Eks tuleb arvestada jah seda, et NL-i ajal paljudele majandussektoritele maksti peale. Aga teadmised ei jooksnud mööda pükse maha. Ka sellest olen kuulnud, et mitmeid laevastikke peeti üleval lihtsalt rahapesuks. Tänapäeval konkurents võib olla isegi karmim, tunnistan. Kuid äkki Brüsseli suunas ajada just seda rida, et kaotada EL-i piires igasugu laevandustoetused. Meie oleme praegu teistega võrreldes ebavõrdses seisus. Kuid absurdsed tühisõidud NL-i ajal – eks neid juhtus merelaevanduse ajal tõesti, aga arvan, et see ei olnud valdav ja sel ajal said asjaomased ka kõvasti vastu päid selliste tühisõitude pärast. Ja eks n-ö lääne kompaniideski selliseid asju juhtunud.

Konteinerivedude suhtes jah, tõesti, lobitöö pidevalt käib. Kuid nagu ise kirjutad, tühjade konteinerite sõit ja Venemaa võivad olla pikka aega peavaluks, mis ei lahene ka järgmise viie aastaga.

Viimati, kui Tarmo jää murdmiseks välja kutsuti, võeti kaasa mehi VA teistelt laevadelt. Selles suhtes VA-s roteerimine juba toimub, samuti nt Sektoril on juba pikemat aega vaid üks vahetus, puhkuste ajal asendajad teistelt laevadelt. Roteerumine võiks olla veelgi tõhusam, küll aga seavad piirangud meeste kvalifikatsioonid. Väikse laeva vanemtüürimeest suurele ei saada, kui diplom välja ei vea. Ja eks VA laevadele uusi inimesi värvates vaadatakse ka perspektiive, kas tulevast töötajat oleks võimalik mitme laeva peal kasutada. Kuid selles osas on samuti veidi probleeme, sest palju neid ikka on, kes suure välislaeva suure palga pealt tuleb riigilaevastikku tööle. Neid on, aga vähe. Selles suhtes võin öelda, et personali tõhusam kasutamine toimub raskuste kiuste.

Botnica personali kasutuse suhtes on isegi jah, vara sõna võtta. Tekstis on see pigem üldiseks näiteks, mis aga ei välista, et selle poole püüeldakse.

Ruhnu tuleks suurte laevade jaoks täitsa uus sadam ehitada, mis pole võimatu. Selle saare TAX-FREE vahesadamaks saamine nõuab muidugi kõvasti lobitööd ja ressursse, tasumisaeg võib olla jah liiga pikk. Aga kui arvestada seda, et Ruhnu ahvenamaastumisel võib lühikese ajaga Riia-Stockholmi (või muude sihtkaohtadeni) liinile tulla mitu laeva juurde, tähendab see eelkõige töökohtade juurdekasvu. Ah et Riia ei ole meie linn? Üks Eesti laev ju Läti lipu all sõidab juba pikemat aega ja vahesadama tekkimine täidaks ikka meie inimeste kukrut ;) Aga eks see Ruhnu näide oli ka lihtsalt arvamusega žongleerimine :) Ehk koorub ideest midagi paremat välja?

Millised erasektori kaubalaevad kriisiolukorras Eesti üle võtta saaks? Tallinki omad? Või need, mis on välislippude all?

Igal juhul tänud, paistab, et lugu ärgitab kaasa mõtlema!

Konteinervedude puhul pole Eesti puhul paraku nii suur probleem laevastik. Kitsaskoht on siiski raudtee ning sellega seonduv (kasvõi raudteelubade saamine Venemaalt). Veelgi suurem häda, millest juba palju aastaid jahutud, on tõik, et konteinerid meie regioonis kipuvad täidetuna liikuma vaid ühes suunas, tagasi liiguvad aga tühjadena (pole midagi asjalikku sisse panna). Kes maksab aga õhuveo kinni? Keegi ei taha maksta. Neil päevil ole üllitatud teisigi artikleid kõnealusel teemal, muuhulgas see samune poliitiline patiseis Venemaaga.

Näide jäälõhkujatest ja personali kasutamisest
Jagage värsket infot, kui Veeteede Amet on viinud sisse süsteemis laevapersonali roteerimiseks oma laevadel! Minu teada pole see siiani õnnestunud. Ka krõbedamatel talvedel on olnud tegemist, et Tarmo meeskonnale siseressursside arvel hõlpu anda. Botnicale viidates on ehk tegu pisut ennatliku näitega ehk see karu alles jookseb metsas ringi. Suveks ühtegi kindlat lepingut teadaolevalt sõlmitud pole, ega see suvel tulude teeniminegi teab mis kindlapeale minek ole. Botnica endise omaniku väitel ei jõutud selle laevaga kordagi kasumisse, ehkki oli suhteliselt pidevalt koormatud.

See Ruhnu näide jäi minule ehk pisut segaseks, kuid kui laevad peaksid reaalselt sinna käima hakkama, siis peaks sealsesse taristusse üsna kena süsti tegema. Hetkel pääseb sinna vist paari meetrise süvisega sisse. Lisaks seal Naissaarele, Lehtmale, ehk veel mõnele Eesti sadamale omane krooniline tõbi pealepressivatest liivadest. Aga Ruhnut võib ka võtta kui sümboolset Eesti Mariehamni.

Ja viimaks, milles ma kindel olla ei või, kuid stuudiumist meenuvad viited Eesti seadusandlusele, mille järgi kriisiolukorras teatud tingimustel justkui saaks riik kasutada erasektori vahendeid. Ei pruugigi siin täielikku seadusandlikku vaakumit eksisteerida. Asja peab muidugi täpsustama, pakun agaramatele ainesena välja.