Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi ruumes on viimaseid päevi näitus Adam Johan von Krusensterni ümbermaailmareisist, mille edukast lõpust eelmise aasta augustis möödus 200 aastat.
Märtsi lõpus Tartus olles külastasime näitust. Vaatamist ja lugemist oli tükiks ajaks. Eelkõige köitsid mind laeval olnud esemed. Kõige sümpaatsem oli Krusensternile kuulunud kirjalaegas, aga huvi pakkusid ka tema medalid, navigatsiooniinstrumendid ja reisilt kaasa võetud esemed. Katsusin ka laeva rooli. Sain teada ka ühtteist põnevat. Ka seda, et Vene esimesest ümbermaailmareisist võttis osa ka Saaremaalt pärit meresõitja Fabian Gottlieb von Bellinghausen, kes sel reisil oli kartograafina.
Reis läbiti kahe laevaga – Nadežda ja Neva. Põnev oli lugeda, kuidas laevad tihti udus teineteist kaotasid (tol ajal oli raadioside veel leiutamata) ja ikkagi koos järgmisse sadamasse jõudsid (pikim lahusolek toimus üle 100 päeva, aga üks teisest palju maha ei jäänud).
Wikipedia.org: Esimene Vene ümbermaailmareis sai alguse 7. augustil 1803 Kroonlinnast. Ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani.
Kirjutasin näituse külaliste raamatusse, et kunagi on soov ka maadeavastaja nimelise purjelaeva tekile astuda. Eelmisel aastal, kui Kaliningradi merekoolile kuuluva Kruzenshterni Eestisse kutsusin, siis ilmselt pingelise sõidugraafiku tõttu ei olnud neil teel Peterburgi aega Tallinnast läbi põigata. Aga ehk järgmine kord.
Kel huvi, siis peab Tartusse sõiduga kiirustama, näitus on avatud 29. aprillini.