Mereblog » Education

Uuring merepäevade korraldajatele

Mairold — Wed, 12 May 2010 09:03:39 +0000

Mereblogi postkasti potsatas kiri. Suunatud nii sadama omanikele, merepäevade korraldajatele kui ka toetajatele.

Minu nimi on Rafael Milerman ja õpin Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks. Oma lõputöö raames viin läbi uuringu: “MEREGA SEOTUD ORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖVALMIDUS ÜHISÜRITUSE KORRALDAMISEKS VÄIKESADAMAS”. Palun abi.

Klikake pildil või järgneval lingil: Koostöövalmiduse uuring

Kommentaariks lisan vaid niipalju, et väga hea ettevõtmine, kui Rafael lainele saab, jõuab temani väga palju infot, mida analüüsida.

Lisan omaltpoolt paar mõttearendust:

Mis on ja ei ole merepäevad?

2009: Koostöö ei taha käima minna

Veel kasulikku lugemist: Pärnu lahe partnerluskogu, maainfo.euSimilar Posts:

No related posts.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskus sai EAS-i rahastuse

Mairold — Mon, 01 Feb 2010 11:18:22 +0000

EASi juhatus tegi 28. jaanuaril otsuse heaks kiita 9 piirkondliku kompetentsikeskuse arendamise ideekavandit. Väljapoole Harju- ja Tartumaad rajatavates kompetentsikeskustes hakatakse ettevõtjate ja teadlaste koostöös välja töötama rahvusvahelise konkurentsivõimega uuendusi piirkonnale omastes valdkondades.

Viimastel Kuressaare Merepäevadel Saaremaa väikelaevaehitajad näitasid koos oma toodangut. Foto autor Dan Heering

Uuemate tegevussuundade kõrval kavandatakse ka olemasolevale kohalikule ettevõtlustraditsioonile toetudes näiteks väikelaevaehituse kompetentsikeskuse loomist Saaremaale ning puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskust Võrumaale.

Kompetentsikeskuse loomisega on võimalik värvata juurde spetsialiste, kes panustaksid nii ettevõtete tootearendusse kui laevaehituse inseneride ettevalmistusse ja täienduskoolitusse. Projekt võimaldab koondada ja arendada piirkonnas vajalikku insenertehnilist kompetentsi, tuua juurde valdkonna teadlaste potentsiaali ning kujundada välja arenduseks vajalik kaasaegne töökeskkond. Keskus teenib nii ettevõtete kui spetsialistide väljaõppe huve: luuakse erialane raamatukogu, hangitakse spetsiaaltarkvara, rajatakse väikelaevade projekteerimise, materjalide tehnoloogia ja materjalide testimise laborid jms.

TTÜ Kuressaare Kolledži direktori Anne Keerberg sõnul on paadiehituse hariduse kättesaadavuse nimel koostöös Kuressaare Ametikooliga palju ära tehtud, kool alustas 2003. aastal Eestis ainsa kutseõppeasutusena kutsehariduse tasemel õppega paadiehituse erialal, alates 2009. aastast on eriala nimetuseks – väikelaevade ehitus. Kavandatud Tehnikaülikooli ja Mereakadeemia ühisõppekava rakenduskõrgharidusõppe tasemel täidab puuduva lüli selle valdkonna spetsialistide ettevalmistuses.

“TTÜ Kuressaare Kolledžis alustati projektrühmaga õppetööd juba 2009.a sügisel,” lisas Keerberg, “Esialgu mehaanikateaduskonna üliõpilastena. Uus ühisõppekava kinnitatakse TTÜ nõukogus homme, 2. veebruaril, edasi tuleb kava kinnitada riiklikus õppekavade registris ning seejärel saab alustada väikelaevaehituse erialale ametliku vastuvõtuga.”

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projekt on aasta tagasi loodud Saaremaa kompetentsivõrgustiku esimene koostöö vili, kõnealuses projektis löövad kaasa kuus võrgustikupartnerit – Tehnikaülikool, Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn ja Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutus, lisaks on projektipartnerid veel Eesti Väikelaevaehituse Liit ja MTÜ Kuressaare Campus.

TTÜ Kuressaare Kolledži ideekavand “Väikelaevaehituse kompetentsikeskus” sai EAS-i poolt kõrgeima hinnangu osaliseks. Projekti juhib kolledži õppejõud Anni Hartikainen, kes on ka väikelaevaehituse klastriarenduse eestvedaja.

Loe lisa: EAS-i pressiteade 01.02.2010Similar Posts:

None Found

No related posts.

Kalanduslikud baasteadmised

Dan — Tue, 01 Dec 2009 08:31:48 +0000

Eesti Mereakadeemia korraldab 17-18 detsembril kursuse “Kalanduslikud baasteadmised”, mille eesmärgiks on tutvustada kaluritele, kalandusettevõtetele, keskkonna ala töötajatele ja kõigile huvitatutele kalapüügiga, kalavarudega ja vastava seadusandlusega seotud probleeme.

Sihtgrupp on Riiklik kalandusadministratsioon, kalanduspiirkondade ja –ettevõtete tegevjuhid, Keskkonnameti töötajad, keskkonnainspektorid ja kõik teised, keda huvitab merendusega seonduv.

Kursuse maksumus on 2440.- EEK, mis sisaldab käibemaksu, kursuse materjale, kohvipause ja lõunasööki.

Registreeruda saab kursusele telefonil +372 613 5588 ja e-posti aadressil kursused@emara.ee.

KURSUSE AJAKAVA (.pdf)

REGISTREERIMISLEHT (.doc)Similar Posts:

None Found

No related posts.

Integreeritud silla- ja navigatsioonisüsteemid – tasuta kursus EMA Merekoolis

Dan — Wed, 04 Nov 2009 07:22:43 +0000

Eesti Mereakadeemia Merekool korraldab tasuta kursuseid täiskasvanutele. Ettevõtmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Registreeruda saab veel järgmisele kursusele:

integreeritud silla- ja navigatsioonisüsteemid –
loe lähemalt (.doc, 74 kb)

Avalduse vormi saad alla laadida siit.

Tulenevalt kursusi rahastava Euroopa Liidu Sotsiaalfondi reeglitest ei saa allolevatest kursustest osa võtta ametlikult töötuna arvel olevad ja kutseõppes või kõrkoolis eelarvelisel kohal õppivad inimesed.

Täpsemat infot kursuse ja selle toimumise kohta saad järgmistelt kontaktidelt

mob 50 77 993 kell 8.30-16.30
e-post rein.ausmees@merekool.ee

Similar Posts:

None Found

No related posts.

Tugevama õigusega

Mairold — Tue, 06 Oct 2009 18:22:26 +0000

Ja silmaklappidega.

Click here to view the embedded video.

Similar Posts:

No related posts.

Üks käsi ei tea, mis teeb teine

Mairold — Sun, 20 Sep 2009 02:40:04 +0000

Kui lennusadamas on õppelaev, mis ei ole paar aastat merel käinud, siis sealsamas paiknevale teaduslaevale Salme tegevust jagub ja see käib merel pea iga päev. Igati tervitatav!

Merehariduse jaoks ette nähtud laev kiratseb, teaduslaev on vägagi elus. Viimane sai hiljuti 20 miljonit uuendamiseks. Mõlemate omanik on kaude haridusministeerium (Kuigi Kristiinat enam laevaregistrist ei leia). See järjekordne näide Eesti merenduspoliitikast, kus merendust ei käsitleta terviklikult. Ega teadlased ise Salmega navigeeri, selleks on vaja merekoolist tüürimehi. Aga millega noored tüürimehed navigeerimist harjutavad enne, kui Salme pulkade taha lastakse?

Foto: Andres Jagor

Merenduspoliitika mannetust näitab ka see, et riigil puudub saartele ühistranspordi korraldus. Inimesed elavad saartel, riigi poolt on mõnel pool isegi sadamad rajatud, aga edasi vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Järjekordne segadus uue laeva toomisega Prangli liinile. Ruhnu uue laeva ümber käib ka tants juba pikemat aega (Laeva otsimine, vastukaja). Ja ega laevaühendus teistelegi väikesaartele rahuldava tasemeni küündi.

Ja kummaline on ka riigi prioriteetide seadmine. Kui majanduskriisi hakul loobuti mitmeotstarbelisest reostustõrjevõimekusega jäämurdjast, kui teisalt hakati korraldama laeva tellimist, mis on reostustõrjeks ja jääklassiga. Vahe vaid sellest, et jäämurdja oli plaanitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse, teine aga keskkonnaministeeriumi omasse…

Iga merendusega seotud probleemi käsitletakse riigi tasandil üksikjuhtumina. Kaua veel? Eestil on vaja ühtset riigilaevastikku.

Similar Posts:

No related posts.

Purjetamiskursused lastele

Külli Haav — Wed, 13 May 2009 08:06:11 +0000

Selle suve alguses pakub Kalevi Purjespordikool võimalust merega sinasõbraks saada. Hea tahtmise juures ja harjutades võib kasvõi olümpiale purjetada!

Kursused toimuvad tööpäeviti ja algavad:

1-5 juuni, 5-päevane kursus (2 veetundi päevas+ ettevalmistus), maksumusega 600 EEK
8-19 juuni, 10-päevane kursus (2 veetundi päevas+ ettevalmistus), maksumusega 1000 EEK

Purjetamise õppimiseks kogunevad huvilised Pirita jõe ääres Kalevi Jahtklubi territooriumil. Optimist purjekal õpetab treener Märt Meiel sõitma 8-15 aastaseid 25-60 kg kaaluvaid lapsi.

Kool annab algõpetuse, paadid ja treeneri kaatriga saateks, mingeid eelteadmisi lapselt ei nõuta. Selgeks saavad mere- ja purjetamissõnad, ilmavaatluse põhitõed, ohutusnõuded merel, sõlmed, purjeka osad ja muidugi purjetamine.

Kontakt: Mart Meiel
tel: 5066155
e-post: martmeiel@hotmail.com

Similar Posts:

No related posts.

IMO kampaania – Mine merele!

Erko — Mon, 23 Mar 2009 07:12:09 +0000

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) käivitas 17. novembril 2008. a kampaania „Mine merele".

Kampaania eesmärk on tõmmata noori ja tulevasi ohvitsere merele, sealhulgas ka üldisemalt merendussektorisse.

Ülemaailmne puudus meremeestest, eriti ohvitseridest, on saanud tõsiseks probleemiks, ähvardades juba rahvusvahelise laevanduse tulevikku ning seega ka maailmakaubandust. Muidugi ei ole puudu ainult ohvitseridest, vaid ka mereharidusega spetsialistidest ning ametnikest.

Hiljutistest uuringutest ja aruannetest on selgunud, et 2008. aastal oli 498000 vajaminevast ohvitserist puudu umbkaudu 34000 ohvitseri ja spetsialisti. Eeldatavalt tõuseb see arv 2012. aastaks 83900-ni. Nende näitajate põhjal käivitatigi kampaania „Mine merele".

Mõned huvitavamad faktid ja selgitavad joonised leiate siit: Go to Sea! campaign

Kampaania avaüritusel rõhutas IMO peasekretär, hr Efthimios E. Mitropoulos järgmist:

As everyone in shipping is aware, the global shortage of seafarers, especially officers, has already reached significant proportions and is now a source of genuine concern to all involved in the industry.

At the same time, the demand for raw materials, finished products, foodstuff, energy and luxuries has grown, year-on-year, in line with the requirements of global trade – and I do not expect the current financial crisis to have a very serious impact on the volume of, at least, the basic commodities transported by sea. That demand has been, from time immemorial, satisfied by the international shipping industry, which, today, transports over 90% of the world’s commerce safely, securely, efficiently and at a fraction of the environmental impact and cost of any other form of bulk transportation.

As we like to say in the industry, without ships – and in the context of this press conference, without the seafarers to man them – one half of the world would freeze for lack of the fuel to heat it, and the other half would starve for lack of the grain that gives it its daily bread.

Sellega rõhutas peasekretär laevanduse tähtsust maailma kaubanduses ning olulisust muuta merendusektor atraktiivsemaks ning näidata teda kui stabiilne töökoht meremehele.

Hiljuti läbiviidud uuring merel leiba teenivate inimeste seas näitas, et sissetulek ei ole kõige esmane põhjus, miks merele minnakse. Kõige sagedasemini leidis mainimist karjääri tegemine merel ning soov näha maailma. Praktilisem külg, finantsiline heaolu, tuli alles kolmandana. See näitab, et romantika merel pole veel täielikult kadunud.

Vaata Dan'i merereiside pilte siin.

Rohkem informatsiooni kampaania kohta leiab IMO kodulehelt.

Similar Posts:

No related posts.