Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul on täna oluline päev nii ettevõttele ja laevaperedele kui kõigile reisijatele. „Oleme seda päeva pikisilmi oodanud. Sündmus on eriline – esmakordselt Väinamere ajaloos on saarte elanike ja külastajate kasutuses parvlaev, mis on [...]]]> Saaremaa Laevakompanii teatel teeb esimene uus reisiparvlaev Muhumaa oma avareisi esmaspäeval, 15. märtsil kell 18.30 väljumisega Rohukülast.

Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul on täna oluline päev nii ettevõttele ja laevaperedele kui kõigile reisijatele. „Oleme seda päeva pikisilmi oodanud. Sündmus on eriline – esmakordselt Väinamere ajaloos on saarte elanike ja külastajate kasutuses parvlaev, mis on ehitatud spetsiaalselt Lääne-Eesti saarte liinidele, arvestades kohalikke olusid ja meresõidunüansse,“ rääkis Rihvk. „Laeva liiniletulek on langenud ajale, mil jääolud on haruldaselt karmid ja panevad Muhumaa kohe esimestel tööpäevadel proovile, aga usume, et laev sai sama kange loomuga kui tema nimi ning Väinamere jäämassid teda naljalt ei pea.“

Avareisi eel sõlmivad Muhumaa kaptenid Andrus Saat ja Aidar Lees-Leesmaa ning laeva ristiema Marii lahti sümboolse köie, mis tähistab ametlikku kutset laevale. Esimese ülesõidu puhul pakub Muhumaa laevapere reisijatele kringlit ja kohvi-teed.

Parvlaev Muhumaa kannab Saaremaa Laevakompanii laevastiku sinist-valget värvikuube, sisekujundus on nimele vääriliselt Muhu toonides. Muhumaal on avar reisijateala, sealhulgas kohvik-bistroo, baar, kauplus ning päikesetekid. Tekkidevahelised trepid on seni liini teenindanud laevadega võrreldes Muhumaal oluliselt laiemad ja seega mugavamad, liikumispuudega reisijatele mõeldes on reisiteki ja ülemise autoteki vahel liikumiseks paigaldatud kaks lifti. Lähipäeval avatakse laevapardal tasuta wifi-leviala, samuti on reisijatele arvuti vooluvõrku ühendamiseks piisavalt pistikuid. Sõidukite kasutuses on kaks autotekki.

Muhumaa mahutab 160 sõiduautot ja kuni 690 reisijat. Alus on 97,8 meetrit pikk ja 18,5 meetrit lai ning suudab arendada kiirust 16 sõlme. Laev hakkab Hiiumaa ja mandri vahelise ühe suuna läbima 75 minutiga, Muhu saare ja mandri vahelise ühe suuna läbib ta 23 minutiga, lisandub laadimis- ja lossimisaeg.

SLK on BLRT Grupilt tellinud kolm identsete parameetritega reisiparvlaeva, mille jaoks tehtav investeering küündib 1,4 miljardi kroonini. Koos sadamate valdaja AS Saarte Liinid tehtavate investeeringutega sadamate laiendamisesse ja kaasajastamisesse tõuseb uute laevade liiniletoomisesse suunatav summa 2 miljardi kroonini. Järjekorras teine Saaremaa Laevakompanii tellitud parvlaev peaks valmima 2010. aasta juunis, eeldatavalt peaks sel ajal kiilu saama ka kolmas uus reisiparvlaev.

Saaremaa Laevakompanii (www.laevakompanii.ee) on 1992. aastal asutatud laevafirma, mille tütarettevõte Väinamere Liinid opereerib riigisiseseid Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi liine. Saaremaa Laevakompanii ettevõtete grupp annab Saaremaal ja Hiiumaal tööd kokku ligemale 250-le inimesele, Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjatšeslav Leedoga seotud ettevõtted annavad kokku saartel ja mujal Eestis tööd ligi 700-le inimesele.

Saaremaa Laevakompanii pressiteade

Algselt Eestis Pärnu lähistel toimuma pidanud jääpurjetamise juunioride maailmameistrivõistlused viidi sobivate jääolude puudumise tõttu üle Poola. Orzyszi küla lähedal Sniardwy järvel peetud [...]]]> Poolas laupäeval lõppenud juunioride MM-il DN klassis vallutasid poodiumi kaks kõrgemat astet eestlased. Kuldmedalile purjetas eelmise aasta hõbedamees Rando Randmaa ning hõbeda pälvis mullune maailma pronks Karl-Hannes Tagu.

Algselt Eestis Pärnu lähistel toimuma pidanud jääpurjetamise juunioride maailmameistrivõistlused viidi sobivate jääolude puudumise tõttu üle Poola. Orzyszi küla lähedal Sniardwy järvel peetud kahepäevased Euroopa- ja maailmameistrivõistlused lõpetasid Pärnu Jahtklubi juuniorid kaksikvõiduga. Randmaa võitis regati 7 punktiga ja Tagu järgnes talle 11 punktiga. Esikolmikusse mahtus veel poolakas Jakub Marciniak 16 punktiga. DN klassis osales kokku 39 jääpurjetajat neljast riigist.

Teised Eesti jääpurjetajad lõpetasid võistluse DN klassis järgnevalt:

14. Martin Aljaste (PJK) 51 punkti
23. Jürgen Kukk (Jahtklubi Merikotkas) 78 p.
31. Marek Lentsius (JMK) 108 p.
35. Eigo Helimets (JMK) 126 p.
39. Gert Skatskov (JMK) 145 p.

DN ja Ice Optimist klasside peatreener Mati Hool nimetas kaksikvõitu väga heaks saavutuseks.

„Võistlusolud olid rasked, kuna jää oli krobeline ja kaetud õhukese tiheda lumekihiga. Viimasel võistluspäeval tegi sõidu keeruliseks vaikiv ja keerutav tuul. Meie poisid olid tublid ja sõitsid väga hea kiirusega, kuna olime saanud eelmise nädala lõpust alates kohapeal harjutada ja võistelda. Nädala algul peetud Poola meistrivõistlustel Karl-Hannes Tagu tuli Poola meistriks võites koguni kõik sõidud.” rääkis Hool.

Noorteklassis Ice Optimist tuli maailmameistriks poolakas Antonina Marciniak 5 punktiga, hõbedale ja pronksile sõitsid samuti poolakad Kamil Cesarski ja Zuzanna Rybicka vastavalt 11 ja 18 punktiga. Parimate eestlastena jõudsid esikümnesse Johanna Saareke (PJK) 5. kohal 37 punktiga ja Johannes Puusepp (PJK) 7. kohal 46 punktiga. Võistlustel osales 36 Ice Optimist jääpurjetajat viiest riigist.

Meie noorte jääpurjetajate kohad MM-l:

12. Keith Luur (PJK) 54 punkti
27. Armin Ingomar Purlau (JMK) 105 p.
31. Maarten Nöps (JMK) 124 p.

Eesti jääpurjetajate osalemist MM-il toetasid Pärnumaa Kultuurkapital, Eesti Jahtklubide Liit, Pärnu Jahtklubi ja Jahtklubi Merikotkas.

Tulemused: http://www.icejunior.eu//files/results/pdf1268499704314_1258.pdf

Võistluste kodulehekülg: http://www.icejunior.eu/

IDNIYRA Europe (Rahvusvaheline DN Jääpurjetamise Liidu Euroopa sektsioon) kodulehekülg: http://www.icesailing.org/

Järgmisel aastal saab südikatele jääpurjetajatele kaasa elada kodumaal, kuna juuniorite MM ja EM 2011 toimuvad Pärnus.

Lisatud fotol: Rando Randmaa, foto autor Joel Kukk

Eesti Jahtklubide Liidu pressiteade

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu “„Vabariigi Valitsuse 1996. a 18. juuli määruse nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” kehtetuks tunnistamine“. ” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284000

11. märts 2010

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu ““Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010. aastal”” ja on saatnud selle [...]]]> 09. märts 2010

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu “„Vabariigi Valitsuse 1996. a 18. juuli määruse nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” kehtetuks tunnistamine“. ” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284000

11. märts 2010

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu ““Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010. aastal”” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284515

11. märts 2010

Põllumajandusministeerium on avalikustanud eelnõu ““Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 3.5 “Katseprojektid” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284559

11. märts 2010

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu ““Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2010. aastal”” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284504

12. märts 2010

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu “Keskkonnaministri 17. detsembri 2002 a määruse nr 76 “Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu” muutmine” ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Eelnõu kohta saab arvamust avaldada, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=284012

Otse Peterburist Admiraliteedi Laevatehasest tulnud Sovcomfloti 70 000-tonnine arktiline süstiktanker “Mikhail [...]]]> Ajakirjale Meremees saatis loots Olev Tõnismaa fotod laevast, mis meie suurimasse sadamasse sildus. Muuga sadam oli selle tuliuue ja innovaatilise laeva jaoks esimene välissadam. Madli Vitismann uuris maad ja sellest järgnev lugu, mille Meremehe toimetus lahkelt avaldada lubas.

Esimene sihtsadam – Muuga

Otse Peterburist Admiraliteedi Laevatehasest tulnud Sovcomfloti 70 000-tonnine arktiline süstiktanker “Mikhail Ulyanov” sildus 9. märtsil Muuga sadamas.

Tuliuus Mikhail Ulyanov Muuga reidil

See laev on elluviidud näide toonase presidendi Vladimir Putini suuniste järgimisest Venemaa merenduses: Venemaa kaup Vene lipu all Venemaa reederite Venemaal ehitatud laevadele. Eriti rõhutas Vene riigipea seda Merekolleegiumi väljasõiduistungil Murmanskis 2. mail 2007, aga ka teistel puhkudel.

“Mikhail Ulyanov” on kavandatud Prirazlomi leiukohast naftat Murmanskisse vedama. Et selle põhitööni on veel aega, suundus laev Muuga sadamasse, et siit masuudilastiga Rotterdami sõita. Praegu veel Küprose lipuga ”Mikhail Ulyanov” ilmselt registreeritakse mõni aasta tagasi loodud Venemaa rahvusvahelisse registrisse, sest ka selline on valitsuse suunis. 119 tankeriga Sovcomflot sai valitsuselt erandliku õiguse rannavedudeks selle nn teise registri laevadega. Teistel reederitel sellist õigust pole.

Mikhail Ulyanovi uue disainiga jääahter

257 m pikkuse ja 34 m laiuse topeltkerega tankeri süvis lastis on 13,6 m ja töökiirus 16 sõlme. Jääklassiga 1A1 laeva roolikambris on Transas’i jääradar ning jäämurdja abita peaks toime tulema kuni 1,2 m paksuses jääs. ”Mikhail Ulyanovil” on puurtorni juures töötavale laevale vajalik laadimisseade vööris ning kopteritekk. Tehniliselt maailma tippklassi kuuluvas laevas võis meie lootsi Olev Tõnismaa sõnul tunda lääne mõjutusi ruumide ja seadmete paigutusel, aga näha ka Vene ehituse eripära.

Venemaa vanimast, 1704. a. Peeter Esimese asutatud Admiraliteedi Laevatehasest on Sovcomflot käesoleval sajandil tellinud vähemalt kümmekond tankerit. Selle seeria laevadest järgmine – “Kirill Lavrov” – peaks valmima tänavu teises kvartalis.

Madli Vitismann

Olev Tõnismaa fotod

Meremees 2010, nr 1

————————————–

MB kommentaar: Tuleb välja, et ka meie idanaaber on asunud merendust suunama ja toetama riigi kõige kõrgemal tasemel ja alustatud juba mõned aastad tagasi. Oma maal ehitatud ja oma reederite laevadega oma tootjate kaupa oma lipu all vedamas. See kõlaks ka ju meil hästi. Sama mõtteviisi rakendumisel meil kümne laeva ehitamisel ja rakendamisel saaks tööd otse ja kaude umbes 4000 inimest. Võibolla rohkemgi. Praegusel tööpuuduse ajastul kuluks ära. Ja need töökohad ei oleks nö sotsiaalsed töökohad. Pealegi on tegemist riigi jaoks strateegiliselt ja julgeolekuliselt mitte väheolulise otsusega. Selles pole muidugi kahtlust, et Põhja-Jäämeres on Venemaal vägagi suured huvid. Ja mitte ainult Venemaal.

Uudis ka meie poliitikute jaoks lugemiseks, et kaasajal on Venemaalgi riiklikult suunatav kindel merenduspoliitika, mis on juba käivitunud. Võib muidugi kritiseerida, et kuidas, aga selge on see, et juba tegutsetakse. Erinevalt meist. Mõneti oli Mikhail Ulyanovi külaskäik kui venepoolne jõudemonstratsioon (meil on, aga teie…), mille meie poliitikud muidugi maha magasid.

Vaata lisa: vesseltracker.com, ship-technology.com

Ennustasin juba paar aastat tagasi, et Vanasadam on kunagi [...]]]> Eilses Postimehes rõõmustav uudis, et Admiraliteedi basseinis avatakse selle aasta maikuus uus jahisadam, pidulikult avatakse 21. mail. See on meie merenduses mõnes mõttes verstapostilise tähendusega sündmus.  Arvan, et see uudis on selle aasta parim merendusalane uudis. Kogu majanduse kõrval pisike asi, aga suure tähendusega.

Ennustasin juba paar aastat tagasi, et Vanasadam on kunagi jahisadam (reisilaevad, terminalid jm Paljassaare sadamasse, kui trammiliini otsa sinna saaks), nüüd on algus tehtud. See Tallinna sadama otsus näitab ka, et kõrgel tasemel otsustajate hulgas on kohale jõudmas, et merendus ei ole vaid rahalise kasu tagaajamise koht vaid see on ka elustiil ja Eesti vereringe.

On kostunud ka kriitikat, et kas asjal on mõtet? Aga ei tasu enne esimest paari hooaega kohe materdama hakata, las meresõitjad “jalgadega hääletades” näitavad, kas võetakse omaks. Pigem mõne kitsaskoha juures esitaks ettepaneku, kuidas võiks paremini olla. Küll asjaosaliste suhtumine muutub positiivsemaks. Ja arvan, et eelkõige saab sadam populaarseks väliskülaliste hulgas. Helsingi paadimessil Tallinna sadam oli jahisadamat tutvustades juba kohal.

Omaltpoolt pean väikelaevnike jaoks valgusfooride paigaldamist ülepingutamiseks. Näiteks Soomes on kõikides linna sadamates suured ja väikesed laevad koguaeg “segamini” ja jagavad samasid veealasid, ei ole kuulda olnud, et midagi traagilist oleks juhtunud. Kaubalaevade tüürimehed on küll Soome lahe põhjakaldal olevaid purjetajaid kirunud, aga kokkuvõttes on väikesed veesõidukid targu suurtest kõrvale hoidnud ja hakkama saadud. Arvestades seda, kui suur hulk paate ja jahte on Helsingi ümbruses, ei maksa karta, et meil siin laevad-paadid omavahel nügima hakkavad (meil ju veesõidukeid kordades vähem). On ju ka paadimeestel silmad-kõrvad nägemaks suurte laevade asukohti, ei trügita ilmaasjata ligi. Pigem selle sadama seadusesse kirjutada reegel (ja sildid välja), et alates muulidest paadid-jahid peavad vaid mootori jõul sõitma, ainult purje jõul või muul viisil sadamaalas manööverdamine keelatud. Siis ei oleks ka foore vaja.

Küllap need foorid kaovad üsna pea. Suured ja väikesed laevad saavad omavahel alati hakkama, üks ei välista teist. Meri on meil ühine.

Uudis on huvitav Tallinna linnavalitsuse viimaste otsuste taustal. Kohalikele surutakse peale paadimaksu, aga uute jahisadamate rajamiseks ei ole linn sentigi panustanud. Admiraliteedi basseini rajamiseks kuluvast 7 miljonist ei ole kroonigi tulnud linnakassast. Karta on, et enne valimisi või kultuuripealinna ürituste käimaminemist käiakse välja fraas: Linna avamine merele – tehtud…

Omaltpoolt loodan,  et jahisadama ala ei hakata aiaga ümbritsema, nagu on juhtunud paljude jahisadamatega. Külalissadamale selline asi ei sobi.

Lisainfo: Tallinna Sadama Old City Marina veebileht.

Postimees 11.03.2010

Sadamast kirjutab ka värske ajakiri Navigaator

Veel üks uus jahisadam Tallinnas: Port Noblessner, kosub ka meremuuseumi sadam Lennusadam.

Paris MoU 27 liikmesriiki viis läbi 5749 kontrolli. Esialgne kokkuvõte näitab, et üks kontroll viiest leidis puudusi seoses päästepaatidega. Kolmekuulise kontrolli käigus peeti kinni 246 laeva, [...]]]> Möödunud aastal viis Paris MoU (Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum) läbi koos Tokyo MoU‘ga kolme kuu jooksul (september-november) kontsentreeritud kontrollikampaania, mis oli suunatud seekord laevade päästepaatide veeskamisseadmetele ja paadiõppustele.

Paris MoU 27 liikmesriiki viis läbi 5749 kontrolli. Esialgne kokkuvõte näitab, et üks kontroll viiest leidis puudusi seoses päästepaatidega. Kolmekuulise kontrolli käigus peeti kinni 246 laeva, mille puhul 30%-l oli kinnipidamise põhjuseks puudused päästepaadi veeskasmisseadmetes.

During the campaign 2,136 CIC-related deficiencies were found. The campaign revealed that one out of every eight drills, when conducted, was not performed satisfactorily. This is an issue of serious concern to the Paris MoU Member States, and is often caused by lack of training.

Of the procedures or instructions and identification of hazards associated with launching and recovery of lifeboats one out of 6 was found unsatisfactory. These are related to the safety management system on board the ship.

A total of 32 flags had 1 or more CIC related detention. These flags cover 76% of the inspections. The flags, which were subject to 10 or more inspections, with the highest CIC related detention record were:

• Switzerland with 12 inspections and 2 detentions (17%),
• Sierra Leone with 47 inspections and 5 detentions (11%),
• Togo with 10 inspections and 1 detention (10%)
• Cambodia with 62 inspections and 6 detentions (10%).

A total of 67 flags, which cover 24% of the inspections, had no CIC related detentions at all. Most CIC inspections took place on general dry cargo ships (38%), followed by Ro-Ro container ships (15%) and bulk carriers (13%). Bulk carriers have the highest detention rate of (3%), followed by the general dry cargo ships (2%) and refrigerated cargo ships (1.2%).

Paris MoU – http://www.parismou.org/

Admiral, tüürimees ja merebioloog riigikogus

Vähevõitu on seda ühe ülesehitamise staadiumis mereriigi kohta, aga üht-teist annab ikkagi ära teha. Kahjuks ei mõista mõned mõjukad erakonnad, kes küll raha lugeda oskavad, et merenduse edendamine mõjub riigi väliskaubandusbilansile tervendavalt. Merevedu ja kaugpüük on ju [...]]]> 10. märtsi Oma Saares Mart Saarsolt arvamuslugu.

Admiral, tüürimees ja merebioloog riigikogus

Vähevõitu on seda ühe ülesehitamise staadiumis mereriigi kohta, aga üht-teist annab ikkagi ära teha. Kahjuks ei mõista mõned mõjukad erakonnad, kes küll raha lugeda oskavad, et merenduse edendamine mõjub riigi väliskaubandusbilansile tervendavalt. Merevedu ja kaugpüük on ju praktiliselt puhas eksport, mis raha sisse toob. Troopiliste saareriikide Cabo Verde ja Mauritiuse kõrge tasemega ametnikud tegid mulle kümme aastat tagasi ettepaneku luua ühisfirmad. Eestis pole veel ununenud kaugpüügi kogemused soojades vetes, laevad pole ilmast otsa saanud.

Neid saareriike ümbritsevad kalarikkad veed toovad sisse praktiliselt vaid püügikvootide müügist. Nende endi püügimeetodid ja võimekus on aga arhailised. Niisuguse positiivse ekspansiooni eelduseks on riikidevahelised kalanduskoostöö raamlepingud. Miks neid ei ole?

Loe ülejäänud teksti Oma Saarest.

Eesti lipu heiskamine Muhumaa pardal 08.03.10 kell 17.15 Norra aja järgi. Pildil kapten Andrus Saat. Foto: Virgo Vinkel.

Foto allikas Oma Saar ja Laevakompanii.ee

Parvlaev Muhumaa Fiskerstrandis, Norra

Uus laev tuleb liinile märtsi keskel