Tag Archives: eva-316

Pärnu sadamat külastavatele laevadele kehtestatud jääklassi nõuded leevenevad

Veeteede Ameti pressiteade, 10.04.2013

 

EVA-316 ja JM Tarmo Hundipea sadamas

EVA-316 ja JM Tarmo Hundipea sadamas

 

Alates neljapäevast, 11. aprillist 2013. a leevenevad Pärnu sadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele kehtestatud jääklassi nõuded.

Pärnu sadamat külastavatele laevadele alates 11. veebruarist kehtinud jääklass 1B ja peamasina võimsus 2000 kW asendub 11. aprillist jääklassiga 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärse teiste klassifikatsiooniühingute jääklassiga. Peamasina võimsus peab olema vähemalt 1600 kW.

Pärnu ja Liivi lahel osutab jätkuvalt jäämurdeteenust Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis on jäämurdehooaja algusest, 19. detsembrist 2012. a laevu teenindanud 175 korral. Praeguseks on jääolud Pärnu ja Liivi lahel kergemaks muutunud, kuid üsna palju esineb veel triivivaid jäävälju. Pärnu lahes ulatub jää kuni Kihnu saareni ja kohati on jää paksus kuni 60 sentimeetrit.

Soome lahel vajavad laevad jäämurdja abi vaid Sillamäe ja Kunda sadama piirkonnas, kus osutab jäämurdeteenust jäämurdja Botnica. Sel talvel on Botnica abistanud laevu 44 korral. Jäämurdja Tarmo osutas jäämurdeteenust Muuga sadama piirkonnas ajavahemikul 26. märtsist kuni 1. aprillini ja teenindas laevu 5 korral. Nüüdseks on ilmaolud sedavõrd paranenud, et selles piirkonnas liikumiseks laevad enam jäämurdja abi ei vaja.

Kuna Maanteeamet on sulgenud kõik sel talvel kasutusel olnud jääteed, on laevaliiklus taastatud kõigil jääteede piirkonda jäänud merealadel.

Pärnu lahel algavad jäämurdetööd

Veeteede Ameti pressiteade, 17.12.2012

Veeteede Amet määras jäämurdetööde alguseks Pärnu lahel 19. detsembri 2012. a.

Alates 27. detsembrist 2012. a peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kW. Jäämurdja vedurlaev-pargas koosseise ei teeninda.

Pärnu ja Liivi lahel jäämurdetöid tegema planeeritud mitmeotstarbeline laev EVA-316 väljub Tallinnast 18. detsembri keskpäeva paiku ja jõuab tööpiirkonda 19. detsembri ennelõunal. Jäämurdehooaja alguse infotund Pärnu sadama laevaagentidele toimub 20. detsembril kl 10.00 Pärnu sadamakapteni ruumides.

Pärnus lõpeb jäämurdehooaeg

Veeteede Ameti pressiteade, 04.04.2012

Täna, 4. aprillil 2012. a lõpeb jäämureperiood Pärnu ja Liivi lahel.

Sel talvel alustati Pärnu lahel jäämurdetöid 31. jaanuaril. Jäämurdehooaeg Pärnu ja Liivi lahel vältas 64 päeva. Selle aja jooksul teenindasid jäämurdjad 71 Pärnu sadamat külastanud laeva. Kokku külastas jäämurdeperioodi jooksul Pärnu sadamat 96 laeva. Pärnu ja Liivi lahel osutasid jäämurdeteenust mitmeotstarbeline laev EVA-316 ja vedurlaev Castor.

Endiselt kestavad Eesti vetes jäämurdetööd Soome lahel Sillamäe piirkonnas, kus töötab jäämurdja Tarmo.

Jäämurdetööd Eesti vetes

Veeteede Ameti pressiteade, 26. märts 2012

Jäämurdja Tarmo väljub täna, 26. märtsi õhtul kell 21.00 Hundipea sadamast jäämurdetöödele Soome lahele, et välja vahetada seni piirkonnas töötanud Vidar Viking. Soome lahel vajavad jäämurdja abi Sillamäe sadamat külastavad laevad, Kunda sadama piirkonnas liiguvad laevad jäämurdja abita.

Pärnu ja Liivi lahel jäämurdeteenust osutaval multifunktsionaalsel laeval EVA-316 on tehniline rike, mis ilmnes pühapäeva pärastlõunal peamasinate käivitamisel. Rike kõrvaldatakse eeldatavalt kahe-kolme päeva jooksul. Seni osutab jäämurdeteenust asenduslaev Castor, mis jõuab tööpiirkonda teisipäeva, 27. märtsi varahommikul kell 4.00.

Soome lahel Sillamäe sadama piirkonnas on triiviv rüsijää kohati paksusega kuni 40 cm, mis takistab laevade liikumist ja laevad vajavad jätkuvalt jäämurdja abi.

Pärnu lahel on endiselt Pärnu sadamast kuni Sorgu saareni kinnisjää paksusega kuni 40 cm ja Sorgu saarest kuni Kihnu saareni triiviv rüsijää, mistõttu vajavad nõrgema peamasinaga laevad jäämurdja abi.

Jäämurdetööd Pärnu ja Liivi lahel

Veeteede Ameti pressiteade, 16.02.2012

Pärnu ja Liivi lahel osutavad jäämurdeteenust Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316 ja vedurlaev Castor.

Mitmeotstarbelise laeva EVA-316 tehniline rike kõrvaldati teisipäeva, 14. veebruari õhtuks ja pärast seda alustas laev kohe jäämurdeteenuse osutamist. Paralleelselt töötab piirkonnas kuni 20. veebruari keskööni ka AS-ile PKL kuuluv vedurlaev Castor.

Jää Kihnu ja Sorgu saare vahelisel alal on tugevalt rüsistunud ja laevad ei ole selles piirkonnas suutelised ilma jäämurdja abita liikuma.

Veeteede Amet määras jäämurdetööde alguseks Pärnu lahel 31. jaanuari 2012. a

Täna alustab VA mitmefunktsionaalne laev EVA-316 teekonda Pärnu poole, et olla valmis vajadusel jääd murdma Pärnu lahe piirkonnas.

Veeteede Ameti pressiteade, 27.01.2012

Veeteede Amet määras jäämurdetööde alguseks Pärnu lahel 31. jaanuari 2012. a.

Alates 6. veebruarist peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kW. Jäämurdja vedurlaev-pargas koosseise ei teeninda.

Pärnu ja Liivi lahele jäämurdetöid tegema planeeritud mitmeotstarbeline laev EVA-316 väljub Tallinnast 30. jaanuaril ja jõuab tööpiirkonda teisipäeval, 31. jaanuaril.

EVA-316 jääd lõhkumas

Hetkeseis tõotab jäävaba (või väga niru) talve, kuna veetemperatuur Soome lahes püsib jonnakalt kõrge (6…7 kraadi) ning järgmise korraliku talveni mälu enam ei pruugi ulatuda, siis pisut illustratiivset materjali jäälõhkuja tööst.

Läinud talvel oli võimalus veeta kaheksa päeva (planeeritud kahe-kolme asemel) Veeteede Ameti jäälõhkujal EVA-316 Pärnu ja Liivi lahel. Tuginedes kapteni sõnadele, olid jääolud lõppenud talvel pretsedenditud, seda aastate jooksul, mil kõnealune jäälõhkuja mainit piirkonnas opereerinud on. Konvoi (kaks laeva) toimetamine Pärnust vabavee piirini kestis kuus päeva, nendest kolm seisti jäävangis jääsurutise tõttu. Olemuselt iidne, terminoloogiliselt pisut uudsem ning teadlaste huviorbiidis tiirlev “jääsurutis” oli üks selle jääuurimisekspeditsiooni huviäratavamatest objektidest.

Siinkohal tänud kapten Peetrisoole ja tema meeskonnale!

YouTube Preview Image YouTube Preview Image YouTube Preview Image

Täpselt aasta tagasi oli merevee temperatuur Soome lahes 4 kraadi madalam!