Ennejaanise Sõru Jazzi suur võlu seisneb selles, et aakrisele maa-alale mahuvad kokku suvised lemmikasjad: purjekad, tuttavad näod, rannaniidud kadakate ja aeglaselt mäletsevate veistega ning palju helisevat muusikat.
Oi, küll on hea meel näha, et festivali kava koosnes nagu mosaiik erikülgsetest muusikutest ja stiilidest, ka järjestikustel kontsertidel igav ei hakanud. Intensiivseks ja viimase vindi peale kruvitis kava Airi Allvee, bluusi tegi viksis pintsakus Tanel Padar, koguperekontserti pakkus Toomas Rull.
Tore oli näha, et Sofia Rubina tuli ikka USAst tagasi – maalilise Sõru paadikuuri. Laupäevasel laval tundsin tema bändi hulgas ära saksimängija, panin tähele ka bepop-trompetisti. Jah, Jason Hunteri tugev, heade ideedega mäng ning jõuline suhtumine kandis kogu kava hästi. Temaga sekundeeris veidi modernistlikuma lähenemisega Villu Veski. Sofia Rubina elavad silmad, balotelli-soeng ja täpsed-teravad improvisatsioonid kütsid jaheda õhu kuumaks hoides energianivood kõrgel kogu kontserdi vältel. Adusin aga, et näiteks Monki lugu lauldes ei tundnud lauljatar küll end selle raske drive’ga muusika juures kõige kodusemalt, kuid ta sai igal juhul hakkama. Tema juudi muusika esitamist saab küll ainult ülivõrdeis kirjeldada: energiline, loomupärane ja professionaalne! Eraldi väärib koosseisu hulgast väljatoomist meisterlik ja filigraanne Moskva pianist Evgeny Lebedev, kelle arendusi, arranžeeringuid ja loomingut ette kanti. Tõepoolest mängis ta väga hästi, tehniliselt perfektselt. Antud projekti näol oli tegu äärmiselt hea klubibändiga, mille koostöö kostis väga ameerikalikult selle sõna parimas tähenduses.
Sofia Rubina bänd:
Evgeny Lebedev – klahvpillid
Villu Veski – saksofonid
Jason Hunter- trompet
Mihkel Mälgand -bass
Ahto Abner – trummid
Sofia Rubina- laul
Programm jätkus suurepärase bassisti Raul Ukareda raju rocki sugemetega bluusiga, mis meeskuulajatelt kiitvaid hinnanguid pälvis. Kontserdi jooksul kolme kitarristi sünergia üha tugevnes.
Viimase esinejana Sõru jazzil astus üles Kaseke: puha legendaarsed nimed ja näod ja ületamatu tase. Millega Kaseke eristus: see oli selge sõnum ja stiil, üksteise lugemine, kokkukasvamine – midagi enamat kui kokkuklopsitud projektibändid, keda moodsatel püünedel vahel trehvab. Nemad ei pidanud midagi tõestama, kellegile meeldima ega üritama, nad lihtsalt olid. Saurused.
Ansambel Kaseke:
Ain Varts – kitarr
Andrus Vaht – trummid
Priit Kuulberg – bass
Riho Sibul – kitarr
Peeter Malkov – laul, flööt
Tõnu Naissoo – klahvpillid
Mart Metsala – klahvpillid
PS. Külalisaluseid mahub Sõrusse 35, sadama sügavuseks 3 meetrit. Sissesõidul tuleks märke väga tähele panna, madalaid kohti on palju ning vaja väga täpselt sõita. Majutuskohti jalutuskäigu kaugusel eriti pole, meritsi tulnud saavad ju ikka kajutis koisse külili keerata.
Kui Tallinnast jahiga kohale purjetanud said saabudes tunda vinget tuult otse silmaauku ja kuni viiemeetriseid laineid, siis tagasiteeks aga anti kiiret pärituult, sõit kestis 20 tundi.
Sõru Jazzi korraldab Kauni Muusika MTÜ, Pille ja Guido Kangur