Mereblog » Light Marine

Männikoorel üle Soome lahe

Dan — Thu, 29 Jul 2010 10:55:51 +0000

Augusti alguses plaanib noormees Soomest purjetada omavalmistatud parvega üle Soome lahe Eestisse. Huvitavaks teeb selle projekti fakt, et 3,5-meetri pikkune parv on valmistatud männikoorest ja liigub edasi tuulejõul.

koepurjehdus

Eesmärk on seilata Soomest Eestisse augusti alguses. Täpsem kuupäev pole veel paika pandud, kuna kõik sõltub ilmast. Parve saadab reisi ajal teine väikelaev, mille pealt salvestatakse kogu protsess. Ekspeditsiooni tulemuseks on audiovisuaalne kokkuvõte, mis jäädvustab projekti algusest lõpuni – alates männikoore korjamisest metsast kuni jõudmiseni Eesti randa. Sihtkohast jääb tõenäoliselt mõni Tallinna või läheduses asuv sadam.

VAJATAKSE SAATELAEVA

Projekti edukaks lõpetamiseks otsitakse saatelaeva, mis oleks võimeline eskortima parve Soomest Eestisse kuni kolme ööpäeva jooksul. Kellel on huvi ja vaba aeg olemas, palun võtku ühendust aadressil dan@mereblog.com või telefoni 506 2783.

Antti Laitinenís work consists mostly of performances which are documented through photographs, videos and objects taken from his performances. In joining the search for identity with a poetry of the absurd, the artist pushes his physical limits in a quest to discover the Nordic wilderness. Led by an undeniable humor and irony, Laitinenís work immerses us in a world in which heroism meets simplicity through captivating images that recall the relationship between Man and Nature. In earlier works he built an island and created an iceberg using plain muscular strength. After studying photography, Antti gained an MA at the Academy of Fine Arts (Finland) and is now exhibiting and performing internationally, with works now figuring in various collections e.g. in the Kiasma and in the Saatchi Collection. www.anttilaitinen.com

Similar Posts:

No related posts.

Uuring merepäevade korraldajatele

Mairold — Wed, 12 May 2010 09:03:39 +0000

Mereblogi postkasti potsatas kiri. Suunatud nii sadama omanikele, merepäevade korraldajatele kui ka toetajatele.

Minu nimi on Rafael Milerman ja õpin Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks. Oma lõputöö raames viin läbi uuringu: “MEREGA SEOTUD ORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖVALMIDUS ÜHISÜRITUSE KORRALDAMISEKS VÄIKESADAMAS”. Palun abi.

Klikake pildil või järgneval lingil: Koostöövalmiduse uuring

Kommentaariks lisan vaid niipalju, et väga hea ettevõtmine, kui Rafael lainele saab, jõuab temani väga palju infot, mida analüüsida.

Lisan omaltpoolt paar mõttearendust:

Mis on ja ei ole merepäevad?

2009: Koostöö ei taha käima minna

Veel kasulikku lugemist: Pärnu lahe partnerluskogu, maainfo.euSimilar Posts:

No related posts.

Linn ja laevad sobivad kokku

Dan — Wed, 05 May 2010 07:11:19 +0000

Kes arvab, et laevad ja sadam linna ei sobi, siis eksib rängalt. Sobivad küll ja kuidas veel. Tallinna Sadama otsus avada jahisadam keset linna on väga tervitatav. Pikka aega praktiliselt tühjana seisnud Admiraliteedi bassein leiab lõpuks mõistlikult rakendust. Loomulikult ei saa mainimata jätta basseini ääres seisvat aurulaeva Admiral, mille pardal olen ennast alati tundnud oodatud külalisena.

Similar Posts:

No related posts.

Argo Vooremaa saavutas purjetamise MK etapil 6. koha

Pressiteade — Sat, 01 May 2010 14:03:01 +0000

Eesti Jahtklubide Liidu 30. aprilli pressiteade

Täna Prantsusmaal Hyeres’is lõppenud rahvusvahelise purjetamisliidu ISAF maailmakarika neljandal etapil, Semaine Olympique Francaise regatil saavutas Laser klassis purjetav Argo Vooremaa suurepärase 6. koha, Finn klassis lõpetas Deniss Karpak võistluse 11. kohaga.

Argo Vooremaa

Vaatamata terve regati kestel valitsenud nõrgale tuulele, mis sundis korraldajaid lausa osa planeeritud võistlussõitudest ära jätma, tegi Argo Vooremaa (Rein Ottosoni Purjespordikool) Laseril tugevad avaseeria sõidud, pääsedes nende tulemusel täna kümnele parimale peetud medalisõitu, mis pani paika võistlejate lõpliku paremusjärjestuse. Medalisõidus finišeeris Vooremaa neljandana ning kokkuvõttes andis see talle 141 võistleja seas 6. koha. Kaarel Kruusmägi (Saaremaa Merispordi Selts) sai 50. koha, Karl-Martin Rammo (ROPK) tuli 77. kohale ning Patrick Abner (ROPK) lõpetas regati 116. kohaga. Laseril osutus parimaks britt Paul Goodison, järgnemas austerlane Andreas Geritzer ja hispaanlane Javier Hernandez.

Finn klassis võistelnud Deniss Karpak (SK Karpak Sailing Team) asetses avaseeria lõppedes 11. positsioonil, jäädes seega paraku medalisõidust kõrvale. Lauri Väinsalu (ROPK) sai kokkuvõttes 26. koha. Võit kuulub horvaat Marin Misurale, teiseks tuli prantslane Thomas Le Breton ja kolmandaks horvaat Ivan Kljakovic Gaspic. Finn klassis osales regatil 52 sportlast.

Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) said 470 klassis võistleva 44 naiste paatkonna hulgas 22. koha, esikohale tulid prantslannad Emmanuelle Rol ja Helene Defrance, järgnemas teine Prantsuse paatkond koosseisus Camille Lecointre ja Mathilde Geron. Kolmandaks platseerusid Gil Cohen ja Dana Mamriav Iisraelist.

Laser Radial klassis purjetav Anna Pohlak (Tallinna Jahtklubi) lõpetas võistluse 80 osaleja seas 65. kohaga ning Anne-Mari Luik (ROPK) pidi leppima 72. kohaga. Radialil tuli võitjaks leedulanna Ausra Mileviciute, teine koht läks Charlotte Dobsonile Suurbritanniast ja kolmas koht kuulub Tatiana Drozdovskayle Valgevenest.

Purjetamise maailmakarikasarja peetakse tänavu teist korda. Sari koosneb seitsmest etapist, millest viis peetakse Euroopas, üks Austraalias ning üks USA-s, sportlaste jaoks lähevad kokkuvõttes arvesse seitsmest etapist viis paremat tulemust. Sarja avaetapp peeti 14.-19. detsembril Austraalias – Sail Melbourne The Asia Pacific Regatta. 24.-30. jaanuaril võisteldi USA-s Miamis Rolex Miami Olympic Classes Regatta’l, seejärel Hispaanias Palma de Mallorcas 27. märtsist 2. aprillini toimunud Trofeo SAR Princesa Sofia MAPFRE’l. Peale Hyeres’is toimunud prantsuse olümpianädala regatti suundutakse Hollandis Medemblikis 26.-30. mail aset leidvale Delta Lloyd Regatta’le. Kuuendaks etapiks on Kieli nädal Saksamaal 19.-27. juunil ning viimaseks Skandia Sail For Gold Regatta Weymouth & Portlandis Suurbritannias 9.-14. augustil. Maailmakarikale võistlevad ainult olümpiaklassid.

Semaine Olympique Francaise kodulehekülg ja tulemused: http://sof.ffvoile.net/
Purjetamise maailmakarikasarja kodulehekülg: http://www.sailing.org/worldcup/home.phpSimilar Posts:

No related posts.

PM: Emajõe avalik kiri Tartu linnale

Mairold — Mon, 12 Apr 2010 11:20:54 +0000

12. aprilli Postimehe juhtkiri.

Emajõe avalik kiri Tartu linnale

Ütlen kohe alguses, et ma pole mingi Ülemiste vanake, kes aeg-ajalt kurja pilguga ühte teist linna vaatab ja selle ära uputada lubab. Ma olen üldiselt rahulik tegelane: voolan pikkamööda Tartust läbi, toon teateid Võrtsust ja kannan need siis Peipsi kaudu laiemale.

Egas mul ju väga vedanud ole. Tartu on ainuke asula, millest ma läbi voolan, seepärast mõistke: mulle läheb väga korda, mida minust Tartus arvatakse ja kas mind üldse Tartus nii väga märgatakse. Mis ma seal soode ja võsa vahel ikka möllan, ma tahan linna jõgi ka olla.

Nii et ma nüüd näitan ennast (palun ette vabandust, kui ma mõnele ka natuke probleeme tekitan). Kui ma vaikselt oma sängis püsin, ei tee ju keegi minust eriti välja, nüüd aga, kui säng üle loksub, käiakse mind vaatamas, imetlemas, pildistamas, minust kirjutavad isegi Ülemiste vanakese linnas ilmuvad ajalehed. Ma ei lähe upsakaks, ei lähe, aga eks ikka on meeldiv, kui sind märgatakse.

Ei saa muidugi öelda, et mind varem poleks üldse märgatud, olen ju sundinud siin linnas kas või sildu ehitama.

Foto: Erko Veltson

Aga ei ole Tartu linn minust endale praegusel ajal ka suurt kasu saanud, minu ääres konutavad valdavalt vaid kalamehed – viimasel ajal jalutavad ka tokkidega inimesed, see on vist mingi uuema aja komme – ja kord aastas panevad mu kihama tudengid. Ah jaa, üks minunimeline festival on ka, aga see ongi kõik. Muul ajal tundun ma olevat pigem tüütus, kellest peab üle saama, mitte rõõm, et paneme selle jõe siin linnas elama.

Ma siis nüüd elan natuke ise.

Mulle on öeldud, et kusagil internetis on kirjas: ma olen Eesti ainus kogu pikkuses laevatatav jõgi. Au missugune, aga neid laevu ja paate on minu peal ikka häbematult vähe. See aga oleks minu arvates peamine, mis mind elama paneks.

Kuuldavasti on asutatud koguni mingi ühendus nimega Emajõe Jõeriik, aga mina küll eriti ei tunne, et see riik ka tegutseks, et sellel riigil juhid oleksid ja minu elu pidevalt korraldaksid. Paadisadamaid ei tule ega tule, aga kui pole paadisadamaid, siis pole ka ju paate kusagil hoida. Ja neid ei tule juurde.

Laevadest ei maksa väga rääkidagi. Ilus on küll tunda, kuidas sinu turjal seilab lodi või mõni muu ajalooline laev, aga 21. sajandil võiks siin sõita ka mõni tänapäevane reisulaev. Minu ääres pole küll linnu ja losse, mida vaatama sõita, kuid hea tahtmise juures võiks looduslikke huvireisikohti välja otsida küll.

Aga ma kordan: minu meelest on võtmeks minu südamesse ikkagi väikepaatide sadamad. Miks mitte neist mõni ka lausa südalinnas, näiteks kusagil seal Kalevipoja silme all Vabaduse puiestee ääres.

Pole ju mul väga suured soovid, või mis.

————————————————–

Tartu maavalitsus 12.04.2010:

Täna andis Tartu maavanem korralduse keelata Emajõel mootoriga veesõidukitega liiklemine. Piirang on tingitud täiendavast ohust jõe kallastele ja jõeäärsetele majapidamistele, mida ohustavad mootorpaatide tekitatavad lained.

Loe edasi: Postimees.ee

Similar Posts:

No related posts.

Saaremaal valmib Eesti pikim luksuskaater

Mairold — Fri, 02 Apr 2010 11:11:44 +0000

Kuressaares tegutsev firma Luksusjaht AS valmistab pikimat Eestis toodetud lõbusõidualust, kui suveks peaks valmima 18 meetri pikkune luksuskaater.

: Just selline näeb välja suveks valmiva pikima Eestis toodetud luksuskaatri Delta- 54 kere, millega ettevõtte 3. detsembril Suures Katlas esimesi katsetusi tegi. Kere katsetamiseks koormati see võimalikult lähedaselt valmivale kaatrile. Kaatri juhtimiseks kasutati Luksusjaht AS- i üht väiksemat kaatri Delta- 29 juhtimisseadmeid nii, et Delta- 29 tõsteti Delta- 54 kere sisse ja kinnitati seal kindlalt. Foto: Luksusjaht AS

Loe lisa:

Meie Maa 31.03.2010

Luksusjaht AS

Similar Posts:

No related posts.

Saarlased peavad koos merepäevi

Mairold — Mon, 29 Mar 2010 08:39:25 +0000

Sel aastal toimub Saaremaal peale Kuressaare merepäevade mujalgi merega seotud üritusi. Ja et mitte killustuda üle suve, otsustati kõik sündmused koondada ühte nädalasse. Järgnevalt korraldajatelt info, mis toimuma hakkab.

Saaremaa merenädal 2010

Kuressaare merepäevadest kasvab Saaremaa sadamaid hõlmav merenädal

Mis on oluline saarlastele ja mida oleks vaja teha selleks, et meri kõigi südamesse jõuaks?

Me tahame näha rohkem laevu, laevaehitust, maste ja meresõitjaid ning ka merepäevade korraldamisse kaasata rohkem merd ennast. See tähendab, et avardada tuleb merepiiri ja vaadata ka piiri taha. Et meile endile ja me külalistele mere äärde tulemiseks rohkem põhjust anda, pakume merepäevadel midagi uut, huvitavat ja vaatamisväärset võimalikult paljudes külalislahketes sadamates ja rannakülades.

2010. aastal puhuvad meil merepäevade korraldamises uued tuuled. Seni üksnes Kuressaare jahisadamate lähistel toimunud üritusse kaasatakse nüüd võimalikult paljud Saaremaa sadamad. Meie eesmärgiks on laiemalt tutvustada saarte rannikualasid koos sadamatega, las ka naabervalla elanik näeb ja muidu üle vee tulnud külaline avastab, mismoodi siin elatakse. Ehk saavad meie tahtmistest indu ka meie külalistega tegelevad ettevõtjad.

Kuressaare merepäevad kutsus 14 aastat tagasi ellu Saaremaa Merekultuuri Selts ja on koos Kuressaare Linnavalitsusega siiani üks ürituse eestvedajaid. Meie merenduse ajalugu ja tänapäev ning selle tutvustamine on seltsi ja päevade korraldamisse kaasatud abiliste põhiliseks eesmärgiks ka nüüd. Üritus on aasta-aastalt kasvanud ja nii meie korraldajatena kui ka me külalised on üha nõudlikumaks muutunud. Mis on see, mis eristaks meie suurimat suvesündmust teistest merepäevadest?

Laevad au sisse

Eelmisel aastal leidsime ühise keele Saare maakonna väikelaevaehitusettevõtetega, nendega koos toimetades täitus merepäevade ajal jahisadam meie endi Saaremaal ehitatud laevadega. Paar kuulsaimat Eesti purjelaevagi sai ühiselt külla kutsutud. Saaremaa väikelaevaehituse klaster on oma eesmärgid kõrgele seadnud. Plaanis on korraldada ka avatud uste päevad meie laeva- ja paadiehitusettevõtetes, et tutvustada meie toodangut ja laevaehitust.

Ka püüavad merepäevade ajal väikesadamad omavahelist koostööd tihendada. Selleks merepäevade laiendaminegi, et sadamatega seotud inimesed tunneksid rohkem ühtekuuluvust ja sellest saaks osa paljud teisedki.

Pidev koostöö toimub Saaremaa Muuseumiga, kellega kahasse on korraldatud merenduse ajalugu puudutavaid konverentse. Merepäevadele ootame seekord suurte Portugali meresõitjate näitust linnuses, sealne saatkond on näidanud valmisolekut koostööks. Saaremaa Merekultuuri Selts korraldab ka konverentsi „Saaremaa laevaühingud ja -seltsid”.

Nooredki ei ole ära unustatud, tahame kõikide jaoks leida midagi huvitavat. Saaremaa Merispordiselts on muuhulgas korraldanud noorte purjetajate võistlusi ja sel aastal on see koguni rahvusvaheline. Merispordiselts on õla alla pannud ka avatseremoonia toimimiseks. Erinevate veesõidukite eskaadrisõite, lõkkeid muulidel ja tulesid vee peal mäletavad siiani paljud, sellest on saanud merepäevade tõmbenumber juba mitmendat aastat.

Merepäevad merenädalaks

Tänavune merepidu saab alguse juuli viimasel nädalavahetusel Illiku laiul, kaasatud ka Muhu saar Lõunaranna sadamaga. Lääne-Saaremaa avapeole järgnevad nädal aega kestvad mereteemalised üritused, esitlused ning külasimmanid – meie oma sadamapeod mitmetes sadamakohtades kuni Sõrve sääreni. Nii koonduvad kõik üritused ühise nime alla – Saaremaa merenädal. Püüame selleks nädalaks käima saada kalaturud ja kohalikud laadad. Ja mõned plaanid jätame praegu veel enda teada ka.

Merenädala finaaliks on Kuressaare merepäevad 6.- 8. augustil.

Saaremaa merenädala korraldajad ootavad sel suvel kõiki neid, kelle jaoks on saared ja nende sadamad tähtsad. Eriti ootame teid suve lõpupoole merepäevadele. Tahame teid mere äärde kutsuda ja me ei kahtle – te tulete!

Merenädalaga seotud infot saab aadressilt www.merepaevad.ee.

Merenädala korraldusmeeskond

Similar Posts:

No related posts.

Abiks paadimehele – hooaeg algamas

Dan — Thu, 25 Mar 2010 09:44:10 +0000

Kevad on käes ning varsti pole kaugel ka aeg, kui vette hakatakse laskma kaatreid ja jahte.
Et vee peal käitumise põhitõed taas meelde tuletada tuleb minna Veeteede Amet veebilehele, kus vajalik info kõik üleval: www.vta.ee/väikelaevad ja www.vta.ee/väikelaevad/kkk.

Väikelaevniku “piibli” saab alla laadida ja välja printida siit: ABIKS PAADIMEHELE.Similar Posts:

No related posts.