Luup 2002: Hiigellained ähvardavad laevu

Seoses hiljuti Filipiinide lähedal juhtunuga meenus, et Tõnis saatis kunagi koopia ajakirja Luup 2002. aasta artiklist, milles kirjutatakse, kuidas üks unelmatereis Antarktika jäämägede vahel muutus õudusunenäoks, kui sajameetrist luksuslaeva tabas ootamatult 35-meetrine veemüür. Paar aastat tagasi kirjutas Mereblog Norwegian Dawnist, kes samuti sai hiigellainest räsida. Arvan, et Mereblogi lugejal on samuti eelnimetatud õnnetusest ja teadlaste infost hullude lainete kohta huvitav lugeda.

Tekst: Harli Uljas
Luup Nr. 1 (140), jaanuar 2002

——————————————————————————–

Iga turist maksis Antarktika-reisi eest 74 000 – 122 000 krooni. Prospekti järgi pidi selle eest saama poolteisenädalase luksusliku merereisi koos uudsete muljetega. Pooleks tunniks mere meelevalda jäämine, rääkimata võimalikust põhjaminekust, hinnapaketti ei kuulunud.

2001. aasta veebruaris ootas Ushaia sadamas Argentinas 111-meetrine lainer Bremen turiste. Luksusreisile asusid valdavalt jõukad ameeriklased, britid ning sakslased. Antarktika lähiümbruse laevareisid on popid, neid pakub ligi 20 ettevõtet. Igal hommikul kell 7.30 peavad laevad omavahel sidet, sest tuhandeid dollareid maksnud kliendid ei taha näha ka teisi laevu. Nii ongi naaberlaev lihtsalt kaljunuki taga. Drake'i väina ületamisel jõuti jäämägede lähedusse, peagi tuli esimene võimalus ka maale minna. MV Bremen

Hiidlaine enne karnevali, Bremen elas oma igapäevast elu. Kapten seisis keset neljatärnilist pardarestorani, venelased mängisid viiulit, stjuuardid serveerisid trühvleid ja kooke, samal ajal kui tüürimees otsis teed jäätükkide vahel. 21. veebruaril võttis Lõuna-Georgia saare lähistel asunud Bremen suuna Riole, viimasele sihtpunktile enne karnevali.

Sel hetkel toimus midagi kohutavat merel. Baromeeter kukkus, taevasse tekkisid tumedad pilved ning meri hakkas keema. Merepinnast tõusis laine, nagu oleks Poseidon ise ta teele lähetanud. Logiraamatusse märgiti laine kõrguseks 35 meetrit.

Laine tõusis helikopteritekist kõrgemale ja murdis radarimasti. Kapten kutsus päästevestides kabuhirmus reisijad söögisaali, kus üks aken hiljem laine survel purunes. Kolm hiigellainet jätsid tummaks kõik 26 elektrilist juhtimisseadet: radarid, kompassid, GPS-i ja stabilisaatorid. Vaikseks jäi ka allpool, sest sissetungiv vesi peatas masina ja elektrivalgus kadus. Laev rullus lainetes ühelt küljelt teisele. Sellises olukorras pole mõeldav päästepaate alla lasta. Neljandal tekil lekkis, iga järgnev lekk tähendanuks kindlat põhjaminekut. Sillal valitses must meeleolu. Kapten tõmbus oma ruumidesse, esimene ohvitser üritas aga purunenud akent puuplaadiga paigata.

Stabilisaatorid, mis kõikumist vähendavad, vajavad elektrit samamoodi nagu pumbad, mis aitaksid lekke likvideerida. Kuna aga ka generaatorid ei töötanud, siis voolu polnud.

FOTO: http://www.simplonpc.co.uk

6600-hobujõulise Bremeni peamasina käivitamiseks on vaja palju voolu, sest tõsta tuleb õlisurvet. Stardiks on vaja ka suruõhku, mis kolvid käima lükkaks. Seekord juhtus ime. Masinistid suutsid 70 kraadini kuumenenud masinaruumis peadiisli käivitada. Peainsener suurendas õhurõhku 13 baarini ning vajutas starterinuppu – diisel hakkas tööle. Mehaanikud olid pisarais.

Lainer reageeris kohe ning pööras nina lainete suunas. Köök, kust kogu portselan tuli prügimäele viia, serveeris nuudleid papptaldrikutel. 22 tundi pärast õnnelikku õnnetust võttis Buenos Airesesse suunduv Briti laev Ernest Shackleton Bremeni sleppi.


Kolme tüüpi monstrumlained. Siiani tundusid hiigellained olevat pärit fantaasiast. Samas on pilte kahjustatud laevadest, seni mõõdetuist kõrgema – 34,14 meetrise lainega – kohtus 1933. aastal USA ristleja Ramapo. Mis merel tegelikult toimub, ei tea keegi, sest seadet lainete kõrguse mõõtmiseks pole. 39 000 kaubalaeva sõidab oma tempos.

Lisaks Bremenile on ka mõned teised laevad sattunud samasuguse katastroofi osaliseks – mõned neist ei tõuse veepinnale enam kunagi. Mereuurijad on põneva fenomeni ees – miks tõstab ookean aeg-ajalt monstrumlaineid? Kümme instituuti, mitu laevatehast ja laevade kontrollifirmad nagu Det Norske Veritas on asunud asja uurima.

Oktoobris 2001 kohtus üks töögruppidest Bergenis. Selgub, et 1995-1999 uppus ainuüksi Põhjameres 27 laeva. 47 aga jõudsid suurte kahjustustega sadamasse. Üle maailma on olukord palju hullem. Ainuüksi 2000. aastal uppus Lloyds'i registri järgi 167 laeva. 81 neist kannab põhjusena märget: halb ilm. Andmed uppunud laevade kohta annavad reederid anonüümselt. Ükski firma ei taha avalikkuse tähelepanu. Nii püüdis reederfirma ka Buenos Airesesse jõudnud Bremeni õnnestusjuhtumi tähtsust vähendada. Varem kuulusid ei kusagilt väljailmuvad hiigellained meremehejuttude juurde. Täna on teada, et hiiglaslikud freak-lained on süüdi hulga laevade uppumises.

Ohtlikemateks on tunnistatud seitse piirkonda: nende hulka kuuluvad nii Bermuuda kolmnurk, Aafrika idarannik kui ka Põhjameri. Leitud on kolme tüüpi rekordlaineid. Esiteks veemüürid, mis kümnete kilomeetritena merest tõusevad. Teist tüüpi kutsutakse nn kolmeks õeks. Kolmas tüüp kujutab endast kõrgeid üksiklaineid, mis äkitselt normaalsest merepinnast tõusevad ning on tavalistest lainetest kuni neli korda kõrgemad. Just üksik hiigellaine tabas Bremenit.

HULL LAINE

Orkaanilaine on harva üle 15 meetri. Naftapuurijad ehitavad oma puurtornid ligi 35 meetrit veepinnast kõrgemale, sinnani peaks meri tõusma vaid ühel korral saja aasta jooksul. Puurtornide laineradarid annavad aga teistsuguseid andmeid. Saksa ranniku läheduses keeb meri kui nõiakatlas, Statoili Draupneri platvormil mõõdeti 1999. aasta uusaastal ligi 26-meetrine laine.

9. novembril 1998 saabus aga Shetlandi saarte lähistele BP Schiehallioni ujuvale naftaplatvormile arvatavalt orkaanist Mitch pärit laine, mis peksis puruks naabruses asunud vahilaeva. «Selliseid laineid statistiliselt ei eksisteeri,» kinnitab Euroopa laineuuringu projekti juht Wolfgang Rosenthal.

FOTO: Pildil kunstniku pilgu läbi laev München hullu lainega vastamisi (image courtesy BBC Horizon).

Ka laevad pole seesuguste lainetega kohtumiseks ehitatud. Saksa Lloyds'i järgi arvestavad laevatehased 16,5-meetriste lainetega. Aga sellest ei piisa. Lloyds'il on ette näidata 2000. aastast nii Rumeenia rauamaagilaeva Iugo kui ka Süüria salpeetritankeri põhjaminek. Peale selle ka mitme vana luksuslaeva salapärasest uppumisest. Vaikus meeldib ka kindlustajatele.

Pole harvad juhtumid, kus hiigellained tõukavad madalikule 200-meetrise tankeri – 1969. aastast alates on teada 22 sellist juhtumit. Kindlustajaile ei meeldi seegi.


Bremeniga sarnane juhtum leidis mõni päev hiljem aset ka teise Antarktika laevaga. 2. märtsil sattus Endeavour orkaaniga vastamisi. Selle kunstkliimaga kajutites, basseinides ja juuksurisaalis reisisid Manhattani kõrgklassi rahvas ja jõukad britid.

Falklandi lähistel muutus tähistaevas äkiliselt sombuseks ning tuul tõusis. Pärastlõunal ulatusid 12-meetrised lained ülemise teki reelinguni. Äkitselt kattis aga silmapiiri lähenev roheline koloss. Vapralt tõusis 90-meetrine laev laineharjale ning laskus selle möödudes taas orgu.

Taas tõusis kruiiser – ligi 50-kraadise nurga all – teenindusruumis kukkusid nõud ning raadiod ja espressomasinad lendasid kohtadelt. Ka selle laine suutis laev ületada. Kolmas laine tabas teda aga murdlainena ning kattis mõneks hetkeks üleni veega.

Vaevaliselt jõudis Endeavour Montevideosse. Neli silda ja üks kabiiniaken oli sisse surutud, ka kaptenisilla aknad olid mõrased ja reeling rippus äramurtuna kere küljes.


Siinkohal mõned fotod laevast Michelangelo, kui ta 1966. aastal samuti hullude lainetega kohtus. Fotod veebilehelt http://www.michelangelo-raffaello.com

Michelangelo-accident http://www.michelangelo-raffaello.com damaged cabin tekiehitus lömmis

Fotod: Claudio Suttora, samal reisil oli vanemtüürimeheks.

Claudio Suttora, the 1st official of the ship at the time, tells about the accident:

"The waves got always more high and violent… and just at the end of one great pitch that wave come up in front of us. The ship, that until that moment could ascend the waves, threaded the prow into that insuperable and frightening wall of water… nobody of us realized what was for happen… that wave appeared ahead of us suddenly… luckily the impact wasn't so strong to damage also the rudder, so we was able to direct soon the ship against the sea".


Katsed laboribasseinis. Kuidas selline trio saab üle ookeani rullida?

Uurijatele on fenomen tuttav, sest nad on tapjalaineid oma laboribasseinides ise tekitanud. Bremenit tabanud hiigellaine võis koosneda mitmest üksiklainest, mis üldjuhul rahulikult liiguvad. Esmalt tulevad väikesed ja aeglased lained. Kui aga saata neile kiiremad järele, kujuneb kohtumiskohas hiiglaslik veemägi. Basseini otsa jõudes painutab see selle terasäärist ning ulatub labori katuseni välja.

Laineohtu saab vähendada laineradaritega, samuti satelliitsüsteemide abil hoiatades. Teadlased sooviksid õnnetuse tarvis paigutada laevadesse musta kasti. Reederitele lisakulud ei meeldi, sest konkurents on karm – ega ilmaasjata laevad Panama või Libeeria lipu all sõida.

Siiski arutlevad laevaehitusfirmad ohutuse üle. Suur kaubalaev suudab kanda 7500 konteinerit – teda juhitakse lihtsa joystickiga. Aga mis juhtub, kui vesi jõuab pardaarvutisse – siis pole kõrgtehnoloogiast ju kasu – see muutub juhitamatuks, peamasina peatumisel on aga teda elektrita võimatu käivitada.

Näiteid pole tarvis otsida. Bremen oli logiraamatu järgi 35 minutit juhitamatu. Õnneks keegi ei hukkunud. Bremeni omanik Hapag Lloyd lasi pärast õnnelikku õnnetust ühe kajuti ümber ehitada – nüüd on seal altar ja piibel vaikseks palveks.

Artiklis on kasutatud ajakirja Spiegel materjale. Loe lisa: SINGULAR WAVES, PROPAGATION AND PROGNOSISShip-sinking Monster Waves Revealed By ESA Satellites, Freak Waves – Reality Or Myth?

  1. Ebatavaliselt kõrgeid laineid esineb ka meie naabruses. 17.10.2004 olime Riia lahe ja Balti mere kokkusaamise kohas Kolkas, Lätis , otsimas surfamiseks suuri laineid, milliseid lootsime tuule prognoosi põhjal leida.Tuuletust vaiksest merest sai paari tunniga torm, kus aeg ajalt kilomeetreid eemal oleva majaks jäi tervenisti lainete varju.

    Kahjuks fotole ei õnnestunud neid majaka tipuni ulatuvaid veepritsmeid saada, sain jäädvustatud ainult sellise:

    http://surf.triip.ee/index.php?ID=8,2053&n=13

    Need lained on tegelikult kaldast väga kaugel (majaka suunal on pikalt väga madal) ja ulatuvad majaka kõrval oleva maja katuse harjani. Tuulelaine ja hoovus kohtusid??

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>