Tag Archives: jaht

Abiks paadimehele – hooaeg algamas

Kevad on käes ning varsti pole kaugel ka aeg, kui vette hakatakse laskma kaatreid ja jahte.
Et vee peal käitumise põhitõed taas meelde tuletada tuleb minna Veeteede Amet veebilehele, kus vajalik info kõik üleval:  www.vta.ee/väikelaevad ja www.vta.ee/väikelaevad/kkk.

Väikelaevniku “piibli” saab alla laadida ja välja printida siit: ABIKS PAADIMEHELE.

Lennusadamas tutuvustati allveelaeva LEMBIT uut kodu

22. septembril tutvustas Eesti meremuuseum oma plaane seoses Lennusadamaga ja vesilennukiangaaridega. Aastaid tühjana seisnud angaaridest saab muuseum, kus hakkab asetsema allveelaev Lembit. Plaanitav renoveerimine peaks lõppema aastaks 2011.

lennusadam200909221.jpg

Renoveeritav vesilennukiangaaride kompleks kuulub maailma arhitektuurimälestiste sekka.

Kogu kompleks tugineks maailmas kolmele ainulaadsele omadusele:
1. maailma esimesed suured koorikbetoonist angaarid
2. maailma suurim säilinud aurujäämurdja
3. maailmas ainus säilinud miiniveeskaja allveelaev ja selle paigutamine angaari oleks ka maailmas ainulaadne.

Tulevane angaar jaguneb kolmeks tasandiks. Angaari sisenedes lähevad inimesed just nagu veealusesse maailma, sellele aitab kaasa suur akvaarium. Veealuses osas on miinid, torpeedod, kalad jms. Järgmine tasand peaks endast kujutama veepiiri. Sellel tasandil paiknevad alused (jahid, purjekad). Kolmas tasand on kõige ülemine ja sealt avaneb inimestel võimalus vaadata ülevalt poolt allveelaevale, jahtidele, paatidele, purjekatele ja kahuritele.

04_vaade-angaaris.jpg

Ajalugu

Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916-1917 Esimese maailmasõja eelse Peeter Suure merekindluse osana. Angaarid ehitas ja projekteeris Taani firma Christiani & Nielsen, projekti juhiks oli Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz.

Tõenäoliselt maailma esimesed suuremahulised, 50 x 100 meetri suuruse põhiplaaniga angaarid, mida sildavad kolm ühteliidetud raudbetoonkoorikust kuplit, igaüks neist tugede sammuga 35 x 35 m, paksus harjal on 8 cm ja tugede juures 12 cm, olid mõeldud tolleaegsete ka kõige suuremate vesilennukite majutamiseks. Kui 1917. a. novembris tuli käsk sõjategevuse tõttu ehitustööd lõpetada, jäi nii mõndagi esialgses projektis sisalduvast tegemata.

Kahjuks pole ka enam võimalik algset ja kompleksset dokumentatsiooni leida, sest 1943 hävis tulekahjus firma Christiani & Nielseni arhiiv nende Kopenhaageni peakontoris. 1919. a. jaanuari alguses võeti Eesti kaitseväe poolt kogu Lennusadam üle ning sama aasta märtsis loodi siin Merelennurühm. 1920. aastate keskpaigaks oli kogu sadam koos hoonete ja angaaridega lõplikult valmis ehitatud.

Püüdlused ja visioonid

YouTube Preview Image

Meremuuseum püüab ala võimalikult mitmekesiseks muuta, kus oleks ühendatud muuseumilaevade eksponeerimine, vabaõhuekspositsioon territooriumil, kultuuriväärtustega asjade hoidmine ja säilitamine, pedagoogiline tegevus, ajutiste näituste korraldamine, laeva ja paadiehituse/renoveerimise alaste seminaride läbiviimine koos praktilise tööga, toitlustusvõimalused, liikuvate muuseumilaevadega (1930ndatest pärit puujaht „Haili", samaealine mootorpaat ja uurimislaev „Mare") väljasõidud Tallinna lahele, regulaarsete kogupereürituste, nt Meremuuseumi Merepäevade korraldamine iga aasta septembri alguses.

Lennusadamal on ka võimalus võtta vastu naaberriikide sõitvaid ajaloolisi laevu, mis tulevad meeleldi sarnastesse sadamatesse eksponeerimiseks, avardades nii meie arusaamu rahvusvahelisest merekultuurist ja traditsioonidest.

Angaarid lisaksid loomulikult kogu atraktsioonile erilist sära, aga ilma muuseumile üliolulise sadamata ja vabaõhuekspositsioonita see sära mõnevõrra siiski tuhmuks. Lennusadama ala arendamisel ja planeerimisel on muuseum kogu aeg silmas pidanud tervikut, olles siiski absoluutselt kindel, et ka esimene etapp (sadama ja vabaõhuekspositsiooni valmimine) tagab hea külastatavuse ning atraktiivsuse.

Loodame, et see saab kõik ükskord teoks ja soovime meremuuseumile oma tegemistes edu.

01_vaade-merelt.jpg

Noblessneris (Peetri sadam) alustab purjetamiskool

Veel sellel nädalal alustab Noblessneri purjetamiskool, vahendas Noblessner.com

2009 aasta septembri lõpust alustab tegevust Noblessneri purjetamiskool. Ootame poisse ja tüdrukuid, kellel tõsisem huvi mere vastu. Treeningud toimuvad Peetri Sadamas Noblessneri Jahtklubis kesklinna vahetus läheduses.

Helista julgelt ja küsi lisainfot + 372 53 738 837

eerikluka@hotmail.com

Eerik Luka

 Eerik Luka alustas purjetamisega 10 aastaselt Optimist klassis. Aktiivselt purjetanud erinevatel võistlusklassidel, enamus karjäärist sõitnud "470" klassis. 

Lapsi on Eerik treeninud kolm aastat Optimist klassis, töötanud neli aastat Eesti RS:X koondise treenerina ning pool aastat Malaisias "420" koondise treenerina.

St.Iv valmistub lahkuma

Tere

Ilm on ilus ja tuul puhub sobivast suunast Poolasse purjetamiseks. Jaht St.Iv väljub Lennusadamast Tall Ships Race regatile kell 12.00 pühapäeval 28.06.09. Siis toimub pidulik lipuvahetus.

Viimased ettevalmistused on täies hoos – jahti tuleb peale tõsta ja merekõlblikult paika panna 10 inimese toit järgnevaks 3 nädalaks. Purjetöökojast tuleb tuua purjed uute numbritega EST 617. Sellel aastal sõidab regatil eesti meeskond Eesti lipu all!

Purjed horisondil

S/Y Martha on tagasi kodus peale 2-aastast ümbermaailmareisi

Eile, 24. juunil, kogunesid inimesed keskpäeval Orjaku sadamasse Hiiumaal, et vääriliselt vastu võtta kaks aastat tagasi teele asunud ümbermaailmareisijad.

Rahvas hakkas kogunema sadamasse juba peale kümmet hommikul. Ilm oli fantastiliselt ilus ja päikeseline. Sadamas oli kohti küll, kus oma aega seni surnuks lüüa: laudtee muulini ja kivine rada muuli otsa, päikese eest varju andev suur valge telk, vanad paadid, mida uudistada, kohtumine vanade tuttavatega jpm. Mida lähemale aeg keskpäevale jõudis, seda rohkem rahvast sadamasse tuli. Kas seal nii palju rahvast koos on kunagi käinud, kes teab. Igatahes oli seekord põhjust tulla küll.

Kell 12.05 sõitis Martha sadamasse sisse ning vastuvõtvatelt kaatritelt kostus tervitussignaale. Uhkelt ja lippude lehvides libises 10-aastane purjelaev pealtnägijate silme all mööda vett väärikalt oma kohale, kust 2 aastat tagasi teekonda sai alustatud.

martha.jpg

Martha järel sildus Orjaku sadamas viimast saatnud Ruhnu jahta Runbjarn.

martha2.jpg

Muusikat saabunute auks mängis Audru Jõelaevanduse Punt, mis on üks väga vahva seltskond. Soojalt soovitan muretseda endale pundi viimane plaat "Kalad ja Moos". Omal kodus olemas ning ka pundimeeste autogrammid peal.

Rohkem pilte Orjaku sadamast ning vastuvõtust leiab siit: Flickr.com/kopamees.

Loe Mereblog'i ka teisi postitusi S/Y Martha reisist.

Draakon klassi Eesti meistriks krooniti Peter Šaraškini meeskond

13.-14. juunil toimusid Pirital 2009.a. Eesti lahtised meistrivõistlused Draakon klassis. Meistritiitel läks Peter Šaraškini meeskonnale.

Kuna laupäeva hommikupoolikul oli merel paks udu, lükati starte tükk aega edasi. Sellele vaatamata õnnestus pärast lõunat pidada maha 3 võistlussõitu. Pühapäeval seevastu olid tingimused suurepärased – korralik stabiilselt puhuv tuul, mis võimaldas korraldada veel 3 sõitu.

Peter Šaraškini juhitud paatkond EST-9 võitis kõik kuus võistlussõitu ning kogus kokku 5 punkti. Meistriks tulnud meeskonda kuulusid lisaks roolimehele Lauri Tammik ja Toivo Roosma. Konkurendid nii stabiilselt sõita ei suutnud ning teisele kohale tulnud EST-8 koosseisus roolimees Andrus Nirk, Alar Volmer ja Pille Kask sai mitu teist ja kolmandat ning ka ühe neljanda koha. Kokku saadi 12 punkti. Kolmandaks jäi 14 punkti kogunud roolimees Jevgeni Kazakovi juhitud EST-1, mille meeskonnas olid veel Ivari Vokk ja Markko-Rollin Põdra. Neljandaks tuli 16 punktiga EST-11 paatkond, kuhu kuulusid roolimees Dimitri Bondarenko, Aleksander Karboinov ja Aleksei Artamonenkov.

Lisainformatsioon:
ESS Kalevi Jahtklubi

Corpore pressiteade

Eestlased Hollandi MK-etapil teise päeva järel 19. kohal

Hollandis Medemblikis algas kolmapäeval, 27. mail olümpiapurjetamise MK-sarja viies etapp Delta Lloyd Regatta, kus nii Finn-klassi purjetaja Deniss Karpak kui ka naiste 470 klassis sõitvad õed Umbid asetsevad pärast kahte esimest võistluspäeva 19. kohal.

umbiddelta280509.jpg

Fotol: õed Umbid võistlemas Delta Lloyd regatil. Autor: Thom Tuow

Esimesel päeval kuni 13 m/s puhunud tugeva tuule ja teisel päeval valitsenud vaiksete keerutavate tuulte oludes tuli mitmetes klassides osa planeeritud sõitudest edasi lükata. Seetõttu on meie purjetajad nii Finn kui ka naiste 470 klassis kahe päeva jooksul saanud kirja vaid kolm sõitu.

Deniss Karpak (SK Karpak Sailing Team) on Finn klassis saavutanud ühe 9. ja ühe 5. koha, esimeses võistlussõidus tal paraku finišeerida ei õnnestunud. Kogutud 78 punktiga paikneb Deniss hetkel 19. kohal. Liidripositsioonil on britt Giles Scott 6 punktiga. Kokku võistleb Finnil 63 purjetajat.

Õed Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) on naiste 470 klassis saanud kirja ühe 8. ja ühe 17. koha, teises sõidus tuli valestardi eest diskvalifitseerimine. See viib nad hetkel kogutud 58 punktiga samuti 19. kohale. Esikohal paiknevad 10 punktiga Suurbritannia purjetajad Penny Clark – Saskia Clark. Võistlemas on 32 paatkonda.

27. mail alanud purjetamise MK-sarja viies etapp Delta Lloyd Regatta kulmineerub pühapäeval, 31. mail medalisõitudega, kuhu pääseb igas klassis 10 parimat, kes selgitatakse välja eelmiste päevade võistlussõitude tulemuste põhjal.

Purjetamise maailmakarikasarjast

Purjetamise maailmakarikasarja peetakse esimest korda tänavu. Sari koosneb seitsmest etapist, sportlaste jaoks lähevad kokkuvõttes arvesse seitsmest etapist neli paremat tulemust. Sarja avaetapp peeti detsembris Austraalias – Sail Melbourne The Asia Pacific Regatta, jaanuari lõpus toimus USA-s Rolex Miami olümpiaklasside regatt. Kolmandaks etapiks oli aprillikuine Printsess Sofia Karikas Hispaanias Palma de Mallorcal ning neljandaks etapiks kohe pärast seda toimunud Semaine Olympique Francaise regatt Hyeres'is Prantsusmaal. Pärast Delta Lloyd regatti siirduvad purjetajad 20.-28. juunil toimuvale Kieli nädalale Saksamaal. Viimaseks, seitsmendaks etapiks on Skandia Sail For Gold Regatta Suurbritannias Weymouthis ja Portlandis 14.-19. septembril. Maailmakarikale võistlevad ainult olümpiaklassid.

Pärast esimest nelja etappi on Eesti purjetajate MK-sarja kohad järgmised: klassis Finn Deniss Karpak 14. koht (osalejaid kokku 95), klassis 470 naised Marjaliisa Umb – Elise Umb 21. koht (osalevaid paatkondi kokku 57).

Delta Lloyd Regatta koduleht ja tulemused: http://www.deltalloydregatta.org/2009/

Purjetamise maailmakarikasarja koduleht: http://www.sailing.org/isafsailingworldcup.php

Lisainfo:

Eesti Jahtklubide Liit
www.puri.ee