Hetkel läheneb jäämurdja Botnica Tallinna Vanasadama kaile. Momendi, mil järgmisel aastal oma 50-ndat sünnipäeva tähistav JM Tarmo ja järgmised 10 talve Eesti vetes jääd murdev MSV Botnica ühele kaadrile sattusid, tabas ära Kaarel.
JM Tarmo ja MSV Botnica | Kaarel Aare
Veeteede Ameti pressiteade, 17.12.2012
Veeteede Amet määras jäämurdetööde alguseks Pärnu lahel 19. detsembri 2012. a.
Alates 27. detsembrist 2012. a peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kW. Jäämurdja vedurlaev-pargas koosseise ei teeninda.
Pärnu ja Liivi lahel jäämurdetöid tegema planeeritud mitmeotstarbeline laev EVA-316 väljub Tallinnast 18. detsembri keskpäeva paiku ja jõuab tööpiirkonda 19. detsembri ennelõunal. Jäämurdehooaja alguse infotund Pärnu sadama laevaagentidele toimub 20. detsembril kl 10.00 Pärnu sadamakapteni ruumides.
Veeteede Ameti pressiteade, 24. oktoober 2012
Veeteede Amet ei nõustu 24.10.2012. a Äripäev Online’is avaldatud artikli „Tallinna Sadam võitis suurhanke krõbeda hinnaga“ väitega, et leping riigihanke võitnud Tallinna Sadamaga on liiga kulukas.
Äratoodud kümneaastase lepingu hind umbes 55 miljonit eurot on ekslik, kuna Tallinna Sadam teenib kümne aasta jooksul umbkaudu 45 miljonit eurot. Seepärast ei ole kohane võrrelda mullusel jäämurdehooajal töötanud jäämurdja Vidar Vikingi ööpäeva hinda 38 000 eurot Tallinna Sadama poolt küsitud käibemaksuga hinnaga, vaid ööpäeva tegeliku maksumusega, mis on 37 500 eurot. Kui siia lisada, et Tallinna Sadama poolt pakutav laev on tunduvalt suurem kui Vidar Viking, siis on tegemist soodsa pakkumisega. Nimelt peetakse jäämurdmisel üheks olulisemaks mõõduks laeva laiust, mis Vidar Vikingi puhul on 18 meetrit ja Tallinna Sadama pakutaval laeval 24 meetrit.
Samuti on eksitav artiklis avaldatud väide nagu oleks jäämurdjaid soodsam rentida hooaja kaupa ja lühemaks ajaks. Kuna jäämurdjate vabaturg praktiliselt puudub, siis Vidar Vikingi prahtimine õnneliku juhusena mullusel talvel oli ühekordne võimalus, kuid sellele ei ole võimalik rajada riigi jäämurdevõimekust.
IB Tarmo in Port of Hundipea
Veeteede Ameti pressiteade, 24. oktoober 2012
Veeteede Amet sõlmis lepingu AS-iga Tallinna Sadam, kes tunnistati Soome lahel jäämurdeteenuse osutamiseks väljakuulutatud riigihanke edukaks pakkujaks.
Leping on sõlmitud aastateks 2013 kuni 2022, talvise navigatsiooni perioodiks 20. detsembrist kuni 20. aprillini, v.a esimesel aastal, kui lepingujärgne navigatsiooniperiood algab 2. jaanuaril 2013. Prahiraha suuruseks ühe ööpäeva eest on 37 500 eurot (millele lisandub käibemaks). Lepingu täielikuks jõustumiseks on AS Tallinna Sadam võtnud endale kohustuse omandada riigihanketingimustele vastav laev hiljemalt 30. novembriks 2012. Kohustuse tagamiseks on AS Tallinna Sadam maksnud Veeteede Ametile 250 000 eurot tagatisraha, mida neil on õigus tagasi saada pärast laeva omandamist.
Veeteede Ameti väljakuulutatud kümneaastase tähtajaga hankel jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel osales kaks pakkujat. Teine esitatud pakkumus ei vastanud hankija poolt hankedokumentides sätestatule ja sellest tulenevalt tunnistati see mittevastavaks.
Veeteede Ameti peadirektori Andrus Maide sõnul on lootust, et lepingu sõlmimisega leeveneb mõneks ajaks Soome lahe jäämurdeprobleem, mis on aastaid kriitiline olnud, kuna Eestil on Soome lahe jäämurdetööde tegemiseks seni kasutada olnud vaid järgmisel aastal viiekümneseks saav jäämurdja Tarmo. Samas on teada, et külmal talvel ei piisa vaid ühest jäämurdjast Soome lahe sadamate lahtihoidmiseks. See tähendab, et lähiajal väljateenitud vanaduspuhkusele siirduv jäämurdja Tarmo vajab hädasti asendust.
„Kuigi Veeteede Amet on jäämurdmiseks Soome lahel aastaid kasutanud jäämurdjat Tarmo, mis vaatamata oma vanusele on vapralt vastu pidanud, on juba pikka aega olnud mure, mis saab edasi. Leping Tallinna Sadamaga annab lootust, et jäämurdmine Soome lahel jätkub ka edaspidi ja annab ka neile, kes otsustavad Eesti tuleviku üle, võimaluse teha järgmisi vajalikke otsuseid selles vallas,“ lisas Andrus Maide.
Jäämurdja ülesanne on jäämurdeteenuste osutamine laevade ja laevakaravanide abistamisel Muuga sadamasse, Tallinna, Kopli ja Paldiski lahe sadamatesse ning Kunda ja Sillamäe sadamasse sisenemisel ja nendest sadamatest väljumisel, kaasa arvatud laevade pukseerimine jääs. Teeninduspiirkond on jääpiirist kuni loetletud sadamate akvatooriumini ja sealt tagasi.
Veeteede Amet kuulutas lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel välja 18. septembril 2012. a, olles potentsiaalseid pakkujaid eelolevast hankest teavitanud 28. augustil 2012. a riigihangete registris avaldatud eelteatega, sh informeeriti võimalikke välismaiseid pakkujate ka Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talituse kaudu. Esialgne pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1. oktoober 2012, kuid seda pikendati, et anda võimalikele pakkujatele täiendavat aega pakkumisdokumentide vormistamiseks.
Varasematel aastatel on Veeteede Amet välja kuulutanud nii aastase (2010) kui ka viieaastase (2009, 2011) tähtajaga rahvusvahelisi hankeid jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel, kuid ühtki pakkumust neile ei laekunud, v.a möödunud aastal, kui pärast järjekordse viieaastase tähtajaga avatud riigihanke luhtumist läbiviidud lihtsustatud korras tellitava teenuse hankele pakuti jäämurdjat Vidar Viking.
Veeteede Ameti pressiteade, 22. oktoober 2012
Veeteede Ameti väljakuulutatud kümneaastase tähtajaga hankele jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel laekus tähtajaks, 22. oktoobriks kaks pakkumust.
Tegu oli riigihangete seaduse alusel väljakuulutatud lihtsustatud korras tellitava teenuse hankega. Esialgne pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1. oktoober 2012, kuid seda pikendati, et anda võimalikele pakkujatele täiendavat aega pakkumisdokumentide vormistamiseks.
Veeteede Amet kuulutas lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel välja 18. septembril 2012. a, olles teavitanud potentsiaalseid pakkujaid juba 28. augustil 2012. a eelolevast hankest riigihangete registris avaldatud eelteatega, sh saadeti võimalike välismaiste pakkujate informeerimiseks teade ka Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele.
Hankeleping on plaanitud sõlmida aastateks 2013 kuni 2022, talvise navigatsiooni perioodiks 20. detsembrist kuni 20.aprillini, v.a esimesel aastal, kui lepingujärgne navigatsiooniperiood algab 2. jaanuaril 2013. Jäämurdja ülesanne on jäämurdeteenuste osutamine laevade ja laevakaravanide abistamisel Muuga sadamasse, Tallinna lahe sadamatesse, Kopli lahe sadamatesse, Paldiski lahe sadamatesse, Kunda sadamasse ning Sillamäe sadamasse sisenemisel ja nendest sadamatest väljumisel, kaasa arvatud laevade pukseerimine jääs. Teeninduspiirkond on jääpiirist kuni loetletud sadamate akvatooriumini ja sealt tagasi.
„Kuna vabu jäämurdjaid turul praktiliselt saada ei ole, siis võib juba omamoodi õnnestumiseks lugeda hanget, kus osaleb mitu jäämurdeteenuse pakkujat,“ kommenteeris pakkumiste laekumist Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide.
Varasematel aastatel on Veeteede Amet välja kuulutanud nii aastase (2010) kui ka viieaastase (2009, 2011) tähtajaga rahvusvahelisi hankeid jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel, kuid ühtki pakkumust neile ei laekunud, v.a möödunud aastal, kui pärast järjekordse viieaastase tähtajaga avatud riigihanke luhtumist läbiviidud lihtsustatud korras tellitava teenuse hankele pakuti jäämurdjat Vidar Viking.
Veeteede Ameti pressiteade
18. september 2012
Veeteede Amet kuulutas välja hanke jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel. Lepingu pikkuseks on planeeritud 10 aastat.
Hankele on oodatud pakkujad, kes omavad jäämurdjat, mille laius on enam kui 23 meetrit ja peamasinate koguvõimsus suurem kui 13 000 kW.
Veeteede Ameti pressiteade, 04.04.2012
Täna, 4. aprillil 2012. a lõpeb jäämureperiood Pärnu ja Liivi lahel.
Sel talvel alustati Pärnu lahel jäämurdetöid 31. jaanuaril. Jäämurdehooaeg Pärnu ja Liivi lahel vältas 64 päeva. Selle aja jooksul teenindasid jäämurdjad 71 Pärnu sadamat külastanud laeva. Kokku külastas jäämurdeperioodi jooksul Pärnu sadamat 96 laeva. Pärnu ja Liivi lahel osutasid jäämurdeteenust mitmeotstarbeline laev EVA-316 ja vedurlaev Castor.
Endiselt kestavad Eesti vetes jäämurdetööd Soome lahel Sillamäe piirkonnas, kus töötab jäämurdja Tarmo.