Mereblogi keelenurga nimekiri täienes transpordistatistika sõnastiku võrra. Hetkel on see inglise keeles, loodetavasti saan varsti üles panna ka [...]
|
|||||
|
TRANSESTONIA 2010: Tõusulaine Kätte on jõudnud kevad ja taaskord on aeg koguneda arutlema Eesti transiidi kuumimate teemade üle. Kuna turusitusatsioon on varasemast erinev ning ka meie ees seisvad ülesanded oma olemuselt mõneti uudsed, toimub ka 6. transiidikonverents TRANSESTONIA 2010: Tõusulaine uuenenud ümarlaua vormis, mille töösse on võimalik anda oma aktiivne [...] Muuga konteineriterminal Muuga CT sai Läänemere sadamatest esimesena CTQI standardile vastava konteineriterminalide kvaliteedi sertifikaadi. See, et seni on sertifikaati jagatud vähestele, näitab, et Muugal on tegu kõrge kvaliteediga terminali struktuuri ja töö korraldusega. Ettevõte läbis Germanischer Lloyd GmbH’i audiitorite kontrolli 2008-2009 aasta andmete alusel, teatavasti on selle sertifikaadi saanud vaid 4 terminali maailmast. Muuga Container [...] 25.02.2010, BÜROOMAAILMA LOGISTIKAKESKUS LAOSEIS 2010 on tõenäoliselt käesoleva aasta ainus ladustamise ja laologistika teemaline avalik intensiivkoolitus. ÜLEVAADE TEEMADEST: OÜ Väinamere Liinid on koostöös projektipartneriga OÜ Tuule Piletikeskus käivitamas e-sadama elluviimiseks vajalikku pilootprojekti Rohuküla sadamas, kus esmaspäevast võetakse kasutusele uus sõidukite ooteala ja selle alguses asuv piletimüügipaviljon ning veebruari algusest hakkab toimuma automaatne piletikontroll. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul on e-sadam vajalik parvlaevateenuse kaasajastamiseks ja kiirendamiseks ning uute laevade maksimaalse võimsuse ärakasutamiseks. „E-sadamaks nimetame uut [...] Pildil seosed, kellega tuleb laevaomanikel ja operaatoritel suhelda ja asju ajada. Understanding where each fits into the complex shipping chain can be a tough task. Our Maritime Directory will help make sense of the network, by explaining what each sector does and is responsible for, in a straight-forward way. The Maritime Industry Foundation [...] Hiljutises Eesti Ekspressis üks hea pilt Koidula piiriraudteejaama ehitusest. Foto autor Jarek Jõepera. Oma piirivärav on, oma raudtee on, oma mereväravad on, aga ei ole oma kaubalaevu ega laevaliine. Tallinki parvlaevadele lisaks tuleb kauba vedamiseks kutsuda teiste riikide laevu. Raudteejaam hakkab tulevikus läbi laskma kuni 40 rongi päevas. Kas laevad suudavad [...] 24. septembril toimunud Rahvusvahelise Merenduskonverentsi avakõne pidas Riigikogu esimees Ene Ergma. Tegemist on parima mereteemalise mõtteavaldusega viimase kümne aasta jooksul, mille esitanud Riigikogu liige. Ja tuleb tõdeda, et ainsa kõnega, mis on mittemerelise taustaga poliitiku suust kõlanud. Kuna oma mõtteid avaldab riigi üks tippjuhtidest, siis sisendab see optimismi, et nüüd on merenduse teemal jää liikuma hakanud. Ootame parimat! Ene Ergma: Meri on vorminud eestlase iseloomu Eestis ilmselt ei leidu inimest, kes poleks kordagi rannas käinud ja merele vaadanud. Eesti on ju praktiliselt poolsaar, lisaks on meil veel rohkesti suuri ja väikesi saari. Seepärast on meri tuhandete aastate jooksul põimunud eestlaste igapäevaellu. Olgu siin nende sõnade kinnituseks möödunud aastal leitud paadi-matus Saaremaal Salmel. Augustikuu viimasel laupäeval pärast päikeseloojangut süttisid Eestimaa randades sajad märgutuled. Mere ääres lõkkeid süüdates tullakse justkui tagasi oma juurte juurde, tuletatakse meelde vanu aegu, mõeldakse oma kodumerele ja neile, kes on kaugel. Ja nagu kuulsime, ei süttinud märgutuled üksnes mererannas, vaid ka sisemaa järvede ääres. Meri on vorminud eestlase iseloomu, meie arusaamu maailmast. Tasub vaid hetkeks mõelda, kui palju on mereteemat meie folklooris, muusikas, kirjanduses kujutavas kunstis. Inimene merel vajas orienteerumiseks taevakehi, sellest arenes välja terve teadusharu – meresõidu astronoomia. Rannarahvale olid tähed head tuttavad. Continue reading Ene Ergma: Meri on vorminud eestlase iseloomu Tutvudes riigieelarve seadusega, leidsin, et selleks aastaks oli talvise navigatsiooni eelarvereal ette nähtud 9 miljonit krooni. Eelarve kokkutõmbamisel võeti kõigepealt maha 630 tuhat krooni ja teisel kärpimisel veel 2,5 miljonit. Kuna osa selle aasta talvise navigatsiooni rahadest on juba kulutatud, siis jääb vaid ilmataati paluda, et selle aasta talv [...] |
|||||
|
Copyright © 2010 Mereblog - All Rights Reserved |
|||||
Viimased kommentaarid