Tag Archives: EAS

Logistikud sõidavad EAS-i toel Moskvasse Eesti soodsat ettevõtluskliimat tutvustama

Eesti Logistikaklastri pressiteade, 15.04.2011

“IGA ILMAGA TEIE TEENISTUSES” – sellise sõnumiga sõidab rahvus-vahelisele transpordimessile TransRussia 2011 Eesti logistikaettevõtete meeskond.

“Oleme käesoleval aastal esindatud omamoodi koondvõistkonnaga, kuhu kuuluvad nii sadamad, raudtee, operaatorfirmad kui ka terminalid ja laod – ühesõnaga kogu vedude ja logistikateenuste esindajad,“ selgitas Projekti TransRussia 2011 kuraator ja Läänemere regioonile pühendatud konverentsi korraldaja BaltMarketConsult juhatuse esimees Tatjana Jerjomina

„Sarnaselt eelmiste aastatega toimub messi raames spetsiaalne Läänemere regioonile pühendatud istung, kus meie ettevõtted saavad tutvustada Eesti eeliseid oma tegevusvaldkonnas,“ lisas Jerjomina.

Eesti ettevõtluskliimat ja logistikutele üliolulisi soodsaid ilmastikuolusid nii otseses kui ka ülekantud tähenduses tutvustatakse Läänemere regioonile pühendatud istungil. Sel aastal on Eesti poolseks esinejaks Sillamäe Sadama turundusdirektor Andrei Birov, kes rõhutas, et ei esinda istungil mitte ainult oma ettevõtet, vaid tutvustab kogu Eesti transpordi ja logistika võimalusi.

“Räägn uutest projektidest, sealhulgas uue konteineriterminali rajamisest Muuga sadamasse, samuti ettevõtlust soodustavatest tingimustest meie riigis ning sellest, et Eestis on investorite jaoks igas mõttes väga soodne ilmastik,“ sõnas Birov.

16. rahvusvaheline transpordimess ja konverents TransRussia 2011 toimub 26.-29.aprillil Moskva näitusekeskuses „Ekspotsenter“.

Käesoleval aastal osaleb messil üle 450 ettevõtte 32 eri riigist. Eesti ühisstendiga osalevad Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Eesti Raudtee, Contimer, Smarten Logistics, ESTEVE Terminal, CF&S Estonia, RRK, Alekon Cargo, Spacecom ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.

Ettevõtete osalemist TransRussia 2011 messil toetab EAS.

Eesti võiks olla Kasahstani merevärav maailma

Eesti Logistikaklastri pressiteade, 14.02.2011

Eesti logistikaettevõtjad tutvustasid täna, 14.veebruaril Astanas Eesti-Kasahstani Ärifoorumil kasahhidele koostöövõimalusi. Ärifoorumi avanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul võiks Eesti kujuneda Kasahstani jaoks maailma mereväravaks.

Eesti Logistikaklastri juht Urmas Kõiv lisas, et Eestil on selleks arvestatavad eelised tänu sügavatele sadamatele. „Kasahhid, kes veavad suuri kaubakoguseid, on huvitatud keskmiselt 100 000 tonniste laevapartiide müümisest, mis eeldab sügavate sadamate olemasolu,“ selgitas Kõiv.

Võrreldes konkureerivate transpordikoridoridega suudab Eesti pakkuda Kasahstani ettevõtetele madalamat logistikakulu transporditava kauba tonni kohta.

AS Tallinna Sadam on valmis leidma võimalusi investeeringuteks terminali või jaotuskeskuse loomiseks Kasahstani kaupadele.

Ärifoorumil, kus osales kokku 150 Kasahstani äriliidrit koos Eesti logistika- ja transpordiettevõtete juhtidega, tutvustasid Eesti ettevõtete koostöövõimalusi Ain Kaljurand Tallinna Sadamast, Kaido Simmermann Eesti Raudteest, Tiit Vähi Sillamäe Sadamast, Erik Sakkov Tallinna Lennujaamast ja Arnout Lugtmeijer Vopak EOS-st.

Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas. Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames.

Eesti Logistikaklaster kaasab Soomest välisinvesteeringuid

Eesti Logistikaklaster, Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis ja EAS korraldasid kolmapäeval 9. veebruaril Helsingi Eesti Majas Soome tööstusettevõtteile suunatud seminari EESTI UUED VÕIMALUSED 2011.

Seminari avasõnadega esines Eesti Vabariigi Suursaadik Mart Tarmak. EAS-i rahvusvahelistumise divisioni Soome välisesindaja Valdar Liive andis oma ülevaate majandus- ja tootmistegevuste eelistest Eestis ning tutvustas EAS-i poolt Eestis tegevuse käivitamisest huvitatud Soome ettevõtteile pakutavaid tugiteenuseid. Kalle Pedak Hedman Partners’ist selgitas, mida on Soome ettevõtjal kasulik teada Eesti seadustest. Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul käsitles Eesti majanduslikke ja logistilisi eelised tootmise ning tarneahelate juhtimise seisukohast.

Seminari kroonjuveeliks kujunes rikkaliku Eesti kogemusega Soome ettevõtja Pauli Pölläneni (Makron Engineering ja Metalliset Group) ettekanne, kes omab Eestis kahte tootmisüksust. Ühte Aegviidus ja teist Narvas. Soome tootmisettevõtete huvi Eesti temaatika vastu oli arvestatav. Eesti Maja seminariruumi täituvuseks oli 100% ja paigaldada tuli lisatoole. Sealjuures sisaldas toimunud seminarile kutsutute andmebaas vaid murdosa potentsiaalsetest Eestist huvituda võivatest Soome tootmisettevõtteist.

Toimunud seminar on Eesti Logistikaklastri esimeseks sammuks välisinvesteeringute kaasamise kavas, mille tulemusena soovitakse luua Eestisse 1000 uut töökohta vähemalt 50 000 eurose lisandväärtuse tasemega töötaja kohta. Soomele, Eesti jaoks Rootsi järel teiseks suurimale välisinvesteeringute päritolumaale, pakub tootmise osaline siirdamine Eestisse arvestatavaid võimalusi konkurentsivõime kasvatamiseks. Säilitades või isegi kasvatades klientidele lubatud tarnekindlust, tarnekiirust ja paidlikkust, on Eestis tootmise abil võimalik alandada kogukulusid ja kasvatada varade tootlust. Logistikaklastrisse kuuluvaile ettevõtteile on Soomest pärinevad tööstuslikud välisinvesteeringud huvipakkuvad eelkõige seoses kaasnevate tooraine- ja valmistoodangu voogudega. Mitmete klastriprartnerite huvi on seotus kinnisvara pakkumisega tootmistegevuseks, sealhulgas sadamate vabatsoonidesse rajatud tööstusparkides.

Argumendid, millele tuginedes Logistikaklaster Eestit Soome tööstusettevõtteile tutvustab:

  1. 2011. aastast on Eesti investeerimiskeskkond kindlam ja mugavam kui kunagi varem;
  2. Lisaks EU, Schengeni, WTO ja NATO liikmelisusele kuulub Eesti nüüd ka OECD-sse;
  3. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis käibel euro;
  4. Enim välisfirmasid on Eestisse asutatud Soome ettevõtjate poolt;
  5. Firma asutamine toimub Eestis kahe tunniga;
  6. Kogu asjaajamine ja suhtlemine riigiametitega on elektrooniline;
  7. 0%-line ettevõtte tulumaks võimaldab Eestis kogu kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja seeläbi kiiresti kasvada;
  8. Eestis ei ole 20 aasta jooksul toimunud ühtegi streiki, mis oleksid ettevõtete tegevust häirinud;
  9. Eesti sadamates, vabatsoonides ja tööstusparkides on sadu hektareid juba väljaarendatud infrastruktuuriga tootmis- ja ärimaid, samuti kohaseid hooneid koheseks tegevuse alustamiseks;
  10. Eesti sadamad on Läänemere sügavaimad ning aastaringselt navigeeritavad, Eesti raudtee kuulub 1520mm võrgustikku ja Eesti maismaaühendused kogu Euroopaga on head;
  11. Eestis on hästi välja arenenud kõrgetasemeliste allhankijate võrgustik;
  12. Eesti kinnisvarahinnad on hetkel väga soodsad;
  13. Tootmis- ja äritegevuse kogukulud on Eestis optimaalsed, kvaliteet, tarnekindlus, tarnekiirus ja paindlikkus kõrged.

Logistikafirmad käisid tutvumas Viini Sadamaga

Jaanuari lõpus Austriat külastanud Eesti Logistikaklastri liikmed käisid tutvumas Viini Sadama ja WienCont konteinerterminali teenustega.

Austria ida-lääne hub

Austria ida-lääne hub

Klastri juhi Urmas Kõivu sõnul oli koos WKÖga (Wirtschaftskammer Österreich) korraldatud õppereis vajalik nii Austria kui Eesti poole ettevõtjatele. „Tutvustasime Austria logistikaettevõtete esindajatele Eesti sadamate ja raudtee võimalusi ning saime mitmeid kasulikke kontakte, mida meie klastri liikmed saavad oma igapäevatöös edasi arendada,“ selgitas Kõiv.

„Suured ja hästitoimivad majanduskeskused on kohad, kus tahame Logistikaklastri õppereiside raames oma teadmisi täiendamas käia. Seekord said klastri liikmed põhjaliku ülevaate Viini Sadamast kui multifunktsionaalsest teenusettevõttest, mis opereerib Austria suurimat vabasadamat,“ lisas Kõiv.

Viini Sadam käitleb aastas u 12 miljonit tonni kaupa, sellest 50 protsenti liigub mööda maanteid, 35 protsenti raudteetranspordi ja 15 protsenti jõetranspordiga. Viinist väljuvad konteinerrongid Euroopa tähtsamatesse sadamatesse – Hamburgi, Bremenhavenisse ja Rotterdami ning Ida-Euroopa jaotuskeskustesse – Bratsilavasse ja Budapesti.

Viini Sadama 350 hektari suurusel pindalal asub lisaks operaatorettevõttele Wiener Hafen enam kui 120 ettevõtet ja sadam annab tööd ligi 5000 inimesele. Soodne asukoht – 2000 km Mustast merest ja 1500 km Põhjamerest – annab eelise olla multimodaalne Austria logistikakeskus, mis ühendab endas maantee-, raudtee- ja meretranspordi kombineeritud võimalused. Tänu 1992. aastal valminud Reini-Maini-Doonau kanalile toimib Viini Sadam ida-läänesuunalise hub’ina, mis võimaldab kaubaomanikele pääsu 700 miljoni tarbijani.

Viini Sadama tütarettevõte WienCont opereerib üht suurimat ja modernsemat Euroopa sisemaasadamas asuvat konteinerterminali, kus on seitse laadimisliini. Neli liini võimaldavad laadimist otse raudtee poolt, mis aitab muidu ümberlaadimisele tehtavaid kulusid kokku hoida. WienConti Viini terminalist väljub nädalas enam kui 100 regulaarliinil sõitvat rongi.

Eesti Logistikaklaster on ühisprojekt, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.

Klastri projekti toetab 12,8 miljoni krooniga EAS Euroopa Regionaalarengu programmi raames.

EAS jagab toetust laevafirmadele

EAS jagab ka sellel aastal toetust laevafirmadele. Taotluste vastuvõtmist alustati selle aasta aprillis ning neid on võimalik esitada selle aasta jooksul kuni eelarvevahendite lõppemiseni.

Laevandustoetuse programmi eesmärk on:
Programmi eesmärgiks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine, mille indikaatoriks on kaubalaevade Eesti lipu all sõitmine.

Programmi oodatavaks tulemuseks on kaubalaevade arvu kasv Eesti laevaregistrites keskmiselt 1 laeva võrra aastas perioodil 2007-2009 ning laevandusettevõtete käibe kasv.

Kulutuste eesmärk:
Abikõlblikuks kuluks on toetuse saaja poolt taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta eest kaubalaeva laevapere liikmele makstud töötasult makstud sotsiaalmaksu summa.

Toetuse arvestamise aluseks on sotsiaalmaks, mis on arvestatud töötasult, mis ületab kahekordset kuupalga alammäära. Abikõlbliku kulu arvestamise aluseks olevaks töötasuks loetakse töötasu, mis on arvestatud ja tasutud kaubalaeva laevapere liikmele perioodi eest kui kaubalaeva laevapere liige töötas lastivedu teostava või lastiveo teostamisele suunduva ja vahetult ekspluatatsioonis oleva kaubalaeva pardal.

Täpsemat infot programmi ja tingimuste kohta leiab EASi dokumendist (.pdf) – Laevandustoetuse programmi kord

USA mereadministratsioon jagab 98 miljonit USD laevatehastele

USA transpordiministeerium kuulutas välja 70 toetust summas 98 miljonit USD. Toetus on mõeldud väiksematele Ameerika laevatehastele.

Vahendid tulevad finantspaketist American Recovery and Reinvestment Act (ARRA). 75% toetusest tuleb fondist, 25% tuleb laevatehasel endal välja käia. Toetust saavad järgmisel laevatehased:

Continue reading

Algas konkurss AASTA LOGISTIKATEGU 2009

Väljakujunenud traditsiooni kohaselt valitakse igal sügisel aasta parim logistikasaavutus. Konkursi Aasta Logistikategu eesmärgiks on tunnustada oma tööle pühendunud logistikajuhtide poolt saavutatud edu organisatsioonile püstitatud eesmärkideni jõudmisel.

Varasematel aastatel on Suure Auhinna pälvinud Magnum Logistics, A Le Coq, Lextrans/Autologistika, Sillamäe Sadam, DFDS Transport (praegune DSV), Schenker ja Telema. 

Kutsume konkursil osalema kõiki Eesti logistikaprofessionaale ning palume saata oma Aasta Logistikateo lühitutvustus, vastates küsimusele:

„Milline oli 2008/2009. aastal ellukutsutud ja rakendatud logistiline parendus, mis kasvatas teie ettevõtte efektiivsust, käivet, kasumit, tarnekindlust, varude ringlemiskiirust, klientide rahulolu, optimeeris tegevust ja aitas säästa kulusid?”

Logistikateenuste pakkuja ning transpordifirmade puhul võib konkursile esitada parenduse, mis on kasvatanud ettevõtte klientide vastavaid näitajaid. Võistlustöö kirjelduse palume koostada lakoonilises vormis ning see peab kindlasti andma vastused järgmistele küsimustele:

  • Mis oli logistikateo eesmärk?
  • Milline oli logistikateo protsess?
  • Millised on tänaseks selgunud tulemused?

Aasta Logistikateo maksimaalselt 100 sõnast koosnevat tutvustust ootame hiljemalt 14. septembriks 2009 e-mailidele tanel.raig@aripaev.ee või sensei@sensei.ee

Kõigi kandideerivate Logistikategude seast valitakse zhüriiliikmete poolt välja 10 finalisti. Zhürii on seitsmeliikmeline ja selle koosseisu kuuluvad logistikaajakirjanikud ning Eesti Logistikaühingu juhatuse liikmed. Finaali pääsevaid töid tutvustatakse Äripäeva transpordirubriigi, Äripäeva kuukirjade „Logistika” ning „Transport ja Logistika” vahendusel. Samuti Äripäeva veebiversioonis.

Finaliste hinnatakse nii zhürii, kui Eesti logistikaavalikkuse poolt hääletamise teel. Sealjuures on zhürii otsusel 50% ning avalikkuse hinnangutel 50% osakaal. Võitja selgub kaalutud häälte summeerimisel. Punktide võrdse jagunemise korral saab määravaks zhürii otsus.

Finalistide hindamise reglementi on käesolevast aastast sisse viidud uuendus, mis muudab  logistikategude kajastamise ja hindamise varasemaga võrreldes oluliselt põhjalikumaks. Nimelt on võistlustööde esitamise tähtaeg toodud varasemaks, et võimaldada źüriiliikmetel finalistidega isiklikult tutvuda ning neid Äripäeva ja Logistikauudised.net vahendusel enne avaliku hindamisvooru avamist põhjalikult kajastada.

Kolme võidutöö esitlemine ja autasustamise tseremoonia toimub 11. novembril O$TUJUHTIMI$E ja LOGISTIKA AASTAKONVERENTSI 2009 raames. Need kuupäevad tasub oma kalendrisse juba varakult kirja panna! Lisainfot aastakonverentsi kohta leiate kodulehelt www.sensei.ee

Konkursi Aasta Logistikategu 2009 kalender
Logistikateo esitamise tähtaeg:             14.09.2009.
Logistikateo maksimaalne maht:           100 sõna
Logistikategu saata aadressile:             tanel.raig@aripaev.ee / sensei@sensei.ee
Finalistide väljakuulutamine:                 23.09.2009. Äripäeva Logistikas
Aasta Logistikategu 2009 võitja selgub: 11.11.2009. Logistika Aastakonverentsil