Saada meile huvitav tekst või pilt e-kirjaga või võta ühendust Skype'i teel. My status

Archives

Categories

Rootsi laevanduse saatuslik aasta

Järgnevalt Rootsi laevandusajakirja Svensk Sjöfarts Tidning peatoimetaja arvamuslugu jaanuarikuust.

________________________________________________________________________

Alanud aastal on eeldusi saada Rootsi laevanduse jaoks saatuslikuks. Stsenaarium, milles Rootsi lipuga kaubalaevastiku lammutamine kogub kõvasti kiirust, ei ole absurdne, ning seejärel hakkab kaubalaevastik Rootsi registris põhimõtteliselt koosnema mingist arvust parvlaevadest, mis on peamiselt välismaises omanduses. Meil jäävad alles laevafirmad ja [...]

  • Share/Bookmark

Saksamaa investorid on nõus toetama oma laevaomanikke

Berliinis sai 18. märtsil kokku ligi 50 merenduses tegutseva firma esindajat. Teemaks merendusklastri hetkeolukord ja tulevikusuunad. Kohal oli ka Saksamaa merenduse koordinaator, Hans-Joachim Otto.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et riigil (Saksamaal) ei ole hetkel plaanis rakendada erilist päästeplaani laevafirmade, sadamate ja laevatehaste abistamiseks. Riik ootab hoopis erasektori suuremat aktiivsust. HJ Otto sõnul on Deutsche Bank juba pidanud läbirääkimisi [...]

  • Share/Bookmark

Vene merenduspoliitika lipulaev Muuga sadamas

Ajakirjale Meremees saatis loots Olev Tõnismaa fotod laevast, mis meie suurimasse sadamasse sildus. Muuga sadam oli selle tuliuue ja innovaatilise laeva jaoks esimene välissadam. Madli Vitismann uuris maad ja sellest järgnev lugu, mille Meremehe toimetus lahkelt avaldada lubas.

Esimene sihtsadam – Muuga

Otse Peterburist Admiraliteedi Laevatehasest tulnud Sovcomfloti 70 000-tonnine arktiline süstiktanker “Mikhail Ulyanov” [...]

  • Share/Bookmark

Meremees 2004 - Kas suhtumine on muutunud?

Tuttava soovituse põhjal sirvisin vanu ajakirju Meremees ja 2004. aasta kevadenumbrist leidsin üht-teist põnevat, mis aktuaalne praegugi.

Siinkohal kolm artiklit ajakirjast Meremees 2004, nr. 2-st, esimene arvamusartikkel Madli Vitismannilt, mis oli ajendatud kahest MKM-i pressiteatest, mis allpool ka näha.

Pöörake tähelepanu 30. aprilli MKM-i pressiteate kuupäevale ja kellaajale: see oli reede [...]

  • Share/Bookmark

Vastus arengukava kriitikale

Edastan siinkohal merenduspoliitika arengukava eestvedaja vastuse merendustegelaste eelmise nädala kriitilisele vastukajale.

Vastan kokkuvõtvalt töörühma liikmete poolt saabunud tagasisidele.

Laevandustoetuste paketi väljatöötamine on hetkel keskne teema eelkõige kontekstis, et selles osas on vaja läbi viia täiendavaid analüüse. St et kui ülejäänud teemade osas võime öelda, et sisend on suures osas laekunud, töörühmadel on [...]

  • Share/Bookmark

Kas kümne aastaga on midagi paremuse suunas muutunud?

Vahendan siinkohal Eesti Laevaomanike Liidu asepresidendi Jaan Kalmuse arvamusartiklit, mis ilmus Eesti Päevalehes aastal 2001. Nüüd ju oleme Euroopa Liidus olnud tükk aega, kas meie merendusse on saabunud piimajõed ja pudrumäed? Tõsi on see, et aastal 2001 oli Eesti lipu all kordades rohkem laevu kui praegu…

JAAN KALMUS aastal 2001:

Riik ei kaitse [...]

  • Share/Bookmark

Bürokraatia ei lase merendusel normaalselt taastuda

Peeter Palu (meenutades teda hea sõnaga) oleks paljud asjad ehitamata jätnud, kui ettevõtmised oleks samasugust teed pidi alguse saanud, nagu meil merenduse arengukava koostatakse. Sel ajal, kui teised arutasid ja mõtlesid, tema juba ajas materjale ja ehitusmehi kokku. Ja objektid valmisid, bürokraatide asi oli vaid samas tempos püsida.

Adun, et töö on tõesti suur (müts maha kõigi [...]

  • Share/Bookmark

Kellest saab parim Käsmurääkija?

Käsmu küla

Käimas on giidikonkurss nimega “Käsmurääkija”.

Merejutud, kaptenite lood, Käsmu küla tänapäev, mereäärsed metsajutud, kivikülv, suured rändrahnud, Mohni saar, kuradisaar, mädalaht, Käsmu laht, Vana-Jüri ots, kaugelt eemalt paistab Eesti põhjatipp – Purekkari neem. Teisel pool Käsmu lahte Vergi poolsaar ja Võsu, Jääaeg ja Käsmu poolsaare teke…

Konkurssi žürii sai kokku eelmise aasta oktoobris. Selle koosseis on järgmine:

Continue reading Kellest saab parim Käsmurääkija?

  • Share/Bookmark

Aeg luubis: Eesti lipu all sõidab üha vähem laevu

Merenduskonverentsi järelkajana Eesti merendusest ETV 11. oktoobri saates Aeg Luubis. Teatavasti konverentsil tekitas suurt huvi ettekanne BLRT tegemistest, sellest põgusalt ka saates. Merenduspoliitika vajalikkusest on seletatud väga lihtsalt ja veenvalt.

Vaata saadet ERR.ee veebilehelt: 11.10.2009

Saatejuht Indrek Treufeldt, loo toimetas Merili Nael.

Vaata ka 23. septembri Hommikutelevisioonist: Meremehed ootavad poliitikutelt merenduse tähtsustamist.

Loe lisa [...]

  • Share/Bookmark

Ene Ergma: Meri on vorminud eestlase iseloomu

24. septembril toimunud Rahvusvahelise Merenduskonverentsi avakõne pidas Riigikogu esimees Ene Ergma.

Tegemist on parima mereteemalise mõtteavaldusega viimase kümne aasta jooksul, mille esitanud Riigikogu liige. Ja tuleb tõdeda, et ainsa kõnega, mis on mittemerelise taustaga poliitiku suust kõlanud. Kuna oma mõtteid avaldab riigi üks tippjuhtidest, siis sisendab see optimismi, et nüüd on merenduse teemal jää liikuma hakanud. Ootame parimat!


Ene Ergma: Meri on vorminud eestlase iseloomu

Eestis ilmselt ei leidu inimest, kes poleks kordagi rannas käinud ja merele vaadanud. Eesti on ju praktiliselt poolsaar, lisaks on meil veel rohkesti suuri ja väikesi saari. Seepärast on meri tuhandete aastate jooksul põimunud eestlaste igapäevaellu. Olgu siin nende sõnade kinnituseks möödunud aastal leitud paadi-matus Saaremaal Salmel.

Augustikuu viimasel laupäeval pärast päikeseloojangut süttisid Eestimaa randades sajad märgutuled.
Muinastulede ööl tullakse mere äärde, süüdatakse tuli – nii endast järgmiste tulede süütajaile märku andes.

Mere ääres lõkkeid süüdates tullakse justkui tagasi oma juurte juurde, tuletatakse meelde vanu aegu, mõeldakse oma kodumerele ja neile, kes on kaugel. Ja nagu kuulsime, ei süttinud märgutuled üksnes mererannas, vaid ka sisemaa järvede ääres.

Meri on vorminud eestlase iseloomu, meie arusaamu maailmast. Tasub vaid hetkeks mõelda, kui palju on mereteemat meie folklooris, muusikas, kirjanduses kujutavas kunstis. Inimene merel vajas orienteerumiseks taevakehi, sellest arenes välja terve teadusharu – meresõidu astronoomia. Rannarahvale olid tähed head tuttavad.

Continue reading Ene Ergma: Meri on vorminud eestlase iseloomu

  • Share/Bookmark