Jää sulab, merereostus ähvardab

Viimasel ajal olen merereostuse uudiste kajastamisel vähe laisk olnud. Lihtsalt on infot nii palju ja tihti lisandunud, et puht ajapuudusel ei ole saanud sõna sekka öelda. Samas on Postimehe ajakirjanikud merereostuse info edastamisel tublid olnud ja huvitatud inimesed leiavad esimese info juba sealt. Ka Päevaleht ja ETV24 on üksteise võidu merereostuse kohta uudiseid viksinud. Ei tahtnud paste-copy tehnikat kasutada, et Mereblogi täis kleepida.Marko Mumm

Mind on eelkõige huvitanud riigi- ja omavalitsusasutuste käitumine. Eile näiteks TV3 uudistes räägiti luikedest, kes on määrdunud õliga ja sellest, et alles järgmisel hommikul otsustatakse, kas ja kes neid püüdma ja puhastama hakkab. Ma ei tea struktuuri seestpoolt, aga lihtinimesena tekib küsimus, et kas Tallinnas mitte keegi ei näinud ette, et on taas tulemas õli tõttu kahjustatud linde? Justkui varatalvine lumi, mis saabub alati ootamatult. Minu mäletamist mööda Läänemaal otsustati asju palju kiiremini. Tallinnas valmisolek justkui puuduks, kuigi ei tahaks seda uskuda.

Postimehest lugesin, et reostusetõrje jaoks rahade eraldamine reservfondist takerdus bürokraatlike protseduuride taha. Süvenemata raha taotluse protseduuridesse ei tahaks kellelegi otseselt näpuga näidata, aga uudisest lugesin välja, et olemasoleva reostuse tõrjeks saab raha küll, aga muud asjad, mis seotud ennetamisega ja ärahoidmisega, vaja kirjutada eelarvesse. Samas järgmise aasta riigieelarveni on mitu kuud aega… Kas lisaeelarvest tuleb midagi? Kahtlen, sest parteid ei saa ju kokkuleppele.

Rahastamisjant jätkub. Protseduuriliselt ei ole võimalik KOHE raha saada, läheb veel natuke aega. Siinjuures meenub taas tõik, et raha on nurutud juba mitu aastat. Hing läheb haigeks sellest, kui mõelda, kui palju on aega kaotsi lastud minna ja kui palju veel läheb. Ei tahaks vanduma hakata, aga selline tunne on küll, et härra keskkonnaministriga kohtudes ütleks välja nii mõnegi krõbeda sõna. Võibolla siis ei ütleks, kui ta saaks lõpuks ometi aru, et vastutus tegematajätmises on tema õlul ja astuks tagasi.

Peale selle muudki halvad uudised sellega seoses – laevad ei saa reostust praegu korjata, Soome meedia kriitika Eesti aadressil, EVA 316 hiline valmimine, Eesti maine allaviimine naabrite silmis… Masendav. Kas kellegi pea ei peaks selle pärast langema?

Viiteid merereostuse uudiste kohta:

PM: Õlireostus näitab end Tallinna lahes; PM Fotod: Reostus Tallinna lahes; PVA Pressiteade 21.03; PM 21.03: Õlireostust leiti ka Muuga lahelt; PL 22.03: Soome keskkonnainspektori arvamus; PL 25.03: Reostus Tallinna laheb püsib liikumatuna; PM 22.03: Koristajal tuleb reostust abitult jälgida; PM 19.03: Reostus jõudis rannikuvetesse; PM 17.03: Õlireostus ähvardab Pranglit ja Naissaart; PL 17.03: Soome lahelt on korjatud kaks tonni reostust.

Lisaks Marek Strandbergi mõtteid eelmisest reostusest Sakala veergudelt veebruari alguses.

Kahtlemata on tegemist katastroofiga. Igaüks, kes on selle asja juures olnud, saab aru, et tegemist on katastroofiga sõna kõige otsesemas tähenduses. Et riigi esindajad on püüdnud jätta muljet mingist suhteliselt tühisest õnnetusest, on sulaselge vassimine.

Positiivne on see, et hulk vabatahtlikke on valmis reostuse randajõudmisel koristamisel appi minema. Pole reostus ju kusagil kaugel, vaid siinsamas meie pealinna külje all. Valitsusasutuste asukohalinna külje all. Nii irooniliselt kui see ka ei kõla.

Foto on pärit Eesti Päevalehe netiväljaandest, fotograaf Marko Mumm.

Lisa Mairoldilt 31.03.06: EPOL: Looduskaitsjad viisid õlised linnud kosuma; PM: Õlireostus poeb luikede sulgede vahele; PM: Riigi valmisolek hädaolukordadeks nigel.

Mairold

meremees ja sulesepp

2 thoughts to “Jää sulab, merereostus ähvardab”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.