22.09.2015: Merendusnõukoda hindab merendussektori tööjõuvajaduse uuringu õnnestunuks
Merendusnõukoda hindab Tallinna Tehnikaülikooli poolt tellitud ja Poliitikauuringute Keskus Praxis SA poolt läbiviidud uuringu „Merendussektori tööjõuvajaduse uuring“ õnnestunuks. Riikliku arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ kohaselt on Eesti merenduspoliitika üks prioriteete merendushariduse ning teadus- ja arendustegevuse viimine nüüdisaja tasemele, mis kindlustaks sektori kõigile valdkondadele vajalike spetsialistide tänapäevase õppe tasakaalustatud mahus. Seetõttu oli uuringu eesmärk hinnata, millise merendusharidusega inimesi ja kui palju on Eesti tööturul järgneva 10 aasta jooksul vaja. Uuringu tulemused on sisendiks merendushariduse kontseptsiooni väljatöötamisele.
Merendusnõukoda hinnangul toob uuring esile vajaduse jätkata senisest suuremas mahus merendusspetsialistide ettevalmistamist kõrghariduse tasemel (laevajuhtimise, laevamehaanika, laeva elektri- ja külmutusseadmete mehaanika, laevaehituse, sadamamajandamise jt erialadel), et tagada sektori jätkusuutlik areng. Eelnevat võimendab Euroopa Liidu meremeeste tööjõuturul pakkumise märgatav vähenemine kuna elukutse ei ole kõrge elatustasemega riikides enam atraktiivne seoses suhteliselt kehvade töötingimuste, piiratud karjäärivõimaluste puuduliku sotsiaalelu tõttu, väidab uuring.
Uuring tõi välja ka olulise kitsaskoha riikliku statistika kogumises. Nimelt paljud merendussektoriga seotud ettevõtted ei spetsifitseeri ennast kui merendusettevõtted, mis aga moonutab merendussektori olemust ja näitab seda väiksemana kui ta on. Eesti Merendusnõukoda rõhutab, et Eesti merendussektor on oluliselt suurem, kui see kajastub näiteks Eurostati statistiliste näitajate põhjal.
Merendusnõukoda rõhutab, et koosmõjus puuduvate omamaiste töökohtadega kaubalaevadel, ei ole Eesti merendusmajanduse tulevik kindlustatud. Kahjuks pole olnud abi ka suurte pingutuste läbi sündinud riiklikust merenduse arengukavast, sest viimases ette nähtud olulisi ülesanded ja tegevusi lihtsalt ignoreeritakse, sealhulgas Eesti laevanduse konkurentsivõimet parandavate meetmete rakendamist. Tähtajad on mitmekordselt umbes.
Üheks avalikult merenduse olulisust kahandavaks faktoriks on tervikvisiooni puudumine riiklikus statistikas, mis peaks lähtuma majandussektori tervikkäsitlusest ja olema süstemaatiline.
Kiiresti ja üheaegselt vajame panustamist nii noortele atraktiivsete töökohtade kui koolitusvõimaluste loomisse kui ka riikliku statistika korrastamist. Vastsel juhul oleme kaotamas riigile olulise tulubaasiga majandussektorit, kiirenevas tempos muutumas mereriigist mereäärseks riigiks.
Merendusnõukoja nimel: viitseadmiral Tarmo Kõuts, nõukoja President