Tag Archives: lennusadam

Lennusadama sünnipäeval lastakse vette allveelaev

Lennusadama pressiteade, 10.05.2013

Sel nädalavahetusel, 11.-12. mail tähistab Eesti Meremuuseum Lennusadama 1. sünnipäeva ja laseb vette Eestis esimesena ehitatud allveelaeva koopia.

Lennusadama angaaride avamine 2012. aasta. Foto: Dan Heering

Sünnipäevanädalavahetusel toimuvad tegevused nii angaarides kui Lennusadama õue-ja sadamaalal. Kohal on ka sel aastal 50. juubelit tähistav jäämurdja „Tarmo“, mida saab külastada tasuta.

Seoses Lennusadama vanadele allveelaevadele ja kunagistele suurtele unistajatele,  Jules Verne’le ja Ottomar Gernile pühendatud kevadhooajaga täitus ka Meremuuseumi ammune unistus taastada Eestis esimesena ehitatud Ottomar Gerni allveelaev. „Elevus on kindlasti õhus, sest allveelaeva ei ole me enne tõesti ehitanud ja Eestis ehitati allveelaevu viimati pea 100 aastat tagasi,“ tunnistas Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Esimesed katsetused vees on läinud edukalt. „Loodame, et homme jääb laev ka pinnale püsima. Sellest saab Lennusadama esimene uus eksponaat ning alles aastavanusele muuseumile on see suur arenguhüpe, võib öelda, et hakkasime käima,“ lisas ta. Laeva vettelaskmist võib jälgida Lennusadama kailt või otseülekandena internetist. Otseülekanne algab 11. mail kell 20.00, vastava lingi leiab Lennusadama koduleheküljelt laupäeval.

Esmakordselt saavad kõik piletiga muuseumikülastajad osaleda eksperimentidega rikastatud ekskursioonidel, lapsed kirjutada merekeelseid õnnesoove ja joonistada meetritepikkust sünnipäevakaarti. Muuseumi kinosaalis linastub äsja valminud dokumentaalfilm Lennusadama renoveerimisest „Lennukuurist muuseumiks“.

11. mai õhtusel sünnipäevapeol tuleb ettekandele tuntud lavastaja Sasha Pepeljajevi spetsiaalselt Lennusadama sünnipäevaks loodud suurejooneline etendus „Armastus ja tehniline progress“, Gerni allveelaeva koopia lastakse vette etenduse finaalis. Enamik peokülalisi on muuseumikülastajad, kes osalesid Lennusadama korraldatud pildikampaanias, saates fotosid oma Lennusadama külastusest.

Eesti Meremuuseumi Lennusadam avati möödunud aasta 11. mail. 2012. aastal külastas muuseumit 265 000 inimest.

Lennusadama meretalgulised tegutsevad vee all ja maa peal

Lennusadama pressiteade, 04.05.2013

4. mail toimuvad Lennusadamas „Teeme ära“ talgupäeva raames meretalgud, mille raames puhastatakse lisaks muuseumi välialale ka akvatoorium.

lennusadama meretalgudLennusadama meretalgutele on oodata ligi 70 inimest, kellest ühe osa moodustavad sukeldumisklubi Maremark sukeldujad, kes pakkusid muuseumile abi Lennusadama akvatooriumi puhastamisel. „Sukeldujad on Meremuuseumil varemgi abis käinud, kuid sel korral on põhjust akvatooriumi koristada lausa mitu – nädala pärast tähistame Lennusadama sünnipäeva ja suvistel Tallinna Merepäevadel on meie kai äärde oodata purjelaev Krusensterni, seega puhastamegi sel korral purjelaevale parkimiskohta,“ rääkis Meremuuseumi programmijuht ning üks meretalgute vedajatest Gerly Heinsoo.

Akvatooriumist alustatakse prahi väljatoomist pärast keskpäeva. Lisaks akvatooriumi puhastamisele toimuvad ka tavapärasemad talgutööd – puhastatakse Lennusadama laste mänguväljakut, väliala ning sellega piirnevaid alasid, et muuseum oma esimeseks sünnipäevaks valmis seada.

Lennusadama meretalgud lõpevad pärastlõunal ja seejärel saavad talgulised külastada muuseumi. Meretalguid aitavad Eesti Meremuuseumil läbi viia Maremark ja Baltronic. Lõunasöögilaua kokkupanekul aitab Kaupmees.

Lennusadama sünnipäev on 11. mail ning kõigil soovijatel on võimalik lunastada sünnipäevapeo kutse laadides Lennusadama koduleheküljele: http://www.lennusadam.eu/et/synnipaev pildi muuseumikülastusest ning osaleda Hooandja kaudu Eesti esimese allveelaeva koopia ehituses: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusadama-gerni-allveelaeva-ehitamine.

Eesti Meremuuseum ehitab üle saja aasta Eestis taas allveelaeva, võttes aluseks ajaloolise Gerni allveelaeva joonised

Eesti Meremuuseumi pressiteade, 17.04.2013

Gerni allveelaev | Roman MatkiewiczEesti Meremuuseum on alustanud Eestis teadaolevalt kõige esimesena ehitatud allveelaeva täismõõdus koopia ehitust. Allveelaev soovitakse valmis saada Lennusadama 1. sünnipäevaks 11. mail ning kõik soovijad saavad allveelaeva ehitust toetada Hooandja portaali vahendusel.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tekkis idee ehitada Gerni allveelaeva täismõõdus koopia juba aastaid tagasi.  „Meil olid tookord küll olemas allveelaeva kirjeldused, kuid selle taasloomiseks hädavajalikud joonised leiti Venemaalt alles paari aasta eest, kui Meremuuseumi teadurid valmistasid ette Lennusadama ekspositsiooni,“ selgitas Dresen.

Allveelaeva originaal valmis ja seda katsetati edukalt Tallinnas 1854. aastal, tollase Vene tsaariarmee sõjainseneri Ottomar Gerni juhatusel. Tänu allveelaeva algsete jooniste olemasolule on võimalik täieliku koopia loomine. Allveelaev oli ehitatud puust ning liikus edasi kahe mehe lihasjõul – veealustesse tingimustesse sobilikke mootoreid ei olnud siis veel leiutatud.

Gerni allveelaeva koopia lastakse vette 11. mai õhtul Lennusadamas, mil tähistatakse Lennusadama esimest sünnipäeva. Kõigil huvilistel on võimalik seda ka sadamakailt jälgida. Allveelaev jääb vette kuni suvehooaja lõpuni, pärast seda tõstetakse see taas kaldale ning temast saab Lennusadama esimene uus püsieksponaat.

Eestis ehitati allveelaevu viimati umbes sada aastat tagasi Noblessneri Laevatehases. Aastatel 1913 – 1918 valmis neid kokku kaheksa. Allveelaevad „Lembit“ ja 1941. aasta oktoobris hukkunud „Kalev“ valmisid Eesti Vabariigi tellimusel 1936. aastal juba Inglismaal, Vickers-Armstrong Ltd laevatehases.

Eesti Meremuuseumi Lennusadam avati 11. mail 2012. aastal ning alates avamisest on muuseumit külastanud üle 300 000 inimese nii Eestist kui välismaalt.

Allveelaeva valmimisele on kõigil võimalik ettevõtmisele ka Hooandja portaali kaudu õlg alla panna ning sellega panustada Lennusadama esimese uue püsieksponaadi valmimisse: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusadama-gerni-allveelaeva-ehitamine

Meremuuseum kutsub kõiki liituma aktsiooniga „Võitlen koos muuseumiga kevade eest!“

Eesti Meremuuseumi pressiteade, 1.aprill 2013

Eesti Meremuuseumi Lennusadam alustab täna, 1. aprillil võitlust kevade eest ning kutsub kõiki oma panust andma.

„Kardame, et jääs meri oluliselt aeglustab eesti merekultuuri edasist arengut. Kevad on kestnud juba üle 10 päeva ning me ei näe jõulisi talve kadumise märke, selge see, et tuleb ise tegutsema hakata,“ kutsus Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kõiki võitlusesse kevade eest.

Lennusadamas algas võitlus kevade eest südaööl, kui vesilennukite angaare soojendav mereküttesüsteem pandi tööle tagurpidi ning seni muuseumikülastajatele sooja tekitanud süsteem alustas soojuse väljapumpamist angaaridest. Sellega püütakse välistemperatuuri tõsta 1-2 kraadi võrra ning meres asuvate torude kaudu merevee temperatuuri samuti paari kraadi võrra. „Esimesed ruutmeetrid angaare ümbritsevast tänavakivist olid tänase tööpäeva alguseks juba sulanud, seega süsteem toimib ja ootame jääsulamise algust,“ selgitas Meremuuseumi haldusjuht Tiit Poller. Seoses sooja õhu väljapumpamisega langeb angaaride sisetemperatuur täna nullini, kuid külastajaid see ei mõjuta. „Oleme aprillis esmaspäeviti suletud, seega külastajad ei pea muretsema – öösel kütame angaarid taas soojaks,“ kinnitas muuseumi haldusjuht.

Lennusadam ei piirdu üksnes mereküttesüsteemi ümberlülitamisega. Täna kell 10 hommikul alustasid muuseumitöötajad Lennusadama akvatooriumi merejää sulatamisega. „Võtsime kodudest kaasa föönid ning kui mereküte sulatab jääd altpoolt, siis meie aitame pealtpoolt kaasa,“ selgitasid muuseumitöötajad üheskoos. „Teeme kõik endast sõltuva, et täna õhtul saaksid laevad akvatooriumist liikuma ning merevaade oleks kevadisem,“ lisasid nad. Muuseumitöötajad loodavad, et akvatooriumis tekkiv soe vesi mõjutab ka ülejäänud Tallinna lahe jäätingimusi ning talv saab aru, et on aeg lahkuda. „Jäämurdja Tarmo tähistab sel aastal oma 50-aasta juubelit ning leiame, et aprillis võiks niivõrd väärikas eas laev küll juba puhata,“ tõid nad välja veel ühe jääsulatamise põhjuse.

Muuseumitöötajad kutsusid ka oma sõpru ja fänne tulema appi jääd sulatama. „Võib tulla näiteks lõunapausil ja kui fööni ei ole, siis on abi ka soojast hingeõhust,“ selgitasid nad ja lisasid, et need inimesed, kes Lennusadamasse tulla ei saa või ei taha, saavad kevade eest võidelda ka oma kodutänaval või kodulähedase veesilma juures. „Kutsume kõiki koduste vahenditega ilma soojendama! Veekogude jääsulatamiseks sobib kenasti kuum vesi, tänavatelt jää eemaldamiseks saab appi võtta föönid ja puhurid. Need on paljudes majapidamistes olemas,“ julgustasid muuseumitöötajad kõiki võitluses kevade eest kaasa lööma.

Aktsiooniga „Võitlen koos muuseumiga kevade eest!“ saab liituda Facebookis: http://www.facebook.com/events/152383261596415

Kõigi kevade eest võitlejate vahel, kes saadavad pildi ning kirjelduse sellest, kus ja millega nad jääd sulatasid või õhku soojendasid, loositakse välja Meremuuseumi ühispiletid. Pildid palume saata: press@meremuuseum.ee või laadida ülesse Facebooki sündmuse lehele. Ühispiletiga on võimalik külastada Meremuuseumi näitusi Lennusadamas ja Paksus Margareetas. 

Lennusadama angaaride rekonstrueerimine sai väärika tunnustuse

lennusadam

Lennusadama pressiteade, 27.03.2013

Lennusadama vesilennukite angaarid pälvisid ELi ja Europa Nostra auhinna, mis on Euroopas kõrgeim tunnustus kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel.

Lennusadama vesilennukite angaarid said ELi ja Europa Nostra auhinna kultuuripärandi säilitamise kategoorias. „See on tõepoolest väga kõrge tunnustus ja täname siiralt kõiki projektipartnereid, kes selle unikaalse objekti säilitamisse panustasid,“ rõõmustas Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Lennusadama projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid loovjuhi Andrus Kõresaare sõnul on Nostra auhinnad kõrgeim hinnang, mida hoone ja kultuuriväärtuste taastamisel  ning ümbermõtestamisel Euroopas võib saavutada. „Eesti ja meie naabermaad ei pälvi kuigi tihti Europa Nostra tähelepanu, sest Lõuna-Euroopa kultuurikiht on märksa lopsakam. Tunnustus on märk, et tegevused maailma esimese betoonkooriku taastamisel, rekonstruktsiooniks valitud tehnoloogiad ja saavutatud tulemus on läbinud kõige teravamatest kriitikutest koosneva professionaalse žürii sõela,“ lisas Kõresaar.

Juunis selguvad auhinna pälvinute seast grand prix’i ehk peaauhinna saajad. Eesti on varem auhinna saanud neljal korral, kuid peaauhinda ei ole Eestisse veel tulnud. „Loomulikult loodame, et eesti pärandiaastal saavad meie uhked angaarid lisaks praegusele kõrgele tunnustusele ka grand prix’i, eks hoiame juunini pöidlad pihus,“ sõnas Dresen, kuid lisas, et konkurents on tihe. „Mõtleme näiteks sellele, et oleme uhked ka 2005. aastal auhinna pälvinud Tallinna raekoja hoone säilitamise üle, kuid peaauhinda sellega siiski ei kaasnenud,“ ütles ta.

Kõresaar KOKO Arhitektidest tõi välja Europa Nostra auhinna pälvinud hoone taastamise peamised verstapostid. „Lihtsustatult võib öelda, et meie eesmärk oli taastada kuplid nii säästlikult kui võimalik, kasutades betoonisegusid ja terviklikke keemilisi retsepte, mida on aastakümnete jooksul maailmas järgi proovitud. Me ei saa rääkida sadade aastate kogemusest, sest ka angaaride rajamisel 1916. aastal oli raudbetoon maailmas väga noor materjal,“ rääkis Kõresaar. „Teisalt jälgisime hoolega, et kõik uued hooneosad nagu muuseumi fassaadid ja betoonkonstruktsioonid hoiaksid soliidset vahet originaalmaterjaliga ja oleksid selgelt vanast eristuvad,“ lisas ta ja tõi välja ka selle, et omaette keeruline osa oli ka sellise soojustusviisi leidmine, mis säilitaks kuplite üldilme. „Angaarid olid algselt rajatud külma kuurina, soojustuse panime merekütte abil põranda alla.“

Esitatud projekte hindasid neljas kategoorias kogu Euroopast pärit sõltumatutest ekspertidest koosnevad žüriid. Muinsuskaitse auhindade kategooriatest vanim on kultuuripärandi säilitamine, aastate jooksul on sellele lisandunud kategooriatena veel teadustegevus, erilised teened ning haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine. Auhinnatseremoonia toimub 16. juunil Ateenas, mil kuulutatakse välja ka grand prix’i saajad. Lennusadama angaaridele lisaks läksid kultuuripärandi säilitamise kategoorias auhinnad veel Saksamaale, Kreekasse, Ungarisse, Itaaliasse, Hollandisse, Portugali, Hispaaniasse ja Suurbritanniasse.

Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine kestis aastatel 2009 -2012 ning seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon.

Europa Nostra on üleeuroopaline vabaühendus, mis tegeleb kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega. Organisatsioon loodi 1963. aastal ning tähistab sel aastal oma 50. juubelit. Europa Nosta esindab 250 vabaühendust ja mittetulundusühingut, mille liikmeskonda kuulub vähemalt viis miljonit inimest 50 Euroopa riigist. Muinsuskaitse auhindu hakkas Europa Nostra välja andma 1978. aastal. Alates 2002. aastast antakse neid välja koos Euroopa Liiduga. Eestis on Europa Nostra auhinna varem saanud Tammekannu villa restaureerimine Tartus, dokumentaalfilm “Kalamaja – puitlinna võimalus”, Jaan Vali Eesti ajalooliste tuletornide uurimustöö eest ja viimati Tallinna Raekoda 2005. aastal.

Publikuhääletus toimub siin: http://vote.europanostra.org/

Lennusadama angaaride rekonstrueerimisega saab tutvuda siin: http://www.lennusadam.eu/et/kulasta-muuseumit-1/uudised/645-nostra-2013

Lennusadam avas kevadhooaja uue näitusega

Eile avas Lennusadam oma kevadhooaja näitusega „Allveefantaasiad: Jules Verne’i ja Ottomar Gerni unistused“.

Lennusadama kevadhooaeg kestab jaanipäevani ja lisaks näitusele oodatakse muuseumikülalisi NUKU teatri etendusele „20 000 ljööd vee all“, põnevale filmiprogrammile, õpiköökidesse, arutelusarja ning Lennusadama lahtistele meistrivõistlustele.

Täna avatud näitus keskendub kahele 19. sajandi unistajale, nende leiutistele ning kutsub külastajaid kaasa mõtlema, missugused tänased unistused võiksid tulevikus teostuda. „Nii meil kui ka mujal on elanud läbi sajandite mehi ja naisi, kes on julgenud unistada ning oma unistused ellu viia,“ jutustas näituse üks kuraatoritest Anna-Liisa Õispuu ja kutsus kõiki mõtlema sellele, et millised on need tänased utoopilised ideed, millest 150 aasta pärast näitusi korraldatakse. „Kevadhooaja käigus kutsume mõned neist inimestest endale külla, kuid ehk on neid unistajaid ka teie sõprade seas,“ viskas ta õhku küsimuse.

Näitusest rääkides ütles Õispuu, et kui Jules Verne’i nimi kirjandussõpradele tutvustamist ei vaja, siis Ottomar Gern ehk küll. „Gern oli poola päritolu insener, kes 19. sajandi keskel saadeti Tallinna patareide kaitset parandama ning ehitas ka Eesti esimese allveelaeva,“ selgitas uue näituse kuraator. „Ottomar Gern väärib esiletõstmist ning tema ideede auks taastame selle kevade jooksul originaaljooniste järgi ka sellesama esimese allveelaeva,“  tõi Õispuu välja ühe idee, mis kevadhooaja jooksul teoks saab.

Näituse „Allveefantaasiad: Jules Verne’i ja Ottomar Gerni unistused“  kuraatorid on Anna-Liisa Õispuu, Krislin Kämärä ja Roman Matkiewicz Eesti Meremuuseumist. Kujunduse on teinud Andrus Kõresaar, Liina Rohtlaan ja Marko Ausma Produktsioonigrupist. Näitus jääb Lennusadamasse avatuks jaanipäevani ning seda saab külastada tavapärase muuseumipiletiga.

Portode maitsmine s/v Kajsamoori pardal 25/01

Porto on läbi sajandite olnud meremeeste noobel jook, mida on au sees peetud nii merel kui maal.

Meie järjekordsel maitsmisüritusel saame osa endistest õilsatest aegadest ja mekime rikkalikku valikut portosid. Maitsmisele tulevad väga-väga head ja kõrvutamiseks mõned lihtsamad tooted.

Portosid tutvustab Portugali veinispetsialist ja veinikaupmees Paulo Ribeiro.

Maitsmine toimub s/v “Kajsamoor” pardal Lennusadamas 25. jaanuaril algusega kl. 19.00.
Pileti hind EUR 25.

Broneerimine info@kajsamoor.eu