid külastajaid see ei mõjuta. „Oleme aprillis esmaspäeviti suletud, seega külastajad ei pea muretsema – öösel kütame angaarid taas soojaks,“ kinnitas muuseumi haldusjuht.

Lennusadam ei piirdu üksnes mereküttesüsteemi ümberlülitamisega. Täna kell 10 hommikul alustasid muuseumitöötajad Lennusadama akvatooriumi merejää sulatamisega. „Võtsime kodudest kaasa föönid ning kui mereküte sulatab jääd altpoolt, siis meie aitame pealtpoolt kaasa,“ selgitasid muuseumitöötajad üheskoos. „Teeme kõik endast sõltuva, et täna õhtul saaksid laevad akvatooriumist liikuma ning merevaade oleks kevadisem,“ lisasid nad. Muuseumitöötajad loodavad, et akvatooriumis tekkiv soe vesi mõjutab ka ülejäänud Tallinna lahe jäätingimusi ning talv saab aru, et on aeg lahkuda. „Jäämurdja Tarmo tähistab sel aastal oma 50-aasta juubelit ning leiame, et aprillis võiks niivõrd väärikas eas laev küll juba puhata,“ tõid nad välja veel ühe jääsulatamise põhjuse.

Muuseumitöötajad kutsusid ka oma sõpru ja fänne tulema appi jääd sulatama. „Võib tulla näiteks lõunapausil ja kui fööni ei ole, siis on abi ka soojast hingeõhust,“ selgitasid nad ja lisasid, et need inimesed, kes Lennusadamasse tulla ei saa või ei taha, saavad kevade eest võidelda ka oma kodutänaval või kodulähedase veesilma juures. „Kutsume kõiki koduste vahenditega ilma soojendama! Veekogude jääsulatamiseks sobib kenasti kuum vesi, tänavatelt jää eemaldamiseks saab appi võtta föönid ja puhurid. Need on paljudes majapidamistes olemas,“ julgustasid muuseumitöötajad kõiki võitluses kevade eest kaasa lööma.

Aktsiooniga „Võitlen koos muuseumiga kevade eest!“ saab liituda Facebookis: http://www.facebook.com/events/152383261596415

Kõigi kevade eest võitlejate vahel, kes saadavad pildi ning kirjelduse sellest, kus ja millega nad jääd sulatasid või õhku soojendasid, loositakse välja Meremuuseumi ühispiletid. Pildid palume saata: press@meremuuseum.ee või laadida ülesse Facebooki sündmuse lehele. Ühispiletiga on võimalik külastada Meremuuseumi näitusi Lennusadamas ja Paksus Margareetas.