RIB-iga lainetel rokkimas

Seni kuni Tallinna ja Harjumaa poliitikud heietavad mõtteid selle üle, kas Tallinna lahe sadamate vahele peaks veetakso sõitma organiseerima, võtsid ühed mehed ette ja alustasid väikestviisi ise seda rida. Praegu nad reklaamivad eelkõige tunniseid adrenaliinisõite laevateede lähedal, aga kiiret sõitu vee peal saab tellida ükskõik, kuhu sõitmiseks. Jah, kõigest paar aastat tagasi võis vaid sellest unistada, et mõne kalli RIB-iga vahemaid lühemaks lõigata, aga nüüd on see elamus käeulatuses.

Naissaarele Pirita sadamast 15-20 minutiga, teiselepoole Aegnat umbes sama ajaga. Tunni ajaga tervele lahele tiir peale teha ei ole mingi küsimus. Soodsate ilmaolude korral kasvõi pooleteist tunniga Helsingisse. Külastasin kuu alguses nende veebilehte http://www.veetakso.ee/, pakuti külmailmasoodustust, ja kuidagi õnnestuski juba 12. aprillil see lahetiir ära proovida.

Ilm juhtus ilus olema, tuult lubas 17 meetrit sekundis, kuigi maa poolt. Seltskond ronis kiirelt kombinesoonidesse, päästevestid selga ning pardale ja juba tegime kaheksaid Pirita olümpiakai juures, et fotograaf meid saaks pildile võtta. Raadiojaam kanalile 13 ja suund põhja poole.

seltskond ootusärevuses. 

Sadamaterritooriumil popsutasime vaikselt nagu tavalise paadiga, seda enam, et lahelt naases jaht, mille saabumist ei tahtnud segada. Muulide vahel võttis kapten veel viivuks hoo maja ja kuidas siis kaatri mootor möiratas! Otsekohe tõstis RIB oma nina püsti ja hetkega oli kiirus 15 sõlme, veel veidi ja plotterilt piilusin kiiruseks 30 sõlme. See start juba tekitas mööda selgroogu mõnusa tunde.

Näitasin Lennusadama poole, et just oli saabunud mereväe uus laev Sakala, et äkki püüame enne kinni, kui see muulide vahele kaob. Mõne minuti pärast nägime, et laev seisis juba kai ääres ja siis huvi rauges. RIB-i kapten Martti võttis suuna otsustavalt Aegna poole ja hakkasime laineharjade kohal lendama. Martti ütles, et maatuul ei tekita eriti kõrgeid laineid ja seepärast vaja avamerele minna, et ehk kaugemal "näkkab". Huvitav oli see, et kõrvalistujaga oli võimalik isegi suhelda. Kuna sel veesõidukil on sisemootor, siis ei ole võimsa mootori lärm nii kõrvulukustav kui päramootoritega RIB-idel (eelmisel aastal Da Capo sõiduga võrdlen).

Et tee Aegna poole ei oleks väga sirgjooneline-ühekülgne, tegime slaalomit ja võtsime täiskiirusel kurve, mille peale paat nii kaldu langes, et külm jutt käis südame alt läbi. Mõni üksik laine sõdis vastu, aga kapteni sõnul on metsaline nii merekindlaks tehtud, et vaiksemaid laineid suurt ei tunnistanud.

rock your body, RIB! "kässariga" kurvi võtmas

Teispool Aegnat kohtasime vähe suuremaid laineid ja siis läks rokkimiseks. Justin Timberlake'i lugu tuli meelde, kui laineharjadel möllasime.

Üles-alla, paremale vasakule lasime end korralikult loksutada, aga miskipärast olid meil näod peas rõõmsad. Kui ületasime liikluseraldusskeemi rada, saime ühelt lainelt korra sellise laksu, et vesi paiskus üle kogu paadi. Kuid kapten otsis oma üheksandat lainet. Liikusime Naissaare külje alla, et seal pidid lained veel kõrgemad olema. Samas ei tahtnud eriti madala lähedale minna. Kursiga lõuna poole – Paljassaare tipu suunas – märkasime paremas poordis ühte laeval ankrus. Otsustasime selle juures ka ära käia ja peagi veendusime, et Piirivalve laevad vahel ka merel vahti peavad – Valvas oli oma hiilguses.

Märkamatult oli juba 40 minutit lahel kihutatud, tuli tagasi minna. Teel Pirita poole liiklusrada ületades märkasime sadamast ühte kiirlaeva väljumas. Ja silma järgi vaadates peiling eriti ei muutunud, tuli seegi täie auruga sadamast välja ja kogus jõudsalt kiirust. Kuna kaptenile ka helistati parasjagu, siis jäime teljepoi lähedusse seisma – RIB peatus nagu posti otsa. Käik maha ja juba ta istus vees paigal.

Kogu seltskond kiikas kiirlaeva lähenemist. Ühel reisikaaslasel oli vist adrenaliinist veel väheks jäänud, kui pakkus, et äkki lõikaks vööri eest läbi? Kapten selgitas, et see on kiirlaevade puhul liiga ohtlik ja kuna too lähenes ka meile paremalt, siis tuli teed anda ja ahtrist mööduda. Ja gaas põhja. Möödusime teineteisest aupaklikust kaugusest – nagu postist – ja kui Seacat jäi selja taha, pöörasime ahtrilainete poole ja võtsime mootorist viimast. Eellaine ja siis see ÕIGE. Saime "jalad maast lahti", mootor vakatas ja vabalangemine toimus kui aegluubis. Taldade all oli tuult tunda. Tõsiselt.

kiip smailink

Pildil me tagasiteel. Suud kõrvuni ja hambavahed üldse mitte putukaid täis (aprillikuu ju!).

Järgmisse lainesse sööstmine äratas meid ja aeg hakkas otsi kokku tõmbama. Tegime veel paar ringi kuulsa Kuulimuna ümber. Enne Pirita muuli peatusime hetkeks ja vahetasime muljeid. Vööris istujad arvasid, et vist jäi väheks. Et vaja tõsise põhjatuuletormiga tagasi tulla. Arvasin siis, et ehk ajame suurema seltskonna kokku ja tellime kaks RIB-i. Siis paraleelselt ja üksteisele vastu sõites kiiruse tunnetus parem. Ahtris istujad ütlesid, et neil igatahes selg märg (Kes ütles, et merel on külm?) ja arvutasid, et palju saime kiirust kilomeetreid ja tunde arvestades… Üks küsis, et kas see oligi lagi? Et me ei olnudki kiirlaevast kiiremad? Martti ütles selle peale, et kui kaksteist inimest pardal, siis üle 32 sõlme välja ei pigista, soovitas järgmise sõidu teha kolme-neljakesi, siis saavat 8-10 sõlme juurde ja siis võib kiirlaevad selja taha jätta.

Kail tunnistati, et tuleb veelkord sõit tellida. Ja "paremat" ilma oodata. Sellest polevat midagi olnud, et merel ainult 5 kraadi sooja ja tuul läbilõikav, veelgi rohkemat on vaja. Arvasime siis, et kui mitte varem, siis oktoobritormidega oleme taas RIB-idega lainte kohal lendamas. Et siis ka kaamera kaasa.

Nii, et http://www.veetakso.ee/ või tellimus meiliaadressile kaspar@sailing.ee – kontaktid on olemas, vaja vaid aeg ja koht öelda ja kõik muu toimub iseenesest. Ja soovitan kontaktandmed omal telefoni toksida, sest siis kui õhtul selgub, et mitte millegagi enam Naissaarelt või Pranglilt minema ei saa, siis tuleb veetakso teile järele.

Praegu saab veel aegu valida (Jaanipäeva paiku juba Haapsalu lähistele tellitud). Soovitan soojalt. Juba vee piiritus ja avarus on omaette elamus, Tallinn kui peopesa peal, kuid kõik muu on boonusena ja seda on rohkem kui esmamuljet.

Siinkohal ka väike video peaaegu sama tüüpi paadiga sõidust:

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.